Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS hagi Narva Energia Ametiühingu vastu streigi korraldamise õiguse puudumise tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva Energia Ametiühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja) – Narva Energia (rk: 80095084), esindaja Tiia E. Tammeleht
esindajad
Ametiühing
Vastustaja (hageja) – Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (rk: 10579981), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Reet Saks
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva Energia Ametiühingu apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 19. detsembri 2012 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta rahuldamata Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS hagi Narva
Energia Ametiühingu vastu streigi korraldamise õiguse puudumise tuvastamiseks. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (hageja) esitas 07.03.2012 maakohtule Narva Energia Ametiühingu (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et kostjal puudub õigus korraldada 9. märtsile 2012 kell 07.00–19.00 kavandatud streik. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.03.2011 kollektiivlepingu, mis jõustus 01.04.2011 ning kehtib kuni 31.12.2012. Poolte vahel ei ole kollektiivlepingu täitmisega seoses ühtegi erimeelsust. Ometi andis kostja teada, et kavatseb 09.03.2012 ajavahemikus 07.00–19.00 korraldada streigi. Kostja teate järgi viib kostja streigi läbi Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) poolt 05.03.2012 algava streigi toetuseks, mille põhjus on seadusandliku ja täidesaatva võimu soovimatus pidada sisulist dialoogi ametiühingute ja tööandjatega. Streigi kõrvaleesmärgiks on toetada Eesti Haridustöötajate Keskliidu (EHL) poolt 07.–09.03.2012 läbiviidavat streiki. Streigi raames kavatsevad enam kui 800 hageja energeetikust töötajat vähendada hageja elektrijaamade koormust ligi poole võrra, seades ohtu Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse ning kahjustades elektritarbijate huve. EAKL on esitanud mitmeid poliitilise iseloomuga nõudmisi, mida streigilainega soovitakse saavutada. EAKL nõuab, et viivitamatult alustataks kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab töötukassa reservidega seotud probleemid ja sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtte; et Riigikogu menetluses olevat kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendataks EAKL-i muudatusettepanekutega ning et ei võetaks vastu Riigikogu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. EHL-i streigi ajendiks on see, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ei pidanud võimalikuks eraldada 2012. a riigieelarves täiendavaid vahendeid õpetajate palga alammäärade tõstmiseks 20% võrra alates 01.01.2012. Hageja andis kostjale teada, et plaanitav toetusstreik on ebaseaduslik. Kostjal puudub streigiõigus, kuna hageja ja kostja vahel puudub kollektiivse töötüli olukord kollektiivse töötüli lahendamise seaduse (KTTLS) § 2 lg 1 mõistes ning kollektiivlepingu p 5.2 kohaselt ei ole töörahu kehtivuse ajal õigust korraldada ka toetusstreiki. Nii EAKL-i 05.03.2012 algatatud streigilaine kui ka EHL-i 07.–09.03.2012 streik on seadusega vastuolus, kuna
streikidel on poliitiline iseloom, s.o saavutada teatud EAKL-i ja EHL-i nõutavate muudatuste seadusandlusesse läbisurumine ning sel eesmärgil täidesaatva ja seadusandliku võimu survestamine. Eesti õigus ei näe ette võimalust korraldada poliitilise iseloomuga streike. Õiguspärased ei ole ka streigid selliste ebaseaduslike streikide toetuseks. Viru Maakohus tagas 08.03.2012 määrusega hageja taotlusel hagi selliselt, et kostjal keelati toimingud, mis seisnevad hageja energiaplokkide poolt väljastatava võimsuse vähendamises alla tavapärase suuruse (1170,00 MW) kogu toetusstreigi toimumise ajal, samuti keelati kostjal kõik toimingud energiaplokkide võimsuse vähendamiseks toetusstreigi põhjendusel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt olid EAKL-i streigi põhjuseks muuhulgas töötajate olukorda halvendavad muudatused kollektiivlepingu seaduses ja töötuskindlustuses. Nii võimuesindajate soovimatus pidada dialoogi kui tööseaduste muudatused puudutavad kõiki Eesti töötajaid, sh kostja liikmeid, mistõttu oli kostjal küllaldane alus EAKL-i aktsiooni toetada. Hageja piirab ebaproportsionaalselt kostja põhivabadust. Kostja käsitleb seda Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11 olulise ja pahauskse rikkumisena. Kostja palus jätta hageja hinnangud EAKL-i ja EHL-i korraldatud streikide kohta juhindudes TsMS §-st 439 tähelepanuta, kuna hageja ei ole esitanud nõuet EAKL-i ja EHL-i vastu nende streikide ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Kostja korraldas toetusstreigi kooskõlas KTTLS-s sätestatud tingimuste ja korraga. Kostja ei rikkunud kollektiivlepingut, kuna kollektiivlepingu p 5.2 ei keela korraldada toetusstreike. Kostja ei ole kollektiivlepingut sõlmides väljendanud tahet, et ta loobub õigusest korraldada toetusstreike. Sellise tahte avaldamisega oleks kostja põhjendamatult piiranud oma õigust ühinemisvabadusele.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 19.12.2012 otsusega hagi ning tuvastas, et Narva Energia Ametiühingul puudus õigus korraldada 9. märtsile 2012 kell 07.00–19.00 kavandatud streik toetusstreigina, kuna selle toetusstreigi käigus esitati poliitilisi nõudmisi Eesti Vabariigi Riigikogule ja kutsuti üles mitte tunnistama Eesti poliitikute õigust riigi juhtimisele, mis ei arvesta rahva huve, mis on oma olemuselt poliitiline nõudmine ning ei ole seaduslik tööalane nõudmine. Kohus selgitas Narva Energia Ametiühingule, et Narva Energia Ametiühingul puudusid takistused 9. märtsile 2012 kell 07.00–19.00 kavandatud streigi korraldamise asemel korraldada samade nõudmistega üritust, samal ajal avaliku koosoleku seaduse §-s 2 nimetatud üritusena, avaliku koosoleku seaduse §-s 6 sätestatud korras. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt peab kohus vaidluse lahendamiseks tuvastama, kas kostjal oli seadusega ja kollektiivlepinguga toetusstreigi korraldamine lubatud ning kas kollektiivlepinguga saab piirata seadusest tulenevat streigiõigust. Samuti peab kohus hindama kostja esitatud nõudeid, et hinnata kostja tegevuse lubatavust toetusstreigi korraldamisel. Kohus asus seisukohale, et asjakohased ei ole hageja väiteid selle kohta, et kostjal puudus õigus viia läbi streik osana EAKL-i poolt 05.03.2012 algatatud streikidest ja EHL-i 07.–09.03.2012 läbiviidava streigi toetuseks. Poolte vahel puudus kollektiivse töötüli olukord, mis KTTLS § 2 lg 1 järgi tähendab lahkarvamust hageja ja kostja vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Need asjaolud ei olnud ka toetusstreigi korraldamise põhjuseks. Kohus tuvastas, et kostja ei rikkunud toetusstreigi korraldamisega töörahu pidamise kohustust hageja ees, mis tulenevalt kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg-st 3 ei tähenda mitte igasugust streigikeeldu, vaid ainult keeldu korraldada streik kollektiivlepingu kehtivuse ajal kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil.
Toetusstreigis puudus hageja ja kostja vahel sõlmitud kollektiivlepingu muutmise nõue. Kollektiivlepingu p-ga 5.2 kohustus kostja kollektiivlepingu kehtivuse ajal pidama töörahu ning mitte välja kuulutama streike, samuti mitte korraldama ja osalema teistes Eesti Vabariigi seadustega lubamatutes protestiaktsioonides. Kohus asus seiskohale, et kuna see säte kollektiivlepingus peegeldab täielikult KLS § 11 lg 3 sätet, siis puudub alus tõlgendada seda laiendavalt totaalse streigikeeluna, millega kostja oleks võtnud endale kohustuse loobuda täielikult oma õigustest ning mitte korraldada mitte mingisugust streiki (toetusstreiki). Kollektiivlepingu p 5.2 tõlgendamiseks tuleb rakendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg 1–4 sätteid. Kohus leidis, et pooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel kollektiivlepingu p 5.2 all silmas pidama mitte igasugust (totaalset) streigikeeldu, vaid ainult sellist streigikeeldu, mis rikuks töörahu. Eeltoodu alusel oli toetusstreigi korraldamine kostja poolt lubatud nii seadusega kui ka kollektiivlepinguga. Samuti ei saanud kollektiivlepingu p 5.2 piirata kostjal seadusest tulenevat streigiõigust. Kostja ei rikkunud streigi korraldamisel KTTLS § 18 lg-s 2 ega § 15 lg-tes 1–2 sätestatud korda. Massiteabevahendite kaudu informeerisid üldsust nii hageja kui kostja, mistõttu ei saa ajakirjanduses ilmunud väiteid käsitleda tõenditena selle kohta, et kostja soovis streigi korraldamisega põhjustada hagejale täiendavalt materiaalset kahju. Streikija meelespeast 22.02.2012 (tl 103) nähtuvalt ei kutsutud streikijaid üles tööandja tootmisvõimsusi vähendama või muuks tööandjat kahjustavaks tegevuseks. Kostja koostatud lendlehega (tl 105) luges kohus tuvastatuks, et kostja esitas toetusstreigi käigus nõudeid Riigikogule (p-d 1–4), mitte tööandjale, kutsudes oma liikmeid üles mitte tunnistama poliitikute õigust riigi juhtimisele, mis ei arvesta rahva huve. Lendlehes ei ole juttu sellest, et streigiga kutsus kostja oma liikmeid üles toetama õpetajate streiki haridustöötajate palgatõusu nõudes. Õpetajate streigi toetamise asjaolu on esile toodud hiljem. KTTLS § 2 lg 2 järgi on streik töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Kostja korraldatud toetusstreik ei mahu streigi mõiste alla, kuna selles ei esitatud seaduslikke tööalaseid nõudmisi. Kostja esitatud nõuded (kajastatud kõige täpsemalt toetusstreigis osalejatele mõeldud lendlehes) on poliitilise iseloomuga, nagu nõue mitte tunnistada poliitikute õigust riigi juhtimisele, mis ei arvesta rahva huve. Samuti ei esitatud streigi käigus nõudeid mitte tööandjale, tööandjate ühingule või tööandjate liidule, vaid Riigikogule, mis on PS § 59 kohaselt seadusandliku võimu kandja Eesti Vabariigis. Eeltoodu alusel puudus kostjal õigus korraldada 09.03.2012 kavandatud streik toetusstreigina, kuna selle toetusstreigi käigus esitati poliitilisi nõudmisi Riigikogule ja kutsuti üles mitte tunnistama Eesti poliitikute õigust riigi juhtimisele, mis ei arvesta rahva huve, mis on oma olemuselt poliitiline nõudmine ning ei ole seaduslik tööalane nõudmine.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Narva Energia Ametiühing esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
19.detsembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) rikkus kohus oluliselt menetlusõigust (TsMS § 232 lg 1; § 442 lg 8). Kohus rajas otsuse ühes tõendis sisalduvale ühele lausele, tõlgendades seda meelevaldselt ja jättes põhjendamata, miks ta ei arvesta tõendit tervikuna ega hinda seda kogumis teiste tõenditega. Samuti ei selgu kohtuotsusest, millise väite tõendatust kohus tuvastas, kui leidis, et kostja korraldatud toetusstreigis esitati iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Hageja ei ole väitnud, et kostja toetusstreik tuleb lugeda ebaseaduslikuks selles esitatud iseseisvate poliitiliste nõudmiste tõttu. Seega asus kohus tuvastama asjaolu, milles vaidlus puudus;
2) on kohtuotsuse põhjendused ja resolutsioon vastuolulised. Hageja väitel puudus kostjal õigus korraldada toetusstreiki, kuna: a) poolte vahel kehtis kollektiivlepinguga võetud töörahukohustus; b) EAKL-i korraldatud streik oli ebaseaduslik. Samas ei esitanud hageja nõuet EAKL-i streigi ebaseaduslikkuse tuvastamiseks. Hageja rõhutas kolmanda isiku tegevuse võimalikku ebaseaduslikkust, mis tooks kaasa ka kostja tegevuse ebaseaduslikkuse. Kohus leidis, et vaidluse lahendamiseks peab: a) tuvastama, kas toetusstreigi korraldamine oli lubatud seaduse ja kollektiivlepinguga; b) tuvastama, kas kollektiivlepinguga saab piirata seadusest tulenevat streigiõigust; c) hindama kostja esitatud nõudeid, et hinnata viimase tegevuse lubatavust toetusstreigi korraldamisel. Seega on kohtuotsus üles ehitatud eeldusel, et kostja esitas toetusstreiki korraldades iseseisvaid nõudmisi. Kohus tuvastas, et toetusstreik oli lubatud nii seaduse kui kollektiivlepinguga. Samas leidis kohus, et ehkki kostjal oli õigus korraldada kõnealust toetusstreiki, tuleb see lugeda ebaseaduslikuks, kuna kostja koostatud streikija meelespea (kohtu hinnangul „lendleht“) annab alust väita, et tegemist oli toetusstreikijate iseseisva poliitilise nõudmisega. Streikija meelespeast nähtub selgelt, et lause „me ei tunnista poliitikute õigust riigi sellisele juhtimisele, mis ei arvesta rahva arvamust“ on selgitus EAKL-i nõudmiste juurde, mitte iseseisev nõue. Ka kõik ülejäänud tõendid kinnitavad üheselt, et kostja ei esitanud iseseisvaid nõudmisi, vaid korraldas toetusstreigi nii EAKL-i kui haridustöötajate nõudmiste toetuseks, selgitades oma liikmetele toetusstreigi korraldamist. Asjaolu, et kostja ei maininud kõnealuses tõendis haridustöötajate nõudmiste toetamist, ei ole piisav arvamaks, et tegelikult haridustöötajaid ei toetatud. Seisukohta, et toetusstreigiga toetati EAKL-i ja haridustöötajate nõudmisi, jagas ka hageja hagiavalduses, 23.04.2012 seisukohas ning kohtuistungil. Kohtu tõlgendus, justkui oleks kostja esitanud iseseisvaid poliitilisi nõudmisi Riigikogule, on meelevaldne ja vastuolus tõendite igakülgse hindamise põhimõttega. Kohus ei ole põhjendanud, miks tuleb vaidlusalust tõendit käsitleda lendlehena ning selles sisalduvat teavet iseseisva poliitilise nõudmisena ja üleskutsena „mitte tunnistada Eesti poliitikute õigust riigi juhtimisele“. Kohus on rebinud ühe osa tõendi kontekstist, jättes kõrvale kõik teised tõendid. Isegi juhul, kui kõnealuses tõendis oleks sisaldunud mingi üleskutse, ei saa seda käsitleda kostja iseseisva nõudmisena Riigikogu vastu, kuivõrd tõend tervikuna on kostja liikmetele mõeldud selgitus toetusstreigi korraldamise põhjuste kohta.
5.Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) leidis kohus õigesti, et 09.03.2012 toetusstreik polnud streigiõigusega hõlmatud, sest selles ei esitatud seaduslikke tööalaseid nõudmisi. Streik oli vastuolus mitmete KTTLS sätetega, mille järgi streigiõigus eeldab kollektiivse töötüli olukorda (KTTLS § 2 lg 2; § 13 lg 1). Streigil oli ainuüksi poliitiline iseloom, seda tulenevalt asjaolust, et tegemist oli toetusstreigiga EAKL-i läbiviidavatele streikidele. EAKL-i korraldatud streigilaine polnud seotud konkreetse töötüli olukorraga KTTLS § 2 lg 1 mõttes. Viidatud streigi poliitiline iseloom väljendus streikide eesmärgis, milleks oli saavutada teatud muudatuste seadusandlusesse läbisurumine ning sel eesmärgil täidesaatva ja seadusandliku võimu survestamine. EAKL-i streik oli õigusvastane samuti põhjusel, et läbitud polnud lepitusmenetlus (KTTLS § 13 lg 1 nõue). Kostja streigiga toetati EAKL-i ebaseaduslikke streike, mistõttu streik oli õigusvastane, ent kostja esitas streigi käigus ka iseseisvaid nõudmisi. Apellandi seisukoht, et hageja pole väitnud, et kostja esitas streigiga seoses nõudmisi, on väär. Hageja märkis 23.04.2012 menetlusdokumendi p-s 3.3, et kostja esindaja Vladimir Aleksejev vastas 2. märtsil 2012 portaalis Rus.delfi.ee küsimusele, mida kostja
streigiga nõuab, et: „Hakkame nõudma teise lugemise läbinud kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu lõpetamist, samuti töölepinguseaduse paranduseelnõu arutelu lõpetamist. Nõuame, et viivitamatult istutakse ametiühingutega läbirääkimiste laua taha, et arutada töötukassa ja haigekassa reserve. Kõik sotsiaalse tähtsusega seadused tuleb jõustada alles pärast kokkuleppe saavutamist ametiühinguga.“ Eeltoodust tulenevalt oli streik selle poliitilise iseloomu tõttu õigusvastane; 2) hindas kohus tõendeid kogumis ja igakülgselt. Kohus leidis õigesti, et kostja esitatud nõuded on kajastatud kõige täpsemalt toetusstreigis osalejatele mõeldud streikija meelespeas (lendlehes). Et kostja selgitas oma liikmetele, et streikimine on vajalik Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu rahvavastase poliitika vastu, siis oli kostja kavandatud streik poliitiline ning esitati iseseisvaid poliitilisi nõudmisi. Selline tegevus ei ole lubatav. Üksnes kirjavahetuses tööandjaga on kostja viidanud, et toetusstreik korraldatakse EAKL-i streikide toetuseks; 3) oli streik õigusvastane ka põhjusel, et streigi läbiviimine oli välistatud kollektiivlepinguga. Kohus kohaldas ebaõigesti kollektiivlepingu p-i 5.2 ja sisustas ebaõigesti töörahu pidamise mõistet. Kollektiivlepingu p-st 5.2 tuleneb, et kollektiivlepingu kehtivusajal on välistatud mistahes streigid, sh toetusstreigid. Säte on selge ja üheselt mõistetav ega jäta tõlgendusruumi. Kohtu poolt oli väär asuda kollektiivlepingu p-i 5.2 tõlgendama vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 ehk lepingupooltega sarnase mõistliku inimese arusaamale. Kostja ei ole tõendanud, et poolte ühine tahe kollektiivlepingu sõlmimisel polnud välistada toetusstreikide korraldamist. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, mille järgi kollektiivlepingu p 5.2 kajastab KTTLS § 11 lg-t 3. KTTLS § 11 lg 3 sõnastus ei kattu kollektiivlepingu p 5.2 sõnastusega. Kohus eksis ka KTTLS § 11 lg 3 sisu osas. KTTLS § 11 lg 3 eesmärgiks on täpsustada, et kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise eesmärgil pole lubatud streike korraldada. Sättest ei tulene, et töörahu rikkumiseks on üksnes niisugune streik, millega taotletakse kollektiivlepingu muutmist kollektiivlepingu kehtivuse ajal. Töörahu rikkumiseks on streik, mis on kollektiivlepingu kohaselt välistatud, sest KTTLS § 11 lg 3 sätestab, et kollektiivlepingu tingimusi tuleb täita. Ka KTTLS § 13 lg-st 1 tuleneb, et töötajatel, tööandjate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
6.Asja esmakordsel läbivaatamisel jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 19.12.2012 otsuse muutmata. Ringkonnakohus hindas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus tuvastas, et Narva Energia Ametiühingul puudus õigus korraldada 09.03-2012 kell 07:00-19:00 kavandatud streik toetusstreigina, kuna selle käigus esitati poliitilisi nõudmisi Eesti Vabariigi Riigikogule ja kutsuti üles mitte tunnistama Eesti poliitikute õigust riigi juhtimisele, mis ei arvesta rahva huve, mis on oma olemuselt poliitiline nõudmine ning ei ole seaduslik tööalane nõudmine (kohtuotsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et kostjal puudus õigus korraldada 09.03.2012 kavandatud streik toetusstreigina, kuna selle käigus esitati poliitilisi nõudmisi. Poliitiliste nõudmiste esitamine nähtub lisaks streikija meelespeale (tl 105) ka kostja esindaja V. Aleksejevi vastustes 02.03.2012 Rus.delfi.ee küsimusele (tl 101) ja töötaja-streigis osaleja meelespeas (tl 104). Nendes tõendites esitatud nõuded olid poliitilised (saavutada teatud muudatuste seadusandlusesse läbisurumine ning sel eesmärgil täidesaatva ja seadusandliku võimu survestamine), mitte seaduslikud tööalased nõudmised, ning seetõttu puudus kostjal
õigus sellisel eesmärgil toetusstreiki korraldada. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ka selles, et pooltel puudus kollektiivse töötüli olukord. Ringkonnakohtu 25.05.2013 otsusele esitas Narva Energia Ametiühing kassatsioonkaebuse Riigikohtule.
7.Riigikohus rahuldas 19.12.2013 otsusega kassatsioonkaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2013 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebusest tuli järeldada kostja soovi hagi rahuldamata jätmiseks, mistõttu pidi ringkonnakohus kontrollima, kas maakohtu otsus tervikuna on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohtul oli TsMS § 654 lg 5 järgi kohustus võtta põhjendatud seisukoht poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta või märkida kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6, et nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Riigikohus selgitas, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul võtta põhjendatud seisukoht, kas kostja toetusstreigiga toetatud streigid olid seaduslikud. Nende ebaseaduslikkuse tõendamise kohustus lasub TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagejal. Kui kohus tuvastab, et EAKL ja EHL ei esitanud streikides tööalaseid nõudmisi, võivad mõlemad toetatud streigid olla KTTLS § 22 lg 3 kohaselt ebaseaduslikud. Kui aga üks toetatavatest streikidest oli ebaseaduslik ja teine toetatav streik seaduslik, saab kostja toetusstreik olla siiski seaduslik. Samuti kui toetusstreigiga toetatud streigil esitatakse lisaks seaduslikele tööalastele nõudmistele ka poliitilisi nõudmisi saab toetusstreiki pidada seaduslikuks. See kehtib ka juhul, kui toetusstreigil esitatakse poliitilisi nõudmisi lisaks toetatud streigil esitatud tööalastele nõudmistele. Riigikohus rõhutas, et pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et kostja toetas nii EAKL-i kui ka EHL-i streiki. Kuna EHL-i streigi toetamise üle pooled ei vaielnud, ei pidanud kostja selle tõendamise kohta täiendavaid tõendeid esitama. Kolleegium leidis, et toetusstreik saab KTTLS § 2 lg 2 ning § 18 lg-te 2 ja 3 kohaselt olla seaduslik vaid siis, kui toetatav streik ise on seaduslik. Töötajate ühing või liit, samuti ühingute liit ja keskliit võivad korraldada streigi tööalaste järeleandmiste saavutamiseks ning tingimusel, et streigile on eelnenud lepitamine. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei anna õigust esitada streigil poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi. Muid kui tööalaseid nõudmisi võivad ühingud ja liidud esitada oma eesmärkide täitmiseks koosolekutel, miitingutel, tänavarongkäikudel või pikettidel (AÜS § 18 lg 1 p 6 koostoimes avaliku koosoleku seadusega). Toetusstreigil aga ei esita töötajad ise või nende töötajate ühing või liit tööalaseid nõudmisi oma tööandjale, vaid toetusstreigi eesmärgiks on solidaarsuse näitamine tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu. Kollektiivse töötüli lahendamise seadus ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks.
MENETLUSOSALISTE
SEISUKOHAD ASJA UUEL
LÄBIVAATAMISEL
RINGKONNAKOHTUS
8.Apellant esitas 19.02.2014 oma täiendavad seisukohad. Apellant palus tühistada Viru Maakohtu 19.12.2012 otsus ning teha uus otsus, lähtudes Riigikohtu 19.12.2013 otsuse põhjendustest, ning jätta kõik menetluskulud, sh apellandi kassatsioonkaebuselt kantud õigusabikulud vastustaja kanda. Apellant jäi oma seisukoha juurde, et tema 09.03.2012 korraldatud toetusstreik oli seaduslik, sest: 1) EHL-i 07.-09.03.2012 korraldatud streik oli seaduslik, kuna EHL läbis ettenähtud lepitusmenetluse riikliku lepitaja juures ja esitas tööalaseid nõudmisi. Nimetatud asjaolu on vastustaja maakohtus õigeks võtnud;
2) isegi juhul, kui kohus leiab, et EAKL-i korraldatud streik oli ebaseaduslik selle tõttu, et EAKL ei pidanud läbirääkimisi ega läbinud lepitusmenetlust riikliku lepitaja juures vastavalt KTTLS-ile või selle tõttu, et streigiga esitati poliitilisi nõudmisi, tuleb apellandi korraldatud toetusstreik lugeda seaduslikuks, kuna apellant toetas sama toetusstreigiga ka EHL-i seaduslikku streiki.
9.Vastustaja oma 20.02.2014 arvamuses leidis, et Viru Maakohtu 19.12.2012 ja Tartu Ringkonnakohtu 25.06.2013 otsused on lõppjäreldustes õiged, kuid kohtud ei ole võtnud põhjendatud seisukohta poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta. Vastustaja palub apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada, maakohtu vaidlustatud otsus tühistada ja saata asi menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Vastustaja täiendavate seisukohtade järgi: 1) leidis Riigikohus õigesti, et poolte vahel on vaidlus, kas kostja toetas EAKL ja EHL streike ja kas tal oli õigus korraldada toetusstreiki EAKL-i ja EHL-i streikide toetuseks. Hageja ei nõustu Riigikohtuga selles, et hageja on tuginenud asjaolule, et kostja toetas EHL-i streiki. Kostja ise selgitas streikijatele, et toetusstreik on EAKL-i „põhistreigi“ toetamiseks ning streigis osalejad ei teadnud, et nad toetavad EHL-i streiki. Kui EAKL ei oleks korraldanud streiki Vabariigi Valitsuse vastu, ei oleks kostja ainuüksi EHL streigi toetuseks toetusstreiki ka korraldanud. EAKL algatas oma ebaseadusliku poliitilise streigi, mis varjutas EHL-i streigi, milles nõuti töötasu tõstmist, mis on iseenesest tööalane nõudmine; 2) saab toetusstreiki korraldada ühe konkreetse seadusliku streigi toetuseks, näitamaks oma solidaarsust streikivate töötajate, ning toetusstreigil ei saa olla põhieesmärki ja kõrvaleesmärki. Kostja poolt ametiühingu liikmetele ja avalikkusele antud informatsiooni kohaselt toetati üksnes EAKL streiki. Hagejale jääb ka arusaamatuks, millist täiendavat mõju sai kostja oma toetusstreigiga avaldada Vabariigi Valitsusele või Riigikogule, kelle tegevuse vastu protestiti ebaseaduslike streikidega; 3) ei võimalda KTTLS ega EAKL-i põhikiri streikide ega streigilaine korraldamist, seega oli EAKL-i streik ebaseaduslik. AÜS § 18 lg 1 p 6 kohaselt võis EAKL korraldada streiki üksnes seaduses ettenähtud korras ehk kollektiivse töötüli olukorras, kuid mitte täitevvõimu survestamiseks või protestiks. EAKL-i, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel polnud kollektiivset töötüli, mis andnuks õiguse korraldada streike. EAKL on ka ise seisukohal, et EAKL-i streik ei olnud lubatav KTTLS järgi. Samuti ei läbinud EAKL seaduses ettenähtud lepitusmenetlust, millist asjaolu on kostja tunnistanud ja mida on EAKL oma uudiskirjas kinnitanud ning EAKL-i nõuded olid poliitilised. Tegemist oli protestiliikumisega seadusandliku võimu survestamiseks, mitte aga streigiga kollektiivse töötüli olukorras; 4) oli EHL-i poolt õpetajate üleriigiline streik 07.-09.03.2012 lepitusmenetluse läbimisest hoolimata ebaseaduslik, sest tegemist ei olnud kollektiivse töötüliga. Streiki ajendas asjaolu, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ei pidanud võimalikuks eraldada 2012. aasta riigieelarves täiendavaid vahendeid EHL-i poolt tehtud ettepaneku elluviimiseks – õpetajate palga alammäärade tõstmiseks alates 1. jaanuarist 2012 20% võrra. Kuigi streigiga sooviti palga alammäärade tõstmist, oli tegemist poliitilise iseloomuga streigiga eesmärgiga survestada seadusandlikku ja täidesaatvat võimu, sest streigi toimumise ajal oli 2012. a riigieelarve juba vastu võetud. EHL-i ja Vabariigi Valitsuse vahel ei ole sõlmitud kollektiivlepingut õpetajate palga alammäärade kohta ja puudus töötüli. Vabariigi Valitsuse kehtiva määruse üle ei saa tekkida kollektiivset töötüli. Samuti puudub EHL-il õigus streike korraldada, sest KTTLS ei võimalda EHL-il kui ametiühingute keskliidul korraldada streike ning seda toetab ka EHL-i põhikiri, mis ei näe ette streikide korraldamist. Eesti Linnade Liidu ega Eesti Maaomavalitsuste Liidu ülesandeks ei ole tööandjate esindamine kollektiivlepingute
sõlmimisel. Vabariigi Valitsus võis varem kehtinud PGS § 76 alusel õpetaja palga alammäära kehtestamisel loomulikult konsulteerida ametiühingutega ning praktikas see nii ka toimis, kuid kollektiivlepingut ega sellist kokkulepet, mida võiks käsitleda kollektiivlepinguna, ei olnud kunagi sõlmitud. Alles EHL-i poolt korraldatud streik juhtis ilmselt tähelepanu olukorrale, et seadust on vaja muuta. Riiklik lepitaja viis läbi lepitusmenetluse, milles osalejad Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit teatasid, et neil puudub volitus palgaläbirääkimiste kaudu võtta kohalikele omavalitsustele rahalisi kohustusi. Kohalike omavalitsuste kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid sõltuvad riigi, sh Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest; 5) ei saa kostja esitada toetusstreigil iseseisvaid nõudmisi. Kostja esindaja V. Aleksejevi poolt portaalile Rus.delfi.ee antud vastustest nähtub, et kostja esitas Riigikogule iseseisvalt poliitilisi nõudmisi, mida ei esitanud EAKL ega EHL oma streikides. Seega ei olnud kostja poolt korraldatud streik sisulises mõttes toetusstreik, vaid tegemist oli iseseisva streigiga. Hageja ei nõustu Riigikohtuga selles, et seaduslikku streiki toetades võib esitada iseseisvaid poliitilisi nõudmisi, mis ei toeta kuidagi seaduslikku põhistreiki. KTTLS võimaldab esitada streigi käigus nõudeid üksnes tööandja vastu. Kostja nõudmised ei toeta pedagoogide töötasu alammäära; 6) on hageja jätkuvalt seisukohal, et kollektiivlepingu kehtivusajal olid välistatud mis tahes streigid, sh toetusstreigid. Toetusstreigid ei ole suunatud tööandja vastu, kuna poolte vahel puudub töötüli, kuid sellest ei saa teha järeldust, et tegemist ei ole ühe streigi alaliigiga, mis on hõlmatud sõnaga „streigid“ ja millele on viidatud kollektiivlepingu p-s 5.2. Kollektiivlepinguga kokku lepitud täieliku töörahu kohustusega ei ole kostja piiranud oma õigust ühinemisvabadusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Narva Energia Ametiühingu apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 19.12.2012 otsuse peale tuleb rahuldada. Viru Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu, mis on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 351 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust, jättes välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad EAKL-i ja EHL-i streikide seaduslikkuse osas, mis on üheks eelduseks kostja korraldatud toetusstreigi seaduslikkusele hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise uue otsuse, millega jätab hagi täielikult rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 693 lg-ga 2 järgib ringkonnakohus Riigikohtu 19.12.2013 otsuses esitatud seisukohti, mis on sama asja arutavale ringkonnakohtule kohustuslikud ning võtab seisukoha poolte kõigi väidete ja vastuväidete kohta. 20.02.2014 hageja täiendavate seisukohtade juurde lisatud tõendid peab ringkonnakohus vajalikuks vastu võtta, kuna maakohus ei selgitanud pooltele nende tõendamiskoormist ning mh seda, et hagejal peab tõendama toetavate EAKL-i ja EHL-i streikide ebaseaduslikkust. Lisatud tõenditega on hageja põhjendanud oma täiendavaid seisukohti asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) EAKL korraldas alates 05.03.2012 streigi, milles esitati Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele järgmised nõudmised: - alustada kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ning sätestab seaduses töötuskindlustuse eelarve tasakaalu põhimõtte; - täiendada Riigikogu menetluses olevat KLS muutmise seaduse eelnõu 153 SE EAKL-i muudatusettepanekutega;
-
mitte menetleda Riigikogu õiguskomisjoni algatatud töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu; 2) EHL korraldas ajavahemikul 07.-09.03.2012 streigi, taotledes pedagoogide töötasu tõstmist; 3) kostja teatas hagejale, et korraldab 09.03.2012 kell 07.00–19.00 toetusstreigi EAKL-i ja EHL-i streikide toetuseks; 4) poolte vahel kehtis ajavahemikul 01.04.2011 kuni 31.12.2012 kollektiivleping; 5) pooltel ei olnud EAKL-i ja EHL-i streikide ning toetusstreigi ajal töötüli.
12.07.03.2012 esitatud hagiavalduses palus Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS tuvastada, et Narva Energia Ametiühingul puudub õigus korraldada 09.03.2012 kell 07:00-19:00 kavandatud streik. Narva Energia Ametiühingu toetusstreigi seaduslikkuse hindamiseks analüüsib kohus, 1) kas Narva Energia Ametiühingul oli seadusest ja kollektiivlepingust tulenevalt õigus toetusstreigi korraldamiseks ja 2) kas Narva Energia Ametiühingu toetusstreigiga toetatud EAKL-i ja EHL-i streigid olid seaduslikud.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et kostjal oli nii seaduse kui ka kollektiivlepinguga lubatud korraldada toetusstreiki. Kostja toetusstreigi korraldamise õigus tuleneb PS § 29 lg-st 5, AÜS § 18 lg 1 p-st 6, KTTLS-ist ning kollektiivlepingu p-s 5.2. sätestatud streigikeeld ei laiene vaidlusalusele toetusstreigile. Pooled ei vaidle mh selle üle, et toetusstreigi ajal ei olnud neil töötüli. Töötüli puudumine ei mõjuta aga kostjal streigiõiguse olemasolu. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i, Balti Elektrijaama Ametiühingu ja Narva Energia Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivlepingu p 5.2. sätestas, et ametiühingud kohustuvad tagama lepingu kehtivuse ajal töörahu ning mitte kuulutama välja streike, samuti mitte korraldama ja osalema teistes Eesti Vabariiki seadusandlusega lubamatutes protestiaktsioonides. Ka Euroopa sotsiaalharta ja ILO konventsioonide järelevalveorganid on pidanud lubatavaks kehtestada nt streigikeeld kollektiivlepingu kehtivuse ajaks, kui streigi eesmärk on hõlmatud kehtiva kollektiivlepingu reguleerimisalaga. Elanikkonnale elutähtsaid teenuseid osutavatele sektoritele (sh elektrienergiateenused) ei või keelustada streikimist täielikult, vaid ainult osas, mis on vajalik, et elanikkonnale oleks tagatud n-ö miinimumteenus (vt PS § 29 kommentaar p 8.5, arvutivõrgus: www.pohiseadus.ee). Sellest võib järeldada, et põhjendatuks tuleb lugeda streigikeeld ainult selliste streikide osas, mis on suunatud tööandja vastu ning eeldusel, et elanikkonnale on tagatud n-ö miinimumteenus. Tulenevalt KTTLS § 18 lg-st 2 toetatakse toetusstreigiga streigis osalevaid töötajaid. Riigikohus selgitas oma otsuse p-s 17, et toetusstreigiga ei esita töötajad ise või nende töötajate ühing või liit tööalaseid nõudmisi oma tööandjale, vaid toetusstreigi eesmärgiks on näidata solidaarsust tööalaseid nõudmisi esitavatele streikivatele töötajatele ning avaldada nende tööandjale täiendavat mõju. See tähendab mh, et toetusstreike võib korraldada ka ajal, mil toetusstreigis osalevad töötajad on kohustatud pidama oma tööandjaga töörahu, ning KTTLS ei keela korraldada toetusstreiki muu valdkonna või sektori töötajate streigi toetuseks. Järelikult ei takistanud töörahu pidamise kohustus kostjal toetusstreiki korraldamast ja kollektiivlepingu mõttes tuli lugeda keelatuks üksnes selline streik, mis oleks olnud suunatud pooltevahelise kollektiivse töötüli lahendamisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kostjal toetusstreigi korraldamise õiguse olemasolu piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi selles osas korrata.
14.Ringkonnakohus märgib, et kostja on toetusstreigist informeerivas teates avaldanud, et toetusstreigiga toetab kostja nii EAKL-i kui ka EHL-i nõudmisi (kd I tl 26). Riigikohus on asunud seisukohale, et EAKL-i ja EHL-i streigi toetamise üle pooled maakohtus ei vaielnud. EHL-i streigi toetamisele on hageja tuginenud juba hagiavalduses. Kuna streikide toetamise fakti üle maakohtus vaidlus puudus, siis asja lahendamise seisukohast omab tähtsust toetatud streikide vorm ja sisu, mitte aga toetusstreigi sisu ning kas seal esitati lisaks veel poliitilisi nõudmisi. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus asjakohaseks vastustaja seisukohti toetusstreigi sisu osas (20.02.2014 seisukohtade p-d 2.1.5-2.1.9 ja p 2.4). Vastustaja on põhjendatult leidnud, et ühe toetusstreigiga on võimalik toetada mitut streiki (Riigikohtu otsuse p 18). Toetusstreigi korraldamise eesmärkide osas on ringkonnakohus seisukohal, et kuna toetusstreigi seaduslikkus sõltub ainult toetatava streigi seaduslikkusest ja on tuvastatud, et toetusstreigi sisuks oli toetada EAKL ja EHL streike, siis juba nimetatud asjaolu annab tunnistust toetusstreigi osalejate eesmärgist näidata üles solidaarsust tööalaseid nõudmisi esitavate streikivate töötajaga ning avaldada nende tööandjale täiendavat mõju. Apellandi kahtlused kostja toetusstreigi täiendava mõju osas ei ole toetusstreigi seaduslikkuse seisukohast asjakohased.
15.Riigikohus on leidnud, et toetusstreik saab KTTLS § 2 lg 2 ja § 18 lg 2 ja 3 kohaselt olla seaduslik vaid siis, kui toetatav streik ise on seaduslik (Riigikohtu otsuse p 16) ning toetatud streikide ebaseaduslikkuse tõendamise kohustus on hagejal (Riigikohtu otsuse p 18). Pooled vaidlevad EAKL-il ja EHL-il streigiõiguse olemasolu ja nende streikide seaduslikkuse üle. Tulenevalt KTTLS § 13 lg-st 1 tekib streigiõigus töötüli olukorras ja üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui KTTLS-is ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. KTTLS §-s 22 on sätestatud streigi seaduslikkuse formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalseteks streigi seaduslikkuse eeldusteks on KTTLS-iga kehtestatud streigi väljakuulutamise või korraldamise korra järgimine (KTTLS § 22 lg 3) ja streigieelselt läbirääkimiste pidamine ja lepitustoimingute tegemine (KTTLS § 22 lg 2). Oma sisu poolest on streik ebaseaduslik juhul, kui sellega mõjutatakse kohtu tegevust (KTTLS § 22 lg 1) või esitatakse poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi (KTTLS üldiselt, Riigikohtu otsus p 16). Nii EAKL-i kui EHL-i streigi puhul oli järgitud nende korraldamise korda (KTTLS § 22 lg 3). 13.02.2012 on EHL teavitanud avalikkust streigi toimumisest. EAKL on teavitanud Vabariigi Valitsust 05.03.2012 toimuvast streigist 17.02.2012 (kd I tl 28-29). Pooled ei ole ka vaielnud streikide väljakuulutamisele või korraldamisele kehtestatud korra järgimise üle. Käesolevas asjas ei ole asjakohane ka KTTLS § 22 lg-st 1 tulenev seaduslikkuse materiaalne eeldus (s.o kohtu tegevuse mõjutamine kui streigi ebaseaduslikkuse eeldus). Põhiliselt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas EAKL-il oli seadusest tulenevalt õigus streigi korraldamiseks ning kas EAKL ja EHL esitasid streikides poliitilisi nõudmisi. Samuti tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas EAKL-i streigile eelnes seaduses ettenähtud lepitusmenetlus.
16.Ametiühingute seadus (AÜS) § 18 lg 1 p 6 kohaselt on ametiühingutel õigus oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid, miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike. EAKL ja EHL on ametiühingute ja nende ühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioonid (EAKL-i põhikirja p 1, EHL-i põhikirja p 1.1.). Ametiühingutel on AÜS § 2 lg 1 kohaselt töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamise funktsioon. KTTLS § 14 lg 1
kohaselt teeb otsuse streigi korraldamise kohta töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik vaidlusaluste streikide korraldamise õiguse olemasolu hindamisel piirduda kitsalt KTTLS-i kohaldamisega, vaid arvestada tuleb PS § 29 lg-s 5 sätestatud õigust seista oma õiguste ja seaduslike huvide eest vahenditega, mida seadus ei keela, ning õiguse üldisi põhimõtteid. Streigi korraldamise õiguse piirangud sätestab KTTLS § 21. Käesoleval juhul ei tulene ei KTTLS-ist ega teistest seadustest keeldu EAKL-i ega EHL-i streigi korraldamiseks. Järelikult oli nii EAKL-il kui ka EHL-il iseenesest olemas streigiõigus. Ka Riigikohus tunnustab EAKL-i ja EHL-i streigiõiguse olemasolu (otsuse p 18), kui on järgitud KTTLS-is sätestatud streigi läbiviimise korda.
17.Ehkki ringkonnakohus on seisukohal, et EAKL-il oli iseenesest õigus streiki korraldada, ei pea kohus EAKL-i streiki seaduslikuks KTTLS § 22 mõttes. Hageja on menetluses veenvalt põhistanud asjaolu, et EAKL-i streigile ei eelnenud KTTLS § 22 lg-s 2 ettenähtud läbirääkimised ja lepitusmenetlus. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka EAKL-i õigussekretär EAKL-i uudiskirjas „Homme Parem“. Kostja ei ole menetluses vastupidist (s.o EAKL-i poolt lepitusmenetluse läbimist) väitnud, vaid on tuginenud sellele, et kohus ei saa hinnata EAKL-i ja EHL-i streikide seaduslikkust. Lisaks lepitusmenetluse puudumisele olid streigis esitatud nõudmised poliitilised ning selles osas nõustub ringkonnakohus hageja põhjendustega. Poliitilisi või muid töösuhet mittepuudutavaid nõudmisi streigil esitada KTTLS ei võimalda (Riigikohtu otsuse p 16). Järelikult oli EAKL-i streik ebaseaduslik ja sellise streigi toetuseks korraldatud toetusstreik oleks olnud ebaseaduslik. Kuna antud juhul toetas kostja oma streigiga nii EAKL-i kui ka EHL-i streiki, ei välista EAKL-i streigi ebaseaduslikkus kostja toetusstreigi seaduslikkust juhul, kui EHL-i streik oli seaduslik.
18.Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS, 01.01.2011 kuni 31.07.2012 kehtinud redaktsioon) § 76 kohaselt õpetajate töötasu, sealhulgas klassijuhatamise tasu alammäärades lepivad õpetajatele atesteerimisel antavate ametijärkude kaupa üleriigiliselt kokku Vabariigi Valitsuse, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse üksuste liitude ja õpetajate registreeritud ühenduste volitatud esindajad ning need kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui kokkulepet ei saavutata, otsustab alammäärade suuruse Vabariigi Valitsus. Nagu hageja õigesti märkis, oli streigi toimumise ajal kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 114 „Põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäärade kehtestamine“, millega olid kehtestatud õpetajate töötasu alammäärad ning 2012. a eelarve oli juba vastu võetud. Hageja on põhjendatult märkinud, et EHL-i streiki ajendas asjaolu, et Vabariigi Valitsus ja Riigikogu ei pidanud võimalikuks eraldada 2012. a riigieelarves täiendavaid vahendeid õpetajate palga alammäärade tõstmiseks. KTTLS § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivne töötüli lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Vabariigi Valitsuse määrus nr 114, millega kehtestati õpetajate töötasu alammäärad, võeti vastu 13. augustil 2010. Detsembris 2011-jaanuaris 2012 läbiviidud küsitluste kohaselt pooldasid õpetajad töötasu tõstmise nõudmiseks streigi korraldamist. Vabariigi Valitsus ei pidanud võimalikuks kuni 2016. a eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid haridustöötajate töötasu tõstmiseks (kd II tl 53). Kuna töötasu on üks töötingimustest, siis oli õpetajatel tekkinud selles osas lahkarvamus töötasu kehtestajaga ning tegemist oli kollektiivse töötüliga KTTLS § 2 lg 1 mõttes. Sellise streigi korraldamist toetab ka PS § 29 lg 5, sest streik töötasu tõstmise nõudmiseks on seostatav haridustöötajate sotsiaalsete ja majanduslike huvidega (PS § 29 lg 5 kommentaar p 8.5.)
Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et streigi korraldajatel oleks olnud töörahu pidamise kohustus. Töörahu pidamise kohustus on KLS § 11 lg 3 järgi olemas juhul, kui on sõlmitud kollektiivleping, mida antud juhul ei ole sõlmitud.
19.EHL on läbinud KTTLS-is ettenähtud lepitusmenetluse, mis on lõppenud kokkulepet saavutamata. Lepitusmenetluse tulemusel allkirjastati eriarvamuste protokoll (Riikliku Lepitaja kodulehekülg: http://www.riikliklepitaja.ee/index.php?pgID=2&newsID=169). EHL kodulehe andmetel toimus 01.02.2014 riikliku lepitaja juures lepituskoosolek Vabariigi Valitsuse, kohalike omavalitsuste liitude ja Eesti Haridustöötajate Liidu esindajate vahel 2012.a pedagoogide töötasu alammäärade tõstmise küsimuses (kd II tl 53 pöördel). Lepituskoosolekul jäid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit seisukohale, et ei näe võimalust õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 20 % ulatuses 2012. aastal, kuna riigieelarves ja kohalike omavalitsuste eelarvetes ei ole selleks vahendeid ette nähtud (Riikliku Lepitaja kodulehekülg: http://www.riikliklepitaja.ee/index.php?pgID=2&newsID=169). Asjaolu, et Eesti Linnade Liidul ja Eesti Maaomavalitsuste Liidul puudusid volitused palgaläbirääkimiste kaudu võtta kohalikele omavalitsustele rahalisi kohustusi, sest need sõltuvad riigieelarve eraldistest, ei takista lugeda lepitusmenetlust toimunuks. KTTLS ei sätesta, et ebaõnnestunud lepitusmenetluse korral ei oleks KTTLS § 22 lg-s 2 sätestatud eeldus täidetav. Antud juhul osalesid lepitusmenetluses osapooled, kellevahelist kokkulepet PGS § 76 (01.01.2011 kuni 31.07.2012 kehtinud redaktsioon) eeldusena töötasu alammäära kehtestamiseks Vabariigi Valitsuse poolt, eeldas. Vastavalt KTTLS § 11 lg-le 3 vormistatakse lepitusmenetluse poolte leppimine protokolliga, millele kirjutavad alla poolte esindajad ja lepitaja. Protokoll koostatakse ka siis, kui kokkulepet ei saavutata. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna 2012. a riigieelarve oli juba vastu võetud, siis oli EHL-i streik üksnes protestiaktsioon seadusandliku ja täidesaatva võimu survestamiseks. Töötasu tõstmise nõue on iseenesest tööalane nõudmine. Õpetajate töötasu tõus eeldabki vastavas suuruses vahendite planeerimist järgmise aasta riigieelarvesse ning töötasu alammäärad kehtestab vastavalt seadusele Vabariigi Valitsus, mistõttu oli üheks streigi adressaadiks ka seadusandlik ja täitevvõim. Kuna EHL esitas aga tööalaseid nõudmisi, siis tuleb EHL-i streiki lugeda seaduslikuks olenemata sellest, et lisaks tööalastele nõudmistele esitati ka poliitilisi nõudmisi. Eeltoodu põhjendustest tulenevalt oli EHL-il tekkinud KTTLS § 13 lg 1 järgi streigiõigus ja EHL-i poolt läbiviidud streiki saab pidada seaduslikuks.
20.Kuna Narva Energia Ametiühingu üks toetatud streikidest (EHL-i streik) oli seaduslik, oli kostjal õigus korraldada 09.03.2012 kell 07.00–19.00 kavandatud streik toetusstreigina. Narva Energia Ametiühingu apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, tühistada Viru Maakohtu 19.12.2012 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i hagi Narva Energia Ametiühingu vastu streigi korraldamise õiguse puudumise tuvastamiseks rahuldamata.
21.Vastustaja on 20.02.2014 avalduses taotlenud apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, maakohtu otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. TsMS § 656 lg 1 ja 2 kohaselt on maakohtu poolse menetlusõigusnormi olulise rikkumise korral ringkonnakohtul õigus jätta asi uueks arutamiseks saatmata, kui rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus on kooskõlas Riigikohtu vastavate juhistega seda teinud. Vastustaja ei ole maakohtu otsust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja
jooksul vaidlustanud, mistõttu ei saanud ta seda teha ka pärast Riigikohtu otsust, millega tuvastati oluline menetlusõigusnormi rikkumine maakohtu poolt. Ka muud vastustaja vastuväited ei anna alust jätta apellatsioonkaebust rahuldamata.
22.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.