Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2012. a
Tsiviilasja number
2-12-9657
Tsiviilasi
Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS hagi Narva Energia AÜ vastu streigiõiguse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 8. märtsi 2012. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Narva Energia AÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Narva Energia Ametiühing (registrikood: 80095084; asukoht: Narva Peetri Plats 1-14), esindaja Tiia E. Tammeleht Vastustaja (hageja): Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (registrikood: 10579981; asukoht: Ida-Virumaa Vaivara vald Auvere küla), esindaja advokaat Reet Saks
esindajad
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik.
töösulu väljakuulutamise ning korraldamise korda. Viru Maakohtu Narva kohtumajale esitatud hagiavaldusest selgus, et hageja ja kostja vahel puudub vaidlus kollektiivlepingu täitmise üle, aga samuti puudub Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i ja Narva Energia AÜ vahel kollektiivne töötüli. Ka ei ole kollektiivset töötüli Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i ja tema töötajate vahel, mille tõttu ei kuulu hagi tagamisel kohaldamisele KTTLS § 11, § 12 ja § 13 sätted. Kohus rakendas KTTLS § 18 lg 1, lg 2 ja lg 3 sätteid, mille kohaselt on töötajatel, nende ühingutel või liitudel õigus korraldada hoiatusstreike kestusega mitte üle ühe tunni. Streigis osalevate töötajate toetuseks on lubatud korraldada toetusstreike. Streigi kestuse üle otsustab selle korraldamise kohta otsuse teinud töötajate esindaja, ühing või liit. Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva. Kavandatavast hoiatus- või toetusstreigist on töötajate esindaja, ühing või liit kohustatud teatama tööandjale, tööandjate ühingule või liidule ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. KTTLS § 21 kohaselt: (1) Streigid on keelatud: 1) valitsusasutustes ja muudes riigiorganites ning kohalikes omavalitsustes; 2) kaitseväes ja riigikaitseorganisatsioonides, kohtutes ning päästeasutustes. (2) KTTLS §21 lg1 nimetatud asutustes ja muudes organisatsioonides lahendatakse kollektiivsed töötülid läbirääkimiste teel riikliku lepitaja vahendusel või kohtus. (3) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavates ette võtetes ja asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku teenindus- või tootmismahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Lahkarvamuste korral määrab hädavajaliku teenindus- või tootmismahu riiklik lepitaja, kelle otsus on pooltele kohustuslik. (4) Elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus. Kohtule esitatud Riikliku Lepitaja kirjaliku seisukoha kohaselt (tl 37) ei ole Vabariigi Valitsus kehtestanud elanike ja majanduse esmavajadusi rahuldavate ettevõtete ja asutuste loetelu, mille tõttu ei saa hageja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS ka kuuluda sellesse loetellu, ega omada streigi korral KTTLS § 21 lg-s 3 sätestatud õigusi. Kohus luges hagi tagamise avalduse läbivaatamisel tõendatuks asjaolu, et TsMS § 377 lg 2 ja lg 3 kohaselt võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, kohus hageja Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg-s 3 nimetatud abinõusid võib kohus rakendada ka omal algatusel. Tagada võib ka hagi, milles on esitatud tulevane või tingimuslik nõue, samuti tuvastushagi. Tingimuslikku nõuet ei tagata, kui tingimus ei saabu eeldatavasti menetluse aja kestel. Kohus luges tõendatuks, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on esitanud kohtusse tuvastushagi ning palunud teise hagi tagamise abinõuna (alternatiivselt) kohustada Narva Energia AÜ-d tagama Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS energiaplokkide poolt väljastatava võimsuse kogu toetusstreigi ajal tavapärases suuruses (mitte alla 1 170,00 MW) ning hoiduma võimsuse vähendamisest toetusstreigi põhjendustel. Kohus leidis, et rahuldamisele kuulub Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i hagi tagamise taotlus osaliselt TsMS § 378 lg 1 p 3 ja p 10 ning lg 4 alusel, mille kohaselt pidas kohus vajalikuks keelata Narva Energia AÜ-l kõikide toimingute tegemine, mis seisnevad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS energiaplokkide poolt väljastatava võimsuse vähendamises, alla tavapärase suuruse (alla 1 170 MW), kogu toetusstreigi toimumise ajal, aga samuti keelata kõik toimingud võimsuse vähendamiseks toetusstreigi põhjendustel. Kohus luges tõendatuks, et hagi tagamise abinõuna selliste toimingute tegemise keelu rakendamine, mis seisnevad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS energiaplokkide poolt
väljastatava võimsuse vähendamises, alla tavapärase suuruse (alla 1 170 MW) kogu toetusstreigi toimumise ajal, aga samuti toimingud võimsuse vähendamiseks toetusstreigi põhjendustel, on vajalik olulise kahju vältimiseks. Kohus luges tõendatuks, et selline hagi tagamise abinõu koormaks Narva Energia AÜ-d üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-i õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Samuti arvestas kohus hagi tagamise rakendamisel asjaoluga, et Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS on Eesti Vabariigi ühtse energiasüsteemi osana, samal ajal, kogu Euroopa Liidu ühtse energiasüsteemi osa, mille toimimisel peab olema tagatud energiasüsteemi usaldusväärsus. Kohus tunnistas hagi tagamise määruse viivitamatult täidetavaks.
Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebuse esitamisel kinni peetud seadusega ettenähtud tähtajast. Hageja luges 08.03.2012. a. kell 19.27 avaldatud BNS teadet, kust nähtus, et Narva Energia AÜ teatel jälgivad nad reedel streikides kohtu otsust. Nimetatud teatest saab hageja aru, et Narva Energia AÜ oli saanud vaidlustatud kohtumääruse kätte 08.03.2012. a. Hagejal on kahtlus, et määruskaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning tuleb jätta seetõttu menetlusse võtmata; 2) on kohus piisavalt põhjendanud vaidlustatud kohtumäärust. Vaidlustatud kohtumääruses on näidatud lahendi õiguslikud alused. Asjaolu, et kostja ei nõustu kohtuga, ei tähenda, et kohus ei oleks vaidlustatud kohtumääruses oma otsust piisavalt ja sisuliselt põhjendanud; 3) on vaidlustatud kohtumäärus kooskõlas ühinemisvabaduse põhimõttega. Kostja on märkinud, et ühinemisvabaduse põhimõtete järgi võib streigiõigust piirata, kui streikimine seaks ohtu elanike elu või tervise või kahjustaks oluliselt riigi majandust. Kuivõrd elektrivarustuse katkemine võiks oluliselt riigi majandust kahjustada, siis kostja poolt viidatud ILO publikatsiooni kohaselt võiks Eesti Vabariik keelustada streikimise hageja ettevõttes tervikuna, kuivõrd hageja elektrijaamad toodavad peamise osa Eestis tarbitavast elektrienergiast. Kuid Eesti Vabariik ei ole seda teinud, sest vastupidiselt kostja süüdistustele Viru Maakohtu aadressil, on Eesti Vabariik oma seadusloomes arvestanud ILO seisukohtadega; 4) on kostja ärakuulamine kohtu diskretsiooniotsus TsMS § 384 lg 3 kohaselt; 5) ei ole kohus ebaproportsionaalselt riivanud kostja põhiõigusi. Hageja leiab, et kostja poolt korraldatavas streigis osalenud töötajatel on õigus streigi ajal mitte täita oma tavapäraseid tööülesandeid ehk siis katkestada töö, kuid neil ei ole õigus hakata ümber seadistama hageja töötavaid seadmeid selleks, et toota vähem elektrienergiat. Kostja streigiõigust ei ole riivatud sellega, et ei ole lubatud omavoliline elektrijaama ümberseadmestamine streigi ajaks, kuivõrd selline meede oleks kostja arvates tema põhiõiguste kaitseks kõige efektiivsem ning tekitaks hagejale kõige suuremat kahju.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.