AS SEB Pank hagi V. P. ja P. Plazma OÜ vastu nõuete tunnustamiseks V. P. pankrotimenetluses
Hagihind
126 497,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Hageja esindaja
AS SEB Pank (RK xxx, asukoht: Tornimäe 2 15010 Tallinn) Kaidi Hinno
Kostja 1 V. P. (IK xxx, elukoht: Lüganuse tee 2 Lüganuse vald 43301 Ida-Virumaa) Advokaat Antti Aasmaa Kostja esindaja Kostja 2
P. Plazma OÜ (RK 11480960, asukoht: Ehitajate tee 126 b KohtlaJärve 30221 Ida-Virumaa);
Kostja 2 esindaja
Robert Sprengk
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS SEB Pank hagi.
2.Tunnustada AS SEB Pank nõuet summas 85 000 (kaheksakümmend viis tuhat) eurot V. P. pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena (PankrS § 153 lg.1 p.2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse 1()
avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGI ASJAOLUD
1.AS SEB Pank esitas 26.04.2013 Viru Maakohtule hagi V.P. ja P. Plazma OÜ vastu ning P.s tunnustada AS SEB Pank nõuet summas 126 497, 25 eurot V.P. pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagi asjaolude kohaselt kuulutati Viru Maakohtu 03.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-1163896 välja V.P. füüsilise isiku pankrot. Kohus nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. 10.10.2012 esitas AS SEB V.P. pankrotimenetluses nõude summas 316 540,70 eurot. 28.03.2013 toimus V.P. pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek nõuete kaitsmiseks. Koosolekul jäeti tunnustamata hageja nõue summas 126 497, 25 eurot ja selle rahuldamisjärk. Nõudele vaidlesid vastu kostjad. Hageja nõue, mis esitati pankrotimenetluses tuleneb hageja ja kostja 1 vahel 07.05.2009 sõlmitud käenduslepingust nr 2009006663, kus kostja 1 käendas 130 000 eurosuuruses summas P. Grupp OÜ ja hageja vahel sõlmitud laenulepinguid.
2.Viru Maakohtu 18.06.2013 määrusega rahuldati V.P. õigus abi taotlus ja kostjale 1 anti riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta (toim.II t.l 17-18).
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja 2 vaidles hagile vastu (toim. I tl 191-194). Kostja leidis, et asjaolu kus 28.03.2013 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 126 497, 25 eurot ja selle rahuldamisjärk tunnustamata, ei tähenda, et võlausaldaja saaks esitada selles summas hagi nii võlgniku kui ka võlausaldaja vastu, sest kostja 2 esitas vastuväite nõudele 85 000 eurot ja kostja 1 nõudele 130 000 eurot. Kostja 2 on seisukohal, et hageja saab esitada nõude tunnustamise hagi kostja 2 vastu vaid selles summas, millele kostja 2 vastu vaidles (85 000 eurot). Kostja 2 leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude suurust hagiavalduses märgitud summas.
4.Kostja 1 vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hageja jätnud täielikult tõendamata kahju ulatuse. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale 1 üldse laenulepingute alusel raha üle andnud. Arusaamatu on viivise arvestus. Kostja 1 ei vaidlusta, et ta allkirjastas 07.05.2009 käenduslepingu, kuid leiab, et nimetatud käendusleping on tühine, sest see on vastuolus heade kommetega. Tehing, millega füüsiline isik kohustub vastutama äriühingu kohustuste eest 130 000 euro ulatuses ei vasta headele kommetele ega pole füüsilise isiku suhtes mõistlik, kuna võetav kohustus ületab mitmesajakordselt Eesti keskmist sissetulekut. Hageja ei analüüsinud kostja 1 maksevõimet enne käenduslepingu sõlmimist, samuti ei ole seda tehtud kostja 2 suhtes. Kostja 1 on seisukohal, et hageja on ise endale kahju tekitanud määras, milles põhineb tema nõue kostjate vastu. KOHTUISTUNGID 06.01.2014 JA 17.02.2014
5.06.01.2014 toimunud kohtuistungil muutis hageja oma nõuet ja vähendas oma tunnustamise nõuet 85 000 euroni. Ülejäänud osas jäi hageja hagis toodud seisukohale (toim.II t.l 55) .
6.10.02.2014 esitas hageja arvamuse kostja 2 vastuse suhtes ja kinnitas, et hageja on teinud arvestuses vea ja hageja P.b nõude tunnustamist summas 85 000 eurot (toim.II tl.65-67).
Samuti esitas hageja kostjate poolt nõutud dokumendid pangatehingute ja laenumaksete aruannete kohta.
7.14.02.2014 esitas hageja arvamuse kostja 1 vastuse kohta. Hageja leidis, et ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise printsiipi. V.P. oli käenduslepingu sõlmimise ajal P. Grupp OÜ enamusosanik (80%) ning juhatuse liige. Talle kuulusid käenduslepingu sõlmimise ajal mitmed kinnistud ja ta oli seotud mitmete teiste äriühingutega. Hageja esitas kostja 1 vastuväidete ümberlükkamiseks laenuintressi arvestused, laenu viivise arvestused, kinnisturaamatu väljavõtted.
8.17.02.2014 kohtuistungil kinnitas kostja 2 esindaja, et hageja on tõendanud nõude suurust, so rahade ülekande arvestus on esitatud. Kostja 1 esindaja ütles, et nende vastuväideteks jääb viivise nõue, mis ületab põhivõlgnevust ja käenduslepingu tühisuse nõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Hagi ese: tunnustada AS SEB Pank nõuet summas 85 000 eurot V.P. pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. PankrS § 106 lg.1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles.
11.Kostja 2 vastuväited olid: Kostja 2 oli seisukohal, et hageja saab esitada nõude tunnustamise hagi kostja 2 vastu vaid selles summas, millele kostja 2 vastu vaidles (85 000 eurot) ja hageja ei ole tõendanud nõude suurust hagiavalduses märgitud summas. Hageja tunnistas kostja 2 vastuväidete põhjendatust ja vähendas tunnustamise nõuet 85 000 euroni ning esitas nõutud tõendid.
12.Kostja 1 vastuväited olid: hageja jätnud täielikult tõendamata kahju ulatuse, käendusleping on tühine, sest see on vastuolus heade kommetega, viivis on põhjendamatult suur, nõue on aegunud. 12.1 Hageja esitas tsiviilasja arutamise käigus tõendid laenulepingutest tuleneva võlgnevuse, intresside ja viivise arvestuse kohta. 12.2 Kohus on seisukohal, et hageja nõue laenukohustuse täitmise osas ei ole aegunud. 12.3 Tehingu tühisuse vastuväide. Maakohus ei tuvastanud asja menetlemisel, et hageja oleks kostja 1 suhtes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja 1 ei vaielnud vastu, et sõlmis käenduslepingu huvist endaga seotud äriühingu majandustegevuse vastu. Kostja 1 eesmärk käenduslepingu sõlmimisel oli arendada äriühingu, kus tal oli enamusosanik, majandustegevust. Kohus leiab, et hageja ja kostja üks vahel 07.05.2009 sõlmitud käenduslepingust nr 2009006663 ei ole heade kommete vastane ja sellest tulenevalt tühine.
12.4 Kohus nõustub hageja seisukohaga, et intressi/viivise arvestus vastab lepingus kokkulepitule.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud mis tulenevad kostja 2 vastu suunatud nõudest, tuleb jätta hageja enda kanda, sest hageja tunnistas kohtuistungil kostja 2 vastuväidete põhjendatust. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta kostja 1 kanda. . TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.