Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

3) 23.01.2009 arve nr 6612 summas 79 499,55 krooni (tl 34) ja saatelehe nr 4701 (tl 61); 4) 23.01.2009 arve nr 6613 summas 3935,30 krooni (tl 35) ja saatelehe nr 4702 (tl 62); 5) 30.01.2009 arve nr 6635 summas 47 738,08 krooni (tl 36) ja saatelehe nr 4720 (tl 63); 6) 09.02.2009 arve nr 6670 summas 173 457,05 krooni (tl 37) ja saatelehe nr 4747 (tl 64); 7) 12.02.2009 arve nr 6679 summas 83 998,89 krooni (tl 43) ja saatelehe nr 4752 (tl 65); 8) 13.02.2009 arve nr 6684 summas 16 089,30 krooni (tl 44) ja saatelehe nr 4756 (tl 66); 9) 17.02.2009 arve nr 6702 summas 2835,54 krooni (tl 38) ja saatelehe nr 4769 (tl 67); 10) 27.02.2009 arve nr 6728 summas 98 176,59 krooni (tl 39) ja saatelehe nr 4785 (tl 68); 11) 09.03.2009 arve nr 6768 summas 28 482,84 krooni (tl 40) ja saatelehe nr 4808 (tl 69); 12) 27.03.2009 arve nr 6826 summas 143 465,58 krooni (tl 41) ja saatelehe nr 4853 (tl 70), kokku summas 924 901,65 krooni (59 111,99 eurot). Saatelehtedel on nii kauba väljastaja kui vastuvõtja – vedaja allkiri, saatelehtedel märgitud toodete sortiment ja kogus kajastub täpselt esitatud arvetel. Lisaks on tõendatud kauba tellimine võlgniku poolt järgnevaga. Arvel nr 6577 kajastatud kauba tellimist tõendavad 09.01.2009 e-kirjad (tl 111). Võlgniku 09.01.2009 kell 8:46 edastatud e-kirjas toodud tellimus ühtib arvel nr 6577 ja saatelehel nr 4669 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 32, 59). Arvel nr 6670 kajastatud kauba tellimist tõendavad müügileping nr L530 (tl 109) ja võlgniku 04.02.2009 e-kiri (tl 112), kus toodud tellimus ühtib arvel nr 6670 ja saatelehel nr 4747 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 37, 64). Arvel nr 6679 kajastatud kauba tellimist tõendavad 10.02.–11.02.2009 e-kirjad (tl 113–114). Võlgniku 10.02.2012 kell 10:44 edastatud e-kirjas toodud tellimus ühtib arvel nr 6679 ja saatelehel nr 4752 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 43, 65). Arvel nr 6684 kajastatud kauba tellimist tõendavad 10.–13.02.2009 e-kirjad (tl 115). Võlgniku 10.02.2009 kell 1:56 edastatud e-kirjas toodud tellimus ühtib arvel nr 6684 ja saatelehel nr 4756 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 44, 66). Arvel nr 6768 kajastatud kauba tellimist tõendavad müügileping nr L542 (tl 110) ja võlgniku 02.03.2009 e-kiri (tl 116), kus toodud tellimus ühtib arvel nr 6768 ja saatelehel nr 4808 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 40, 69). Vedaja – K.M. – on andnud kinnituse, et ta on teostanud võlgniku tellimusel liimpuitkilpide transporti hageja tootmisest Pärnust võlgnikule Tõrva. Nimetatud asjaolu kinnitavad ka K.M. arved võlgnikule (vedu 23.01.2009 tl 117, vedu 30.01.2009 tl 118, vedu 12.02.2009 tl 119, vedu 27.02.2009 tl 120, vedu 09.03.2009 ja vedu 27.03.2009 tl 121). Veoarvetega on tõendatud saatelehtede nr 4701, 4702, 4720, 4752, 4785, 4808 ja 27.03.2009 pro forma saatelehe alusel kauba üleandmine. Veoarvetest nähtub lähtuvalt konkreetsest veost kas veomarsruut Viljandi, Pärnu, Tõrva, Viljandi (tl 117, 119, 121), veomarsruut Pärnu, Viljandi, Tõrva, Viljandi (tl 118) või veomarsruut Pärnu, Tõrva, Viljandi (tl 121), kommentaariga Eco ehk hageja Ecobirch AS. Eeltoodu tõendab, et veolepingu sõlmis vedaja võlgnikuga. Samuti tõendab hageja ja võlgniku vahel taolise tava ja praktika väljakujunemist müügilepingutes nr L530 ja L542 märgitu: „Tarnetingimus EXW Pärnu“. Ülaltoodust nähtub, et hageja kohustus andma võlgnikule kauba üle võlaõigusseaduse (VÕS) § 209 lg-s 1 sätestatud viisil hageja tootmisüksuses Pärnus. VÕS § 209 lg 2 kohaselt on müüja asja üleandmise kohustuse täitnud juhul, kui ta on asja selleks määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud. Müüdud asja üleandmise kohustuse täitmine ei sõltu VÕS § 209 lg 1 üleandmisviisi puhul asja otsese valduse üleandmisest. Vaidlusaluste arvete kohta väljastatud saatelehed on vedaja poolt allkirjastatud. Eeltoodu

tõendab, et hageja on kauba ostja vedajale üle andnud. Seega on hageja VÕS § 209 lg 2 kohaselt kauba üleandmise kohustuse täitnud ehk kauba selleks määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjat informeerinud. Lisaks vedaja poolt allkirjastatud kauba saatelehtedele tõendab hageja poolt kauba üleandmist täiendavalt alljärgnev. Saatelehe nr 4669 alusel kauba üleandmist tõendavad 09.01.2009 e-kirjad (tl 111). Võlgniku 09.01.2009 kell 8:46 edastatud e-kirjale on tehtud hageja töötaja, kes kaupa komplekteeris, märkmed, kus kajastatud informatsioon ühtib saatelehel nr 4669 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 59). Saatelehe nr 4677 alusel kauba üleandmist tõendavad märkmed saatelehele nr 4677. Veoteenust pakkuva äriühingu Ferroline Grupp OÜ blanketil tehtud märkmed kaubakoodi kohta (tl 124) ühtivad saatelehel nr 4677 kajastatud kaubakoodiga (tl 60). Saatelehe nr 4701 alusel kauba üleandmist tõendavad 23.01.2009 e-kirjad, hageja 23.01.2009 kell 8:49 edastatud e-kiri (tl 122) ja hageja töötaja, kes kaupa komplekteeris, märkmed seonduvalt saatelehega nr 4701 (tl 126). Märkmetes kajastatud informatsioon ühtib saatelehel nr 4701 kajastatud kaubakoodi ja kogusega (tl 61). Saatelehe nr 4785 alusel kauba üleandmist tõendavad hageja töötaja, kes kaupa komplekteeris, märkmed seonduvalt saatelehega nr 4785 (tl 128). Dokumendis kajastatud informatsioon ühtib saatelehel nr 4785 kajastatud kaubakoodi, kauba nimetuse ja kogusega (tl 68). Loetletud saatelehtede ja arvetega on tõendatud hageja poolt arvetel märgitud koguses, sortimendis ja hinnaga kaupade üleandmine ning võlgniku poolt vastuvõtmine. Võlgniku saneerija A. T. 21.05.2009 saneerimisteates hagejale võlgniku raamatupidamise andmetel märgitud võlgniku võlg ühtib hageja põhinõude suuruse ja vaidlusaluste arvete tasumata osa summaga. Viidatud tõendist nähtub, et võlgnik on enne pankroti väljakuulutamist hageja ees tekkinud kohustust oma raamatupidamises kajastanud. Kohus leidis, et esitatud tõenditega kogumis on tõendatud, et võlgnik on hagejalt kauba vastu võtnud, kuid on jätnud oma kohustuse tasuda kauba eest arvete alusel kokkulepitud tähtaja, 30 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast, täitmata. Hageja põhinõue võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga oli 924 901,70 krooni (59 111,99 eurot). Kuna võlgnik oli viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis oli hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist. Hageja on arvestanud viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele pankroti väljakuulutamise seisuga 47 507,46 krooni (3036,28 eurot). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestuse (hagiavalduse lk 3–4) õigsusele. Eeltoodust tulenevalt tunnustas kohus hageja nõuet Dirolex OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 62 148,27 eurot (põhinõue 59 111,99 eurot ja viivisenõue 3036,28 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena. Kuna kohtule ei esitatud tõendeid kohtumenetluse kulude 6283,15 eurot kohta, jättis kohus selles osas nõude tunnustamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on põhjendamatu kohtu järeldus, et saatelehtedel on nii kauba väljastaja kui vastuvõtja – vedaja allkiri. Saatelehed allkirjastanud isik on tuvastamata. Kui isikud ei ole tuvastatud, siis ei saa väita, et tegemist on võlgniku volitatud vedajaga; 2) ei ole hageja tõendanud, et kauba üleandmine oli kokku lepitud selliselt nagu hageja väidab. Asjaolu, et veolepingu sõlmis vedaja võlgnikuga, ei ole millegagi tõendatud; 3) ei ühti võlgniku e-kirjades toodud tellimused arvetel ja saatelehtedel kajastatud kaubakoodide, kauba nimetuste ja kogustega (arvetel ja saatelehtedel ei kattu juba ridade (kauba kirjeldus) arv). Teadmata on nii isik, kes väidetavalt tellis hagejalt kaupa, kui ka selle isiku seos võlgnikuga. Saatelehtedel nr 4677, 4769, Pro forma saateleht 27.03.2009, 4785, 4701, 4702 ja 4720 ning arvetel nr 6826, 6702, 6728, 6585, 6612, 6613 ja 6635 toodud kauba tellimise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit. Kostja leiab, et võlgnik ei ole arvetel nr 6826, 6702, 6728, 6585, 6612, 6613 ja 6635 märgitud kaupa tellinudki; 4) ei ole hageja töötaja märkmed tõendiks kauba üleandmise kohta võlgnikule. Samuti on teadmata, kes, kus, millal ja mille kohta kohtu viidatud märkmed tegi. Ka hageja enda e-kirjad ei tõenda, et hageja poolt oleks kaup üle antud võlgnikule. Samuti ei tõenda seda allkirjastamata müügilepingud; 5) ei ole K.M. veoarvetega tõendatud võlgniku poolt hagejalt kauba tellimine ja kauba üleandmine võlgnikule. Allkirjad veoarvetel ei sarnane saatelehtedel olevate allkirjadega. Veoarvetelt ei nähtu, et tegemist oleks hageja esitatud saatelehtedel ja arvetel kajastatud kauba veoga. K.M. kinnitus, et ta on teostanud võlgniku tellimusel liimpuitkilpide transporti hageja tootmisest Pärnust võlgnikule Tõrva, on allkirjastamata. Kohus ei pidanud vajalikuks kuulata K.M. tunnistajana üle, et saada selgust, kas väidetav vedaja oli ikka võlgniku volitatud vedaja. Arve ei tõenda automaatselt õigussuhte olemasolu. Esmane on õigussuhe ja selle alusel mingi toiming, osutatud teenus vms. Arve ilma eeltooduta on alusetu; 6) ei tõenda raamatupidamises kajastamine kauba üleandmist hageja poolt võlgnikule. Hageja on kohustatud oma hagi tõendama ja ta ei saa seda teha võlgnikuga koos konstrueeritud raamatupidamisega. Hagis esitatud andmed on äärmiselt ebaselged ja hagi on tõendamata. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lõikeid 1 ja 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna käesoleval juhul oli kokkulepe kauba üleandmise osas selline, et veolepingu sõlmis vedajaga võlgnik ning hageja andis kauba võlgnikuga veolepingu sõlminud vedajale üle hageja tootmisüksuse asukohas Pärnus, on saatelehtedel kauba kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud vedaja (enamusel saatelehtedel on selleks märgitud K.M. ). Eespool (otsuse p-s 8.2) toodust nähtuvalt on saatelehtede nr 4701, 4702, 4720, 4752, 4785, 4808 ja 27.03.2009 pro forma saatelehe alusel kauba üleandmine tõendatud lisaks ka K.M. veoarvetega võlgnikule. Maakohus leidis põhjendatult, et asjas on piisavalt usaldusväärselt tõendatud, et saatelehtedel märgitud kaup anti üle vedajale ning hageja on VÕS § 209 lg 2 kohaselt kauba üleandmise kohustuse täitnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei korda neid kõiki. Apellandi etteheited, et arvetel kajastatud kaubakoodid, kauba nimetused ja kogused ei ühti saatelehtedel toodud kaubakoodide, kauba nimetuste ja kogustega, on alusetud. Apellandi viidatud erinevused (sh erinev ridade arv arvetel ja saatelehtedel) tulenevad asjaolust, et saatelehtedele on märgitud saadetav kaup eraldi pakkidena, arved on aga koostatud kauba nimetuse põhjal, st kui ühte liiki kaupa saadeti ühe saatelehe alusel mitu pakki, siis saatelehel on kõik saadetud pakid eraldi kirjas, kuid arvel kajastub ühte liiki kaup (olenemata, mitu pakki vastavat kaupa saadeti) ühel real. Kauba kogus (tm) ja kauba nimetus/materjal (erinevates, kuid konkreetselt ära toodud mõõtudes kasekilbid) on kõigi arvete puhul täielikus kooskõlas vastaval arvel viidatud saatelehe andmetega. Seega saab asuda seisukohale, et saatelehtedel on tegemist arvetel kajastatud kaubaga. Eeltoodud seisukohta ei muuda asjaolu, et kohtule ei ole esitatud kirjalikus vormis tõendeid võlgniku poolt kõigi vaidlusaluste arvete alusel tellimuste esitamise kohta. Asjas ei ole väidetud, et hageja ja võlgnik oleksid kokku leppinud, et võlgnik esitab tellimused hagejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Asja materjalidest nähtub, et tellimusi esitati e-kirja teel operatiivselt vastavalt tootmises tekkinud vajadusele. Ringkonnakohus kontrollis esitatud tellimusi (e-kirjad tl 111–116) ning ei tuvastanud mittevastavusi tellimuste ning kauba tarneid kajastavate arvete ja saatelehtede vahel. Arvestades poolte vahel olnud tihedaid ärisuhteid (mida tõendab kaudselt ka 20.05.2008 hageja ja võlgniku juhatuse liikme A.K. vahel võlgniku ja hageja vahelistest müügitehingutest võlgnikule tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitud käendusleping (tl 106–108)) ning asjaolu, et tegemist oli mõlema poole majandustegevuses igapäevaste ja tavaliste tehingutega (3-kuulise perioodi jooksul on võlgnikule kaupa saadetud 12 saatelehe alusel), mille detailse tõendamise vajaduse tekkimisest ei olnud hageja tehingute toimumise ajal 2009. a alguses teadlik (hagiavalduse järgi toimus viimane laekumine võlgnikult hagejale 09.03.2009, võlgniku saneerimismenetlus algatati saneerimisteatest (tl 42) nähtuvalt 14.05.2009, pankrot kuulutati välja 12.10.2009), on mõistetav ja eluliselt usutav nii see, et hageja tehinguid üksikasjalikumalt ei dokumenteerinud (näiteks ei allkirjastatud kirjalikke müügilepinguid), kui ka see, et pärast märkimisväärse ajavahemiku möödumist (nõuete kaitsmise koosolek toimus alles 21.06.2011) ei pruugi olla säilinud või leitavad kõik tehingutega seotud e-kirjad, faksid vms kirjalikud tõendid. Kohtule on esitatud ka võlgniku saneerija A. T. 21.05.2009 saneerimisteade hagejale (tl 42), kus on märgitud, et võlgniku raamatupidamise andmetel on saneerimismenetluse algatamise seisuga (14.05.2009) hageja põhinõude suuruseks võlgniku vastu 924 901,65 eurot. Nimetatud summa ühtib vaidlusaluste tasumata arvete summaga. Seega võlgnik sai hagi aluseks olevad 12 arvet enne saneerimismenetlust kätte, kajastas need oma raamatupidamises võlgnevusena ning ei vaidlustanud arveid. Eeltoodust järeldub, et võlgniku raamatupidamisandmed on kooskõlas hageja esitatud nõudega, muuhulgas ei vaielnud hageja nõudele vastu ka võlgniku pankrotihaldur (kes peab olema tutvunud nii võlgniku raamatupidamise kui hageja esitatud nõudeavalduse materjalidega). Arvestades, et kõik asjas

esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis kinnitavad hageja väiteid, ei jaga ringkonnakohus ka kostja kahtlusi võlgniku raamatupidamisandmete usaldusväärsuse osas. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas 17.12.2012 maakohtule hageja seisukohtade kokkuvõttes taotluse, milles palus juhul, kui kohus peaks leidma, et kauba üleandmine ei ole piisavalt tõendatud, kohustada Eesti Riiklikku Autoregistrikeskust andma hagejale informatsiooni selle kohta, kellele kuulus 01.01.–28.02.2009 sõiduk registreerimisnumbriga XXXX [nimetatud number on märgitud saatelehtedele nr 4677 ja 4769, tl 60 ja 67], ning kuulata nimetatud isik tunnistajana üle, samuti kuulata tunnistajana üle vedaja K.M. . Maakohus rahuldas hageja nõude esitatud dokumentaalsete tõendite põhjal ja hageja eeltoodud taotluse rahuldamist vajalikuks ei pidanud (kohus ei ole selles osas küll sõnaselgelt seisukohta väljendanud). TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et ta on müünud võlgnikule kaupa ja võlgnik on rikkunud kohustust tasuda saadud kauba eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et võlgnikul oli kohustus tasuda kauba eest, st hageja pidi esitama tõendid arvetel märgitud kauba võlgnikule üleandmise kohta. Hageja on esitanud selle asjaolu kohta hulgaliselt asjakohaseid tõendeid. Kostja vaidles hagile vastu, kuid ei esitanud kohtule ühtegi tõendit. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Kostjal olnuks võimalik esitada kohtule omalt poolt taotlus hageja 17.12.2012 seisukohtade kokkuvõttes nimetatud andmete autoregistrikeskusest väljanõudmiseks ja tunnistajate, sh K.M. , ülekuulamiseks, et hageja esitatud dokumentide (saatelehed, K.M. veoarved jne) usaldusväärsus ümber lükata. Kostja ei ole eeltoodut vajalikuks pidanud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.