Versobank AS-i hagi OÜ Fruitexpert SP, OÜ Rõngu Aed ja OÜ Raadi Aed vastu nõude tunnustamiseks T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
hagihind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Versobank AS (endised ärinimed Marfin Pank Eesti AS, AS SBM Pank; registrikood 10586461; asukoht Pärnu mnt 12, Tallinn; e-post [email protected]) hageja lepinguline esindaja: Karita Nilp (e-post [email protected])
kostja I: OÜ Fruitexpert SP (registrikood 11521216; asukoht Näituse 5, Tartu; e-post [email protected]) kostja II: OÜ Rõngu Aed (endine ärinimi Reediko Fruit OÜ; registrikood 11226227; asukoht Nõmme tee 72b, Tallinn; e-post [email protected]) kostja III: OÜ Raadi Aed (endine ärinimi AS Rõngu Aed; registrikood 10018900; asukoht Näituse 5, Tartu; e-post [email protected]) kostjate seaduslik esindaja: juhatuse liige Toomas Rüütmann (e-post [email protected]) kostjate I ja II lepinguline esindaja: advokaat Rivo Kaldvee (e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
17. veebruar 2014
Protokollija
kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Versobank AS-i hagi OÜ Rõngu Aed vastu nõude tunnustamiseks T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Rahuldada Versobank AS-i hagi OÜ Fruitexpert SP ja OÜ Raadi Aed vastu osaliselt.
2.1.Tunnustada Versobank AS-i nõuet OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel summas 769 668 eurot 59 senti.
2.2.Jätta hagi rahuldamata Versobank AS-i nõude tunnustamiseks OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses 499 081 euro 23 sendi ulatuses.
3.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
5.Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
6.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.17. septembril 2013 esitas Versobank AS hagi OÜ Fruitexpert SP, Reediko Fruit OÜ ja AS-i Rõngu Aed vastu, paludes järgmist: tunnustada Versobank AS-i nõue OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 1 268 749 eurot 82 senti, millest pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 1 alusel 958 674 eurot 72 senti ja PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel 310 075 eurot 10 senti; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
4.oktoobril 2007 sõlmisid hageja ja OÜ T&T Õunaaiad (edaspidi võlgnik) laenulepingu nr 3346/01/07, mille alusel väljastas hageja võlgnikule laenu 15 650 000 krooni. 20. mail 2009 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa 1. Laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks seati võlgnikule kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule Viljandimaal Karksi vallas Polli külas (registriosa nr 3493539) hüpoteek summas 15 000 000 krooni vastavalt Tallinna notar Mari-Liis Parmase 4. oktoobril 2007 tõestatud lepingule (notari ametitoimingute raamatu registri nr 5815). Hageja nõue on tagatud ka kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteekidega. Vastavalt laenulepingu p-ile 17 on viivisemäär laenulepingus sätestatud intressi kolmekordne määr. Laenulepingu lisa 1 kohaselt on intressimäär 6 kuu EURIBOR, millele lisandub 7% aastas. Laenulepingu kohaselt fikseeritakse EURIBORi muutused järgnevaks kuuekuuliseks perioodiks kaks korda aastas, 1. augustil ja 1. veebruaril. Võla tõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 2. oktoobrist 2009.
26.oktoobri 2009 ja 18. veebruari 2010 kirjadele ning 17. augusti 2010 ja 17. jaanuari 2011 pankrotihoiatustele vaatamata ei ole võlga nõuetekohaselt kustutatud. Alates
30.novembrist 2009 ei ole võlgniku arvelduskontol Versobank AS-is arveldusi toimunud.
5.novembril 2010 tasus EN Valduse OÜ võlgniku eest hagejale 150 000 krooni, mille 2/8
arvelt hageja kustutas teenustasu- ja viivisevõlga. 17. juunil 2011 esitas hageja Tartu Maakohtule võlgniku suhtes pankrotiavalduse. Kohus jättis 11. juuli 2011 määrusega ajutise halduri nimetama ning lõpetas menetluse, sest hageja nõue on pandiga tagatud. Hageja asus realiseerima tagatisvara. Mh esitas hageja täitmisavalduse võlgnikule kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimiseks.
22.märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-6134 kuulutas kohus võlgniku 1. veebruari 2013 avalduse alusel välja võlgniku pankroti.
1.aprillil 2013 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet võlgniku vastu 1 268 749 eurot 82 senti. Hageja nõue koosneb
22.märtsi 2013 seisuga põhivõlast 677 115 eurot 70 senti, intressivõlast 17 477 eurot 11 senti ja viivisevõlast 574 157 eurot 1 sent. 9. aprilli 2013 nõudeavalduse täienduses palus hageja rahuldada nõude esimese järgu nõudena pandiga tagatud osas ning teise järgu nõudena osas, mis ületab pandieseme realisatsioonist saadut. 22. augusti 2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest sellele vaidlesid täies ulatuses vastu võlgniku võlausaldajad OÜ Fruitexpert SP, Reediko Fruit OÜ ning AS Rõngu Aed. Pankrotihaldur esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule ja pidas põhjendatuks tunnustada I järgu nõudena 958 674 eurot 72 senti ning pandiga tagamata nõudena 310 075 eurot 10 senti (tlk 2-8).
2.28. oktoobri 2013 vastuses palusid kostjad jätta hagi rahuldamata, sest hagejal ei ole tema poolt esitatud summas nõuet. Laenulepingu p-is 17 sätestatud viivisemäär kui tüüptingimus on tühine ja kõik laekumised, mille hageja on seni arvestanud viivise katteks, peab arvestama põhivõla katteks. Alternatiivselt tuleb viivisemäära vähendada seadusjärgse määrani, arvestada kõik laekumised, mille hageja on seni arvestanud viivise katteks, seadusjärgse viivise ning pärast seda põhivõla katteks. Kostjad viitavad võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-le 1, 3 p 5, §-le 44. Laenulepingu p 17 on tüüptingimus, sest hageja ja võlgnik ei rääkinud selles läbi, hageja koostas laenulepingu teksti ühepoolselt. Laenulepingus sätestatud viivisemäär kahjustab võlgnikku ebamõistlikult ning on seetõttu tühine. Ebamõistlik kahjustamine seisneb selles, et viivisemäär on ebamõistlikult kõrge. Esiteks ei ole hagejale viivisele vastavas ulatuses (574 157 eurot 1 sent) kahju tekkinud. Riigikohtu 14. juuni 2005 lahendi nr 3-2-1-66-05 pile 17 viidates leiavad kostjad, et viivisenõue peab olema vastavuses tekkinud kahjuga. Põhivõla ja intressi saamisel ei ole kahju summas 574 157 eurot 1 sent võimalik. Teiseks tuleneb viivise ebamõistlik suurus sellest, et hagejal ei oleks võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu (22,99% - 26,46% suurust intressi) teenida. VÕS § 44 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav, seega lasub hagejal tõendamiskoormis, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, ning kostjad ei oleks pidanud vastavat põhistust esitama. Kui kohus leiab, et viivisemäär pole tühine, paluvad kostjad viivist vähendada kuni seadusjärgse määrani VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 alusel, sest lepingus sätestatud viivisemäär on ebamõistlikult suur ja eksisteerivad põhjused viivisemäära vähendamiseks. Kostja leiab, et Riigikohtu 12. detsembri 2012 lahendi nr 3-2-1-162-12 p-ist 20 ja 14. juuni 2005 lahendi nr 3-2-1-66-05 p-ist 17 tulenevalt lasub viivise ebamõistliku suuruse tõendamise koormis kostjal, v.a kui viivise suurus on lähedane või ületab põhivõla suurust; viivise ebamõistlikkuse hindamisel võrreldakse viivist mh kahju suurusega. Viivisenõude suurus on põhinõudele ligilähedane, seega peab hageja tõendama viivise proportsionaalsust ja seda, et talle on tekkinud viivisenõude ulatuses kahju. Kostjad leiavad omalt poolt, et viivisemäär, milleks on intressi kolmekordne määr, on ülemääraselt suur järgmistel põhjustel. Esiteks ei ole hagejal tekkinud viivisenõude suuruses summas kahju. Kui hagejale makstakse põhivõlg ja intress, ei saa talle kahju summas 574 157 eurot 1 sent tekkida. Teiseks ei ole kostjatele teadaolevalt viivise nõudmine määraga 22,99% - 26,46% 3/8
majanduskäibes tavaline, tegemist on erakordselt kõrge ja ebatavalise viivise määraga. Kolmandaks tuleneb viivise ülemäärasus ka sellest, et hagejal ei oleks mingil juhul võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu teenida. Hageja viivisenõue on liigkasuvõtjalik. Riigikohtu 10. oktoobri 2007 lahendi nr 3-2-1-41-07 p-ile 28 viidates leiavad kostjad, et vähendamise üle otsustamisel lähtutakse eelkõige võlgniku isikust. Kostjad paluvad võtta arvesse, et võlgnik on pankrotis ja tema majanduslik seisund ei võimalda ülikõrge viivise maksmist. Hagejale ülikõrge viivise maksmine võlgniku pankrotivarast kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Hageja ei saanud loota, et tema ülemäärane viivisenõue rahuldatakse. Pooled peavad tsiviilkäibes arvestama teineteise huvidega, sh ei või tugevamal positsioonil olev krediidiasutus suruda äriühingule peale ebaseaduslikke tingimusi. Hageja pidi teadma, et nõuab võlgnikult ülemääraselt kõrget viivist (tlk 134-139).
9.novembri 2013 vastuses jäi hageja oma hagiavalduse ja nõude juurde.
Tegelikkusele ei vasta kostjate väide, et võlgnikuga ei räägitud läbi laenulepingu tingimusi. Laenulepingu teksti koostamine hageja poolt ei saa olla argumendiks, et laenulepingu tingimused ei ole läbiräägitavad. Hageja esitas võlgnikule laenulepingu projekti tutvumiseks enne laenulepingu sõlmimist ja pärast tutvumist oli võlgnikul võimalus teha ettepanekuid üldtingimuste, sh p 17 muutmiseks. Võlgnik ei teinud ettepanekut muuta laenulepingu üldtingimusi. Viivisemäär ei ole ebaseaduslik. Laenuleping on kahepoolne kokkulepe ning viivisemäär läbiräägitav lepingutingimus, mitte tüüptingimus. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele kustutatakse esmajärjekorras hageja teenustasude ja leppetrahvide nõuded, seejärel viivis, seejärel intress ning viimasena laenu põhiosa. Hageja on võlgniku või kolmandate isikute poolt laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisel lähtunud laenulepingus kokku lepitud nõuete kustutamise järjekorrast. Ebaõiglane on samastada viivisemäär intressimääraga, sest viivise puhul on tegemist õiguskaitsevahendiga lepingust tuleneva kohustuse täitmisel ja seega on mõistlik, et viivisemäär on kõrgem intressimäärast. Kui võlgnik oleks täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse kohaselt, ei oleks hagejal põhjust arvestada viivist. Viivisenõue on põhinõudega peaaegu sama suur põhjusel, et võlgnik on võla tagastamisega olnud viivituses ligikaudu 3 aastat, mitte seetõttu, et viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge. Arusaamatuks jääb kostjate seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Isegi kui kohus otsustab vähendada viivisenõuet, ei ole kostjad esitanud ühtegi vastuväidet põhivõlale ega intressinõudele (tlk 144-146).
4.Kostja jäi 21. novembri 2013 vastuses oma varasema seisukoha juurde. Hageja väited on paljasõnalised selles osas, kas ja missuguses ulatuses rääkisid kostja ja võlgnik laenulepingu tingimusi läbi (tlk 152-154).
5.17. veebruari 2014 kohtuistungile kostjad ei ilmunud (tlk 161). 12. veebruari 2014 e-kirjas teatasid kostjad, et on nõus asja kirjaliku menetlusega (tlk 160). Hageja lepinguline esindaja teatas kohtuistungil, et nõue on vähenenud kolmanda isiku vastu suunatud täitemenetluses vara realiseerimisest saadu arvelt ja hageja on esitanud pankrotimenetlusse nõude vähendamise taotluse. Hageja nõue T&T Õunaaiad OÜ vastu on 769 668 eurot 59 senti. Reediko Fruit OÜ nõue 5905 eurot jäi tunnustamata, hageja esindaja ei oska öelda, kas Reediko Fruit OÜ esitas hagi nõude tunnustamiseks (tlk 161).
KOHTU SEISUKOHT
4/8
Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
- 4. oktoobril 2007 sõlmisid hageja ja OÜ T&T Õunaaiad (registrikood 11060117) laenulepingu nr 3346/01/07, mille alusel väljastas hageja võlgnikule laenu 15 650 000 krooni (tlk 73-78); - Tallinna notar Mari-Liis Parmase 4. oktoobril 2007 tõestatud lepingu (notari ametitoimingute raamatu registri nr 5815) alusel seati laenulepingust tulenevate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks võlgnikule kuuluvale Reediko õunahoidla kinnistule Viljandimaal Karksi vallas Polli külas (registriosa nr 3493539) hüpoteek summas 15 000 000 krooni, s.o 958 674 eurot 72 senti (tlk 31-45). Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse (tlk 90). - 20. mail 2009 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu lisa 1, milles lepiti mh kokku uues intressimääras ja muudeti laenu tagastamise maksegraafikut (tlk 18-19); -
hageja ütles laenulepingu erakorraliselt alates 2. oktoobrist 2009 üles (tlk 50-53);
- 22. märtsi 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-6134 kuulutas Tartu Maakohus välja võlgniku pankroti (tlk 10-17); - 1. aprillil 2013 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles palus tunnustada oma nõuet võlgniku vastu 1 268 749 eurot 82 senti (tlk 87-88). Hageja võlaarvestuse kohaselt koosneb tema nõue põhivõlast 677 115 eurot 70 senti, intressivõlast 17 477 eurot 11 senti ja viivisevõlast 574 157 eurot 1 sent perioodi 6. juuli 2009 kuni 22. märts 2013 eest (tlk 101); - 9. aprilli 2013 nõudeavalduse täienduses palus hageja rahuldada nõude esimese järgu nõudena pandiga tagatud osas ning teise järgu nõudena osas, mis ületab pandieseme realisatsioonist saadut (tlk 29); - 22. augusti 2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue tunnustamata, sest sellele vaidlesid täies ulatuses vastu kostjad. Pankrotihaldur esitas vastuväite nõude rahuldamisjärgule ja pidas põhjendatuks tunnustada I järgu nõudena 958 674 eurot 72 senti ning pandiga tagamata nõudena 310 075 eurot 10 senti (tlk 67-72).
7.17. septembril 2013 esitas Versobank AS kohtule hagi OÜ Fruitexpert SP, Reediko Fruit OÜ ja AS-i Rõngu Aed vastu, paludes tunnustada oma nõuet OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses kokku summas 1 268 749 eurot 82 senti, millest PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel 958 674 eurot 72 senti ning PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel 310 075 eurot 10 senti. Seega on hageja esitanud PankrS § 106 lg 1 ja § 107 järgi õigeaegselt ja õigesti hagi oma nõudele vastuväite esitanud võlausaldajate vastu nõude tunnustamiseks ulatuses, milles ta oli nõude esitanud nõuete kaitsmise koosolekul.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. PankrS § 103 lg 8 näeb ette, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. 11. novembri 2002 otsuse kohtuasja nr 3-2-3-3-02 p-is 8 märkis Riigikohus järgmist: „AS Wix Trade esitas kohtusse hagi nõude tunnustamiseks, kuid tema nõudele vastu vaielnud võlausaldajate nõudeid ei tunnustatud ja nad kohtusse ei pöördunud. Seega ei vajanud OÜ Wix Trade nõude tunnustamiseks kohtuotsust. Sellise selgituse andis Riigikohtu tsiviilkolleegium oma
23.oktoobri 2001. a lahendis nr 3-2-1-107-01 (RT III 2001, 28, 310), milles muuhulgas märgiti, et võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude 5/8
tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.“ Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt jäi hageja nõudele vastuväite esitanud Reediko Fruit OÜ (praegune ärinimi OÜ Rõngu Aed) nõue tunnustamata, sest T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase esitas vastuväite (tlk 68).
31.oktoobri 2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-44305 keeldus Tartu Maakohus menetlusse võtmast Reediko Fruit OÜ hagi T&T Õunaaiad OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Olev Kuklase ja Versobank AS-i vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Seega ei arvestata tema vastuväiteid hageja nõudele. Kuna hageja nõudele ei ole OÜ Rõngu Aed näol vastu vaielnud selleks õigustatud isik, ei ole hageja nõude tunnustamiseks seoses tema vastuväidetega vaja kohtulahendit. Hageja õiguste rikkumine OÜ Rõngu Aed vastuväidetega ei ole enam võimalik ja nimetatud isiku osas tuleb hagi jätta läbi vaatamata.
9.Laenulepingu üldtingimuste p-i 17 I lause kohaselt on pangal õigus nõuda laenajalt laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist intressi kolmekordses määras (tlk 76). Laenulepingu 20. mai 2009 lisa 1 p-i 1 kohaselt on intressimäär 6 kuu EURIBOR + 7% aastas (tlk 18). Laenulepingu p-i 4.1.1.1 kohaselt fikseeritakse EURIBORi muutused järgnevaks kuuekuuliseks perioodiks kaks korda aastas EURIBORi muutuste fikseerimise tähtpäeval. Laenulepingu p-i 4.1.1.2 kohaselt on EURIBORi muutuste fikseerimise tähtpäevad 1. august ja 1. veebruar (tlk 73). Hageja võlaarvestusest nähtuvalt on ta arvestanud viivist perioodil 6. juuli 2009 kuni 22. märts 2013 määras 22,992% – 26,460% (tlk 101). Kostjad ei vaidlusta iseenesest seda, et hageja võlaarvestus vastab lepingule, kuid leiavad, et laenulepingu p-is 17 sätestatud viivisemäär kui tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5, § 44 alusel tühine ja kõik laekumised, mille hageja on seni ühepoolselt arvestanud viivise katteks, peab arvestama põhivõla katteks. Alternatiivselt tuleb kostjate arvates viivisemäära VÕS § 113 lg 8, § 162 lg 1 alusel vähendada seadusjärgse määrani, arvestada kõik laekumised, mille hageja on seni ühepoolselt arvestanud viivise katteks, seadusjärgse viivise ning pärast seda põhivõla katteks (tlk 136). Hageja palub oma nõuet tunnustada kogu ulatuses (tlk 146).
10.VÕS § 36 lg 3 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse tüüptingimuste kohta käivaid sätteid ka juhul, kui lepingupooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses ja nende tüüptingimustega lepinguga või selle täitmisega seotud tegevuskohad on Eestis. Kohus nõustub kostjatega, et laenulepingu üldtingimuste p-is 17 sisalduv viivisekokkulepe on tüüptingimus VÕS § 35 järgi. Tegemist on laenulepingu tingimusega ning selle on eelnevalt välja töötanud hageja tüüplepingutes kasutamiseks (tlk 145), millele viitavad ka lepingu välised tunnused. 30. aprilli 2007 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-150-06 p-is 17 leidis Riigikohus, et selleks, et lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi. VÕS § 35 lg 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled rääkisid viivisekokkuleppe eraldi läbi. Hageja väide, et ta esitas võlgnikule laenulepingu enne selle sõlmimist tutvumiseks ning võlgnikul oli võimalus teha ettepanekuid üldtingimuste, sh p 17 muutmiseks (tlk 145), ei anna alust arvata, et võlgnikul oli ka tegelikult võimalik mõjutada viivisekokkuleppe sisu. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli sisuline valmisolek võlgniku võimalikke viivist puudutavaid muudatusettepanekuid aktsepteerida. Laenulepingu p-i 11.2 kohaselt on üldtingimused laenulepingu osa ning võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et on nendega tutvunud (tlk 74-78). 6/8
Kohus ei nõustu kostjatega, et laenulepingu p-is 17 sätestatud tingimus viivisemäära kohta on tühine. VÕS § 44 sätestab, et kui VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 17. juuni 2008. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 p.-s 13 leidnud, et juhul, kui pooled vaidlevad tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kuigi hagejal kui majandus- ja kutsetegevuses tüüptingimuse kasutajal lasub tõendamiskoormus, et tüüptingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, peavad kostjad kui tüüptingimuse tühisusele tuginejad kõigepealt põhistama, et vaidlusalune tingimus on üldse seaduses nimetatud tühiste tingimuste hulgas. Kohus ei leia, et viivisemäär 22,99% - 26,46% aastas oleks ebamõistlikult suur. Kostjad on paljasõnaliselt väitnud, et kokkulepitud viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge, sest hagejale ei ole viivisele vastavas ulatuses kahju tekkinud ja viivise ebamõistlik suurus tuleneb ka sellest, et hagejal ei oleks võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu teenida (tlk 136-137). Kostjad ei ole oma väiteid tõendanud. Seega ei ole kostjad tõendanud, et vaidlusalune tingimus vastaks VÕS § 42 lg 3 p 5 tunnustele. Hageja on õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et viivisenõue on põhinõudega peaaegu sama suur põhjusel, et võlgnik on võla tagastamisega olnud viivituses ligikaudu kolm aastat, mitte seetõttu, et viivisemäär oleks ebamõistlikult kõrge (tlk 146).
11.VÕS § 113 lg 8 näeb ette, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
12.detsembri 2012 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-162-12 p-is 20 ja 14. juuni 2005 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-66-05 p-ides 18 ja 19 leidis Riigikohus, et viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Kuigi hageja on arvestanud viivist rohkem kui seadusjärgses suuruses, ei ületa tema viivisenõue (574 157 eurot) põhivõlga (677 115 eurot 70 senti). Viivisenõue ei ületa põhivõlga ka juhul, kui võtta arvesse alates 31. juulist 2009 toimunud laekumistest viivise katteks arvestatud summasid (190 386 krooni 67 senti, s.o 12 167 eurot 93 senti). Seega tuleb tõendada kostjatel, et viivise suurus on ebaproportsionaalne. Kostjate arvates on viivisemäär ülemääraselt suur järgmistel põhjustel: hagejal ei ole tekkinud viivisenõude suuruses summas kahju; kostjatele teadaolevalt ei ole viivise nõudmine määraga 22,99% - 26,46% majanduskäibes tavaline, tegemist on erakordselt kõrge ja ebatavalise viivisemääraga; hagejal ei oleks mingil juhul võimalik põhivõlalt turul sellises suuruses tulu teenida. Kohus leiab, et kostjate väited on paljasõnalised, kostjad ei ole oma väidete kinnituseks esitanud mitte ühtegi tõendit. Kuna kostjad ei ole tõendanud, et viivis on ebaproportsionaalselt suur, tuleb viivise alandamise taotlus jätta rahuldamata. 7/8
Hageja viivisenõue on põhinõudega peaaegu sama suur põhjusel, et võlgnik on võla tagastamisega olnud viivituses ligikaudu kolm aastat. Hageja on nõudnud võlgnikult korduvalt võla tasumist (tlk 25-28, 46-57, 79-86, 91-95), esitanud pankrotihoiatusi (tlk 5862, 96-100) ja ka pankrotiavalduse (tlk 20-22), mille alusel kohus ajutist haldurit ei nimetatud (tlk 63-65).
12.PankrS § 153 lg 1 näeb ette, et pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded PankrS § 153 lg-s 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hageja kinnitusel on tema nõue vähenenud 769 668 euro 59 sendini kolmanda isiku vastu suunatud täitemenetluses vara realiseerimisest saadu arvelt, tuleb hagi rahuldada osaliselt. Tunnustada tuleb Versobank AS-i nõuet OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel summas 769 668 eurot 59 senti. Hagi tuleb jätta rahuldamata Versobank AS-i nõude tunnustamiseks OÜ T&T Õunaaiad (pankrotis) pankrotimenetluses 499 081 euro 23 sendi ulatuses.
13.Kohus jätab hagi OÜ Rõngu Aed osas läbi vaatamata, kuid tema vastu kohtusse pöördumine oli hagiavalduse esitamise seisuga põhjendatud. Seetõttu peab kohus õiglaseks OÜ Rõngu Aed puudutavas osas lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia alusel TsMS § 168 lg-st 5 ja § 162 lg-st 1. Ülejäänud kostjate vastu rahuldab kohus hagi osaliselt, samas oli ka nende vastu esialgses suuruses hagi esitamine põhjendatud. Eeltoodut ja TsMS § 165 lg-t 1 arvestades tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.