Muud › Muud hagiasjad

Hagiavalduse kohaselt ründasid A. V. hageja koera ja tekitasid viimasele vigastusi. Koera vigastuste ravimiseks pidi hageja tegema kulutusi. Hageja nõuab kostjalt koera ravimiseks tehtud kulutuste 76,32 euro hüvitamist. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde ka kohtuistungil ja seletas, et kostja kaks koera ründasid hageja koera 08.03.2012 kella 14-15 vahel hageja majapidamise hoovis S. külas. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja esitas 09.04.2012 hagile kirjaliku vastuse (tl 18), milles vaidles hagile vastu. Kostja vaidles hagile täielikult vastu ka kohtuistungil. Kostja arvates pole tõendatud, et hageja koerale tekitasid vigastusi kostja koerad. Kostja koertest üks oli 08.03.2012 toas ja teine õues aia sees ketis. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et kuna hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mille väidetavalt tekitasid hagejale kostja koerad, kuulub asjas kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) suurema ohu allikaga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivad sätted. VÕS § 1060 kohaselt loomapidaja vastutab looma poolt tekitatud kahju eest. Nimetatud norm sätestab loomapidaja riskivastutuse ning selle eesmärgiks on tagada looma kui suurema ohu allika tegevusest lähtuva kõrgendatud ohu realiseerumise korral kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata looma valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Nimetatud riskivastutuse erikoosseisu puhul on tarvis arvestada ka VÕS §-s 1056 sätestatud riskivastutuse üldkoosseisu norme. VÕS § 1056 lg 1 järgi vastutab kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1056 lg 2 järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Hageja seletuse kohaselt viibis ta 08.03.2012 oma perega maakodus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx neil oli kaasas ka koer. Kella 14-15 vahel tulid hageja õuele kaks A. V. , kes läksid hageja koerale kallale – suurem koer hoidis hageja koera kinni ja teine näksis. Peale minemaajamist jooksid koerad A. V. suunas. Juhtunu järgselt läks hageja A. V. otsima, kus nägi samu koeri õues. Siis läks hageja otsima A. V. poodi ja sai seal A. V. kokku. Samal õhtul sõitsid nad perega S. ära. Oma koera vigastusi märkas hageja samal päeval. Koeral oli nahk puruks, karv maas ja verine. Järgmisel päeval läks hageja koeraga arsti juurde. Kostja seletuse kohaselt oli tal 2012 kevadel kaks koera, kuid 08.03.2012 oli üks neist toas ja teine õues aia sees ketis. 08.03.2012 oli A. V. kodus ja sel päeval ta I. P. kokku ei saanud. I. P. ta poes 09.03.2012 ja siis süüdistas I. P. V. , et A. V. olid rünnanud tema koera. Tunnistaja M. P. kohaselt viibisid nad perega 08.03.2012 peale lõunat maakodus S. külas. Kaasas oli ka koer. Äkki M. P. , et õues koerad kaklevad. Üks võõras koer hoidis hageja koera turjast ja teine võõras koer oli ka seal juures. Need olid A. V. . I. P. koeri lahutama ja sõitis pärast

2 (6)

A. V. . Samal õhtul sõitsid nad perega S. ära Oma koera vigastusi märkas M. P. päeval – voodis oli näha verd ja karva sees olid augud. Sel päeval käidi ka koeraga arsti juures. Haigusloo väljavõttest (tl 12) nähtub, et hageja pöördus oma koera M. 09.03.2012 EMÜ Väikeloomakliinikusse vastuvõtule, kus selgus, et koeral on kaks hammustushaava selja/turja piirkonnas vasakul, üks haav parema randme piirkonnas ja marrastus parema kulmu juures. Haavad puhastati loomaarsti juures ning määrati antibakteriaalne ravi tablettidega Clavaseptin 500 mg ja valuvaigistamiseks anti Carprox 50mg. Lühikese aja jooksul peale juhtunut on hageja pöördunud ka politsei poole. Nii nähtub teatisest väärteomenetluse alustamise kohta (tl 13), et Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonnas on 10.03.2012 registreeritud I. P. selle kohta, et 08.03.2012 kella 15.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx ründasid A. V. kuuluvad kaks suurt koera avaldajale kuuluvat koera, millega tekitati avaldajale varalist kahju 60 eurot. Kohtu hinnangul hageja seletus, tunnistaja M. P. , politsei teatis ning haigusloo väljavõte kogumis tõendavad, et hagejale kuuluv koer Marta sai 08.03.2012 teiste koerte hammustuste tagajärjel vigastada. Haigusloo väljavõttes kirjeldatud koera vigastused on kooskõlas hageja seletuse ning tunnistaja ütlustega selle kohta, kuidas koer vigastada sai. Hageja kui tunnistaja kinnitusel sai hageja koer vigastada teiste koerte rünnaku tagajärjel 08.03.2012. Asjaolu, et 09.03.2012 on hageja koeral kindlaks tehtud hammustushaavad, teeb usaldusväärseks hageja ja tunnistaja ütlused selle kohta, et hageja koera hammustasid 08.03.2012 teised koerad. Ka asjaolu, et hageja on paar päeva hiljem ka politseile avaldanud juhtunu asjaolusid sarnaselt kohtule avaldatuga, suurendab hageja seletuse usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on teiste tõenditega ümber lükatud kostja väide, et sai hagejaga kokku alles 09.03.2012. Nii hageja kui tunnistaja on kinnitanud, et lahkusid S. juba 08.03.2012 õhtul. Hageja väitel hammustasid 08.03.2012 tema koera kostjale kuuluvad koerad. Hageja on kirjeldanud koeri järgmiselt. Üks oli kaukaasia lambakoera suurune hele beežikate-pruunikate laikudega koer. Teine oli esimesena kirjeldatust väiksem hele labradori tõugu meenutav beežide laikudega koer. Ka on hageja kinnitanud, et nägi neid koeri A. V. juba varem ja ka samal päeval vahetult peale juhtunut. Tunnistaja M. P. kirjeldanud koeri järgmiselt Üks oli suurem hele pruunide laikudega pikemakarvaline koer. Teine oli pisut väiksem hele laiguline koer, laigud võisid olla pruunikadmustad. Ka tunnistaja M. P. teadis ta neid koeri juba varasemast ajast, sest on neid A. V. näinud. Kostja on kirjeldanud oma koeri järgmiselt. Üks on valge siledakarvaline pruuni peaga koer, millele ka küljel on laik. Teine väga suur koer on valge pikakarvaline mustade laikudega. Erinevalt kostjast kohus leiab, et hageja ja tunnistaja M. P. koerte kohta ei erine kostja enda kirjeldusest sedavõrd, et oleks alus kahelda koerte samasuses. Nii hageja kui tunnistaja on kirjeldanud kahte heledat koera, millest üks oli suurem ja teine väiksem ja millel kummalgi oli ka tumedamaid laike. Üldjoontes kattub see ka kirjeldusega, mille on andnud kostja, kuid viimane on osanud laikude paiknemist täpsemalt kirjeldada. Asjaolu, et hageja ja tunnistaja ei ole osanud täpselt kõikide laikude asukohta või karva pikkust kirjeldada, et tee hageja seletust ja tunnistaja ütlusi veel ebausaldusväärseks. Kuigi S. küla ei ole hageja ja tunnistaja M. P. elukoht, ei ole nende näol tegemist ka isikutega, kellel igasugune side antud paikkonnaga puuduks. Omades S. külas majapidamist on alust arvata, et nii hageja kui tunnistaja xxxxxxxxxxxxx käivad. Seetõttu on ka eluliselt usutav, et nii hageja kui tunnistaja teavad ka kohalikke koeri. Vastupidine oleks

3 (6)

olukord, kui tegemist oleks isikutega, kes S. külla oleks 08.03.2012 sattunud esmakordselt ning ei omaks seal elavatest inimestest ja nende koertest mingit ülevaadet. Kostja seletust, et 08.03.2012 olid tema koerad kindlasti kinni ega saanud seetõttu käia hageja majapidamise õues, muud tõendid ei kinnita. Samas hageja seletust, et tema majapidamise õues käisid 08.03.2012 just kostja koerad, kinnitab ka üks täiendav tõend so tunnistaja M. P. . Kohus loeb hageja seletuse ja tunnistaja M. P. alusel tõendatuks, et hageja koera 08.03.2012 ründasid kostja koerad. Kuna hageja seletuse ja tunnistaja ütluste vahel ei ole vastuolusid, nende poolt avaldatu on ka eluliselt usutav, loeb kohus hageja seletuse ja tunnistaja ütluste alusel ümberlükatuks kostja väite, et tema koerad ei saanud 08.03.2012 hageja koera hammustada. Kuna kostja koerad hammustasid 08.03.2012 hageja koera, kes sai hammustamise tagajärjel vigastada, realiseerus sellega suurema ohu allikale iseloomulik risk. Seega vastutab kostja loomapidajana hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1060 alusel. Kostja võib loomapidajana vastutada VÕS § 1060 alusel vaatamata sellele, et hageja oli talle kahju tekitamise ajal loomapidajana samuti suurema ohu allika valitseja VÕS § 1057 mõttes. Hageja kui teise suurema ohu allika valitseja enda võimalikku osa kahju tekkimises tuleb kostja riskivastutuse korral hinnata kahjuhüvitise võimaliku vähendamise alusena VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, et Tartu Maakohtu 14.12.2012 otsusega (tl 36-37) tühistati A. V. KOKS § 66-3 lg 2 alusel tehtud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Võru politseijaoskonna Võru konstaablijaoskonna 24.04.2012 otsus ja lõpetati väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsuse sisust nähtub, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseks oli asjaolu, et A. V. koostatud väärteoprotokollis polnud kirjeldatud tegu, mida temal oleks olnud võimalik teha ja mida ta oleks eeskirja kohaselt pidanud koerte pidamisel tegema ning süüteo tunnuseid ei ole kohtumenetluses enam võimalik tuvastada. Kohus ei ole mingit seisukohta võtnud selles osas, kas A. V. 08.03.2012 ründasid hageja koera või mitte. Ka ei olegi riskivastutuse korral oluline, kas suurema ohu allikat valitsenud isiku tegevus on õigusvastane ja süüline. Vastavalt VÕS §-le 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab kahjustatud isiku otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt nõutava kahju näol ( koera ravikulud) on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Raviteenuste arvest nr VKS12-1395 (tl 11) nähtub, et hageja pidi EMÜ Väikeloomakliinikule maksma koera ravi eest 09.03.2012 21,92 eurot ( sh 4,20 eurot oli visiiditasu päevasel ajal 09.00 – 20.00, 12,50 eurot looma kliiniline ülevaatus /konsultatsioon päevasel ajal 09.00 - 20.00, 1,50 eurot tampoonid, 1,08 eurot mittesteriilsed kindad, 1,44 eurot kloorheksidiin 0,05% kasutus ja 1,20 eurot Deso). Kaardimakse kviitungist (tl 10) nähtub, et 09.03.2012 kell 16.03.15 maksti EMÜ Väikeloomakliinikule 21,92 eurot. Eesti Maaülikooli Apteegi arvest nr 10778-K1 (tl 8) nähtub, et Carprox tabletid 50mg N100, Clavaseptin 500 mg N 250 ja Klikk krae 30cm N1 pehme äärisega maksab 33,06 eurot. Eesti Maaülikooli Apteegi kviitungist (tl 7) nähtub, et 09.03.2012 kell 16.00 on nimetatud arve 33,06 eurot tasutud.

4 (6)

Raviteenuste arvest nr VKS12-1515 (tl 10) nähtub, et hageja pidi EMÜ Väikeloomakliinikule maksma koera ravi eest 16.03.2012 10,68 eurot, millest sh 3 eurot oli korduva visiidi tasu ja 7,68 eurot looma kliiniline kordusülevaatus/konsultatsioon. Kaardimakse kviitungist (tl 9) nähtub, et 16.03.2012 kell 15.26.16 on nimetatud arve 10,68 eurot tasutud. Eesti Maaülikooli Apteegi arvest nr 10985-K1 (tl 6) nähtub, et Clavaseptin 500 mg N 250 maksab 10,66 eurot. Eesti Maaülikooli Apteegi kviitungist (tl 5) nähtub, et 16.03.2012 kell 15.24 on nimetatud arve 10,66 eurot tasutud. Kohtu arvates tõendavad haigusloo väljavõte kogumis raviteenuste ja apteegi arvete ning kviitungitega tasumise kohta, et hageja on koera ravimiseks teinud kulutusi kokku 76,32 eurot (21,92 + 10,68 + 10,66 + 33,06). Kohtu arvates ei saa pidada tehtud kulutusi põhjendamatuteks või ülemäära suurteks. Haigusloo väljavõttest nähtub, et hageja koeral oli 09.03.2012 mitu haava, mille raviks oli ette nähtud nii antibakteriaalsete kui valuvaigistavate vahendite kasutamine. Apteegist ostetu on kooskõlas loomaarsti poolt raviks ettenähtudega. Kohus leiab, et hageja ravikulud 76,32 eurot kostja koerte rünnaku tagajärjel vigastatud koera ravimiseks tuleb kostjalt VÕS § 1060, 127 lg 1 ja 128 lg 3 alusel hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul ei anna hageja enda käitumine mingit alust kahjuhüvitist vähendada VÕS §-de 139 lg 1 või 2 alusel. Hageja seletuse ja tunnistaja M. P. kohaselt viibis hageja koer rünnaku hetkel hageja enda majapidamise õues. Erinevalt kostja koertest ei hulkunud hageja koer seega järelevalvetult ringi. Asjaolu, et hageja majapidamine pole ilmselt piiratud nii, et oleks välistatud võõraste loomade pääsemine hageja õuele, ei ole aluseks kahjuhüvitise vähendamisele. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi täielikult rahuldab, jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi menetlemisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on kohtu poolt antud tähtajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv ja kaotatud töötasu. Hageja on esitanud ka menetluskulude suurust tõendavad dokumendid. Nii on juba hagile lisatud maksekorraldus (tl 4), millest nähtuvalt hageja on hagi esitamisel riigilõivu tasunud 63,91 eurot. Menetluskulude nimekirjale on hageja lisanud oma palgatõendi. Kostja pole omapoolset menetluskulude nõuet ega nimekirja kohtu poolt antud tähtajaks so 10.04.2013 esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna riigilõivu katteks välja mõista kogu käesolevas menetluses tasutud riigilõiv so 63,91 eurot. TsMS § 144 p 3 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Hageja on taotlenud ka oma menetluskuluna kohtus käidud päeva eest kaotatud töötasu hüvitamist summas 55 eurot. Hageja viibis 26.03.2013 kohtuistungil Võru kohtumajas. Kuna hageja 26.03.2013 tööd ei teinud, on eluliselt usutav, et ta selle päeva eest ka töötasu ei

5 (6)

saanud. Hageja esitatud palgatõendist nähtub tema viimase kuue kuu töötasu suurus. Kui suur on hageja päevapalk, seda palgatõendist otsesest ei nähtu. Samas võimaldab palgatõendis märgitud teha siiski järeldusi ka võimaliku päevapalga kohta. Hageja enda näidatud päevapalga suurus 55 eurot on kõige lähedasem keskmisele päevapalgale, mis on saadud aluseks võttes palgatõendis näidatud netopalka, jagades selle kuude arvuga ja omakorda keskmise tööpäevade arvuga kuus (6761,89 : 6 so 1126,98 : 20 so 56,35). Kuna hageja nõutav ei ilmselgelt ületa tema võimalikku keskmist päevapalka, peab kohus põhjendatuks kostjalt menetluskuluna välja mõista hageja saamata jäänud töötasu ühe päeva eest so 55 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 63,91+55 so 118,91 eurot. Kohus juhib poolte tähelepanu, et käesoleva otsuse resolutsioonis vastavalt TsMS §-le 442 lg 6 märgitud edasikaebe tähtaeg ja kord ei ole kohtu luba edasikaebamiseks TsMS § 442 lg 10 mõttes. Seega apellatsioonkaebuse esitamisel võetakse see menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on selgelt ebaõigesti kohaldatud materaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõigusenormi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ( TsMS § 637 lg 2-1)

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.