2-10-64214/18 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Jätta pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse kulude osaliseks riigi vahenditest hüvitamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on füüsilisest isikust võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetlus. 04.03.2011 kohtumäärusega kuulutati välja pankrot XXX ja nimetati pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 08.11.2013 esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, vabastada Ly Müürsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu, määrata võlgnikule menetlusabi võlgniku ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu hüvitamiseks, hüvitada menetluskulud riigi vahenditest ning otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli XXXalljärgnev vara: AS-is SEB Pank arvelduskonto nr XXXXXXXX, mille oli 0,64 eurot; AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXXXXXXX, mille saldo oli 0,04 eurot. Pankrotivara, mida haldur oleks saanud müüa, XXXpankrotimenetluses ei olnud. XXX (pankrotis) selleaegne seaduslik esindaja, pankrotihaldur Oliver Ennok ja lepinguline esindaja Margus Rebane ning XXX(pankrotis) seaduslik esindaja, pankrotihaldur Ly Müürsoo esitasid Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla nõudes. Harju Maakohus rahuldas oma 16.06.2011.a. otsusega ts.asjas 2-10-18473 hagi osaliselt ja mõistis XXX välja 18 797.05 eurot XXX ja XXXkasuks. Hagejad esitasid 12.07.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 16.06.2011.a. otsuse osalise tühistamise nõudes koos menetlusabi taotlusega. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012.a. otsusega mõisteti XXX XXX ja XXXkasuks võlgnevuse tasumiseks 20 011,37 eurot (otsus jõustus 20.04.2012.a.). Maakohtu menetluskulud jäeti 37 % ulatuses XXX kanda ja 63 % ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda.

skaneerimismasina kasutamine, bürooruumi kasutamine võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega suhtlemiseks, võlausaldajate üldkoosolekute korraldamise kulud, transpordikulud, jmt): 800 eurot (alus Harju Maakohtu 27.07.2011.a. määrus); Õigusabikulud ts.asjas 2-10-18473 summas 240 eurot (alus: OÜ Vulpinus Õigusbüroo arve nr 120047, 17.05.2012). Pankrotihalduri arvestatav tasu. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kuna pankrotivara hulka laekumisi toimunud ei ole, leiab haldur, et halduri tasu arvestamisel tuleb kohaldada PankrS § 23 lg 3, mille kohaselt on halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. XXXpankrotimenetluses on haldur arvestanud tunnitasu määraks 65 eurot. Haldur on pankrotimenetluse teinud järgmised toimingud. Teadete koostamine ja saatmine võlausaldajatele pankroti väljakuulutamise ja võlausaldajate I üldkoosoleku toimumise kohta, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Haabersti Linnaosa Valitsusele, krediidiasutustele, AS-le Andmevara, kohtutäitur Kaire Põltsile ja ASle SEB Pank järelepärimiste ja avalduste koostamine (kokku 41 dokumenti); kontaktandmete otsimine, dokumentidele digitaalallkirja andmine ja saatmine, kokku 4 tundi, s.o. 4 x 65 eurot = 260 eurot; Võlausaldajate I üldkoosoleku protokolli ettevalmistamine koos vara ja võlgade nimekirja koostamisega, võlgniku vande andmete ettevalmistamine ja võlgniku vande võtmise juures viibimine, võlausaldajate I üldkoosolekul osalemine, kokku 1,5 tundi, s.o. 1,5 x 65 eurot = 97,5 eurot; Nõudeavalduste ja nendele lisatud alusdokumentide kontroll, kokku 1 tund, s.o. 1 x 65 eurot = 65 eurot; Nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli ja tunnustatud nõuete nimekirja ettevalmistamine, kokku 1 tund, s.o. 1 x 65 eurot = 65 eurot; Jaotusettepaneku koostamine ja taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks koostamine, kokku 1 tundi, s.o. 1 x 65 eurot = 65 eurot; Korduvad vestlused ja kohtumised võlgnikuga ja võlausaldajate esindajatega, kokku 1 tundi, s.o. 1 x 65 eurot = 65 eurot; Arvelduskontodel allkirjaõigusluse ümbervormistamine, 0,5 tundi, s.o. 0,5 x 65 eurot = 32,5 eurot. Kokku on haldur kulutanud XXXpankrotimenetluses 10 tundi arvestusega 65 eurot tunnis, seega tasu kokku 650 eurot. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur palub määrata tasu büroole – OÜ-le GetNetWork (reg.kood 11638786), mille kaudu haldur tegutseb. Seega moodustavad pankrotivarast tehtavad väljamaksed kokku 2 954 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Jaotise alusel väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta.

Pandiga koormatud vara käesolevas pankrotimenetluses ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012.a. otsusega mõisteti XXX XXX ja XXXkasuks võlgnevuse tasumiseks 20 011,37 eurot (otsus jõustus 20.04.2012.a.). Maakohtu menetluskulud jäeti 37 % ulatuses XXX kanda ja 63 % ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda. Haldur pöördus 08.05.2012.a. täitmisavaldusega kohtutäitur Kaire Põlts poole XXX vara suhtes täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus on laekunud 195,54 eurot. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Käesolevas pankrotimenetluses ei olnud pankrotivara, mida haldur oleks saanud valitseda. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: I järgu nõudeid ei esitatud. II järgu nõuded: Kohtute Raamatupidamiskeskus 84.36 eurot; Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 195.77 eurot; AS Swedbank 34 666.28 eurot; Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 23.01 eurot; OÜ Aktiva Finants 95.13 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: XXX (pankrotis) selleaegne seaduslik esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok ja lepinguline esindaja Margus Rebane ning XXX(pankrotis) seaduslik esindaja, pankrotihaldur Ly Müürsoo esitasid Harju Maakohtule hagi XXX vastu võla nõudes. Harju Maakohus rahuldas oma 16.06.2011.a. otsusega ts.asjas 2-10-18473 hagi osaliselt ja mõistis XXX välja 18 797.05 eurot XXX ja XXXkasuks. Hagejad esitasid 12.07.2011.a. Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 16.06.2011.a. otsuse osalise tühistamise nõudes koos menetlusabi taotlusega. Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2012.a. otsusega mõisteti XXX XXX ja XXXkasuks võlgnevuse tasumiseks 20 011,37 eurot (otsus jõustus 20.04.2012.a.). Maakohtu menetluskulud jäeti 37 % ulatuses XXX kanda ja 63 % ulatuses hagejate kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda. Haldur pöördus 08.05.2012.a. täitmisavaldusega kohtutäitur Kaire Põlts poole XXX vara suhtes täitemenetluse algatamiseks. Täitemenetluse käigus on laekunud 195,54 eurot. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Õigusabikulud ts.asjas 2-10-18473 summas 240 eurot (alus: OÜ Vulpinus Õigusbüroo arve nr 120047, 17.05.2012). Maksejõuetuse tekkimise põhjus: Suutmatus tasuda endale võetud laenukohustusi. Seega on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes.

Kohtutäitur Terje Tšapis juures täiteasi nr 029/2012/2109 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri nõue summas 12 eurot, täitekulud 41,22 eurot, nõue kokku 50,52 eurot; Kohtutäitur Urmas Tärno menetluses Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri nõue Täitemenetlus nähtub elektroonilisest väljaandest Ametlikud Teadaanded, 21.03.2013.a., Kohtutäitur Toomas Saarma juures täiteasi nr 194/2013/4020 Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu nõue (rahatrahv) summas 24 eurot, täitekulud 52,46 eurot, nõue kokku 61,76 eurot. Lisaks eeltoodule informeerib haldur kohut, et pankrotimenetluse ajal on XXXsaanud töötasu Haabersti Linnaosa Valitsusest, mis on XXXkirjaliku avalduse alusel kantud XXX ja XXX pangakontodele. XXXei informeerinud haldurit oma tööleasumisest Haabersti Linnaosa Valitsusse, haldur sai saadud töötasust teada alles Maksu- ja Tolliameti vastusest halduri järelepärimisele. Usaldusisiku nimetamine on olnud võlausaldajate üldkoosoleku päevakorras kahel korral: Haldur kutsus 13.06.2011.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Võlanõuete kaitsmine; 2. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.05.2011.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud (koosoleku protokoll on esitatud kohtule koos jaotusettepanekuga). Haldur kutsus 26.02.2013.a. kokku võlausaldajate üldkoosoleku. Teade koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra (1. Nõude XXX vastu müügi otsustamine; 2. Pankrotimenetluse jätkamise ja rahastamise otsustamine; 3. Usaldusisiku nimetamine PankrS § 172 lg 1 alusel ja talle tasu maksmise otsustamine, 4. Pankrotimenetluse jooksvad küsimused.) kohta oli avaldatud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.02.2013.a., kuid ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Kuna võlausaldajad ei osalenud kummalgi koosolekul, kus oli päevakorras usaldusisiku nimetamine, on pankrotihaldur seisukohal, et võlausaldajal puudub huvi usaldusisiku nimetamise vastu. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on 08.11.2013 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 14.11.2013 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus

pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud viie võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul puudub vara, sealhulgas panditud vara. Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks suutmatus tasuda endale võetud laenukohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: Kohtute Raamatupidamiskeskus 84,36 eurot; Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 195,77 eurot; AS Swedbank 34 666,28 eurot; Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet 23,01 eurot; Osaühing Aktiva Finants 95,13 eurot. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Ly Müürsoo tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 65 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 650 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 650 eurot on mõistlik ja põhjendatud. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo töötasuks 650 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda.

Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ja PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud taotluse ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude osaliseks riigi vahenditest hüvitamiseks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesolevas tsiviilasjas on võlgniku pankrot välja kuulutatud ning puuduvad alused ajutise halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. Kuivõrd PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel ei ole võimalik määrata võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks, siis on ajutise halduri tasu ja kulutuste osas Harju Maakohtu 04.03.2011 määrus haldurile täitedokumendiks. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi ei või olla suurem kui 397 eurot. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri taotluse hüvitada võlgniku ajutise pankrotihalduri tasu, pankrotihalduri tasu ja pankrotimenetluse kulude osaliseks riigi vahenditest rahuldamata. XXX (pankrotis) on 12.02.2011 Harju Maakohtule esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik XXX (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt 26.02.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosolekust ei võtnud osa ükski võlausaldaja, seega ei ole võlausaldajate üldkoosolek võlgniku usaldusisiku osas ettepanekuid teinud. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma