Ühinguõigus › Sundlõpetamine

Menetluskulude jaotus Jätta puudutatud isiku Osaühingu XXXmenetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 19.02.2014 on Harju Maakohtu registriosakonna poolt kohtunikule edastatud Osaühing XXX registridokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel. Registriosakonna kaaskirja kohaselt ei vasta äriühingu netovara äriseadustiku (ÄS) §-s 136 sätestatud nõuetele. Osaühingu juhatusele anti 30.07.2013 Harju Maakohtu registriosakonna määrusega XXXpäevane tähtaeg esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt ÄS § 176. Nimetatud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldatud ei ole. Registripidaja teostatud kontrolli kohaselt on netovara puudused kõrvaldamata 2007-2012 majandusaasta aruannetest. Kohus saatis 20.02.2014 Osaühing XXX juhatuse liikmele XXX kirja, milles palus edastada vastavasisuline nõusolek Osaühing XXX likvideerija ülesannete täitmise kohta või põhjendatud vastuväited enda likvideerijaks määramise kohta, 15 päeva jooksul arvates käesoleva kirja kättesaamisest. Samuti palus kohus sama tähtaja jooksul teatada, kui puudutatud isik soovib, et kohus ta enne osaühingu sundlõpetamise otsustamist täiendavalt ära kuulaks. XXX on saanud kirja kätte 25.02.2014, kuid kohtule vastanud ja enda nõusolekut likvideerijaks määramise kohta andnud ei ole. Käesoleva määruse tegemise hetkeks osaühingu netovara ÄS §-ga 136 vastavusse viidud ei ole. Kohtu põhjendused Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamise korral andma määruse või kande tegemise pädevale kohtunikule. Kooskõlas TsMS § 629 lg-ga 2 kuulab kohus enne sundlõpetamist võimaluse korral ära juriidilise isiku juhtorganite liikmed. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Osaühingu XXX netovara on vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud kohustusliku osakapitali suurus ning osanik ei ole võtnud vastu ühtegi ÄS §-s 176 nimetatud otsust. Seega esinevad alused osaühingu sundlõpetamiseks vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvalt on Osaühingul XXX alates 2007 majandusaasta aruandest netovara puudused kõrvaldamata. Sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei ole kõrvaldatud, vaatamata kohtu registriosakonna poolt selleks antud tähtajale. Lähtudes eeltoodust, tuleb Osaühing XXX sundlõpetada. Vastavalt TsMS § 629 lg-le 3 määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides TsMS §-des 602-606 sätestatut. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 2 teisest lausest tuleneb samas, et kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Ka Riigikohus on 16.12.2003.a tsiviilasjas nr 3-2-1-142-03 tehtud otsuse punktis 20 selgitanud, et kui ei leita isikut, kes vastaks likvideerijale esitatavatele nõuetele ja oleks nõus likvideerijaks hakkama ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja

jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, siis likvideerimist korraldada ei saa. Sel juhul tuleb äriühing registrist kustutada likvideerimismenetlust korraldamata, kui võlausaldaja ei taotle võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamist. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada isikuid (likvideerija kandidaate), kes vastaksid seaduses sätestatud nõuetele ja oleksid nõus Osaühingu XXX likvideerija ameti vastu võtma. Kohtul ei ole teavet äriühingu võlausaldajate kohta. Seetõttu puuduksid eeldatavalt vahendid kohtu määratavale likvideerijale tasu maksmiseks ning kulutuste hüvitamiseks (TsMS § 605), isegi kui sobiv likvideerija kandidaat leitaks. Ka ei ole kohtule teadaolevalt käesoleva määruse tegemise hetkeks algatatud Osaühingu XXX pankrotimenetlust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 604 lg-st 2, peab kohus põhjendatuks Osaühingu XXX likvideerimismenetlust mitte läbi viia ning kustutada äriühing registrist käesoleva kohtumääruse alusel. Kohaldades seaduse analoogia alusel ÄS § 513 lg-s 5 sätestatut, tuleb sundlõpetatud Osaühing XXX dokumentide hoidjaks lugeda XXX ning märkida ta dokumentide hoidjana äriregistrisse. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 629 lg 4). Juhindudes TsMS § 455 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse täitmiseks äriregistri pidajale. TsMS § 172 lg 6 alusel jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.