Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. märts 2014.a. Tartu
Tsiviilasja number
2-12-12377
Tsiviilasi
Indrek Parksepa (Parksepp) hagi Aili Vallaotsa (Vallaots) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
76,32 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23.aprilli 2013.a. otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aili Vallaotsa apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Aili Vallaots (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX) Vastustaja (hageja): Indrek Parksepp (isikukood: XXXXXXXXXXX, elukoht: XXX)
esindajad
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tunnistaja M.P ütluste kohaselt viibisid nad perega 08.03.2012 peale lõunat maakodus XXX külas. Kaasas oli ka koer. Äkki M.P märkas, et õues koerad kaklevad. Üks võõras koer hoidis hageja koera turjast ja teine võõras koer oli ka seal juures. Need olid Aili Vallaotsa koerad. Indrek Parksepp läks koeri lahutama ja sõitis pärast Aili Vallaotsa poole. Samal õhtul sõitsid nad perega XXX ära. Oma koera vigastusi märkas M.P järgmisel päeval – voodis oli näha verd ja karva sees olid augud. Sel päeval käidi ka koeraga arsti juures. Kohtu hinnangul hageja seletus, tunnistaja M.P ütlused, politsei teatis ning haigusloo väljavõte kogumis tõendavad, et hagejale kuuluv koer Marta sai 08.03.2012 teiste koerte hammustuste tagajärjel vigastada. Asjaolu, et 09.03.2012 on hageja koeral kindlaks tehtud hammustushaavad, teeb usaldusväärseks hageja ja tunnistaja ütlused selle kohta, et hageja koera hammustasid 08.03.2012 teised koerad. Ka asjaolu, et hageja on paar päeva hiljem ka politseile avaldanud juhtunu asjaolusid sarnaselt kohtule avaldatuga, suurendab hageja seletuse usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on teiste tõenditega ümber lükatud kostja väide, et sai hagejaga kokku alles 09.03.2012. Nii hageja kui tunnistaja on kinnitanud, et lahkusid XXX juba 08.03.2012 õhtul. Hageja väitel hammustasid 08.03.2012 tema koera kostjale kuuluvad koerad. Ka on hageja kinnitanud, et nägi neid koeri Aili Vallaotsa majapidamises juba varem ja ka samal päeval vahetult peale juhtunut. Ka tunnistaja M.P kinnitusel teadis ta neid koeri juba varasemast ajast, sest on neid Aili Vallaotsa majapidamises näinud. Erinevalt kostjast leidis kohus, et hageja ja tunnistaja M.P kirjeldus koerte kohta ei erine kostja enda kirjeldusest sedavõrd, et oleks alus kahelda koerte samasuses. Nii hageja kui tunnistaja on kirjeldanud kahte heledat koera, kellest üks oli suurem ja teine väiksem ja mõlemal oli ka tumedamaid laike. Üldjoontes kattub see ka kirjeldusega, mille on andnud kostja, kuid viimane on osanud laikude paiknemist täpsemalt kirjeldada. Asjaolu, et hageja ja tunnistaja ei ole osanud täpselt kõikide laikude asukohta või karva pikkust kirjeldada, et tee hageja seletust ja tunnistaja ütlusi veel ebausaldusväärseks. Kuigi XXX küla ei ole hageja ja tunnistaja M.P igapäevane elukoht, ei ole nende näol tegemist ka isikutega, kellel igasugune side antud paikkonnaga puuduks. Omades XXX külas majapidamist on alust arvata, et nii hageja kui tunnistaja XXX külas aegajalt käivad. Seetõttu on ka eluliselt usutav, et nii hageja kui tunnistaja teavad ka kohalikke koeri. Vastupidine oleks olukord, kui tegemist oleks isikutega, kes XXX külla oleks 08.03.2012 sattunud esmakordselt ning ei omaks seal elavatest inimestest ja nende koertest mingit ülevaadet. Kostja seletust, et 08.03.2012 olid tema koerad kindlasti kinni ega saanud seetõttu käia hageja majapidamise õues, muud tõendid ei kinnita. Samas hageja seletust, et tema majapidamise õues käisid 08.03.2012 just kostja koerad, kinnitab ka üks täiendav tõend so tunnistaja M.P ütlused. Kohus loeb hageja seletuse ja tunnistaja M.P ütluste alusel tõendatuks, et hageja koera 08.03.2012 ründasid kostja koerad. Kuna hageja seletuse ja tunnistaja ütluste vahel ei ole vastuolusid, nende poolt avaldatu on ka eluliselt usutav, loeb kohus hageja seletuse ja tunnistaja ütluste alusel ümberlükatuks kostja väite, et tema koerad ei saanud 08.03.2012 hageja koera hammustada. Hageja poolt nõutava kahju näol (koera ravikulud) on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kohtu arvates tõendavad haigusloo väljavõte kogumis raviteenuste ja apteegi arvete ning kviitungitega tasumise kohta, et hageja on koera ravimiseks teinud kulutusi kokku 76,32 eurot (21,92 + 10,68 + 10,66 + 33,06). Kohtu arvates ei saa pidada
tehtud kulutusi põhjendamatuteks või ülemäära suurteks. Haigusloo väljavõttest nähtub, et hageja koeral oli 09.03.2012 mitu haava, mille raviks oli ette nähtud nii antibakteriaalsete kui valuvaigistavate vahendite kasutamine. Apteegist ostetu on kooskõlas loomaarsti poolt raviks ettenähtuga. Kohus leiab, et hageja ravikulud 76,32 eurot kostja koerte rünnaku tagajärjel vigastatud koera ravimiseks tuleb kostjalt VÕS § 1060, 127 lg 1 ja 128 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul ei anna hageja enda käitumine mingit alust kahjuhüvitist vähendada VÕS §-de 139 lg 1 või 2 alusel. Hageja seletuse ja tunnistaja M.P ütluste kohaselt viibis hageja koer rünnaku hetkel hageja enda majapidamise õues. Erinevalt kostja koertest ei hulkunud hageja koer järelevalvetult ringi. Asjaolu, et hageja majapidamine pole ilmselt piiratud nii, et oleks välistatud võõraste loomade pääsemine hageja õuele, ei ole aluseks kahjuhüvitise vähendamisele. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91+55 so 118,91 eurot.
kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja poolt nõutava kahju näol (koera ravikulud) on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Maakohus on hageja poolt esitatud tõendite alusel tuvastanud kahju suuruse ja põhjendatult leidnud, et hageja enda käitumine ei anna alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 lg 1 või 2 alusel vähendada.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.