Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

08.10.2013 esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagi Marek Rammi vastu. Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 24.01.2010 sõlmitud liitumisleping nr 631516 ja 20.03.2010 liitumislepingu nr 631516 lisana sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügileping, millest tulenevad nõuded põhisummas 683.48 eurot (liitumislepingust tulenev võlgnevus kõnede eest 545.42 eurot, järelmaksulepingust tulenev põhiosamaksete võlgnevus 138.06 eurot) loovutas Elisa Eesti AS 03.10.2011 OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja arvestab võlgnevuselt viiviseid vastavalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas alates arvete maksetähtajast ning järelmaksulepingu viimasest osamaksest kuni hagiavalduse koostamise päevani. Viivised kokku on 1067.96 eurot, hageja vähendab viivise nõude 683.43 euroni. 10.01.2014 vastuses hagile palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejaga mingit lepingut sõlminud ega mingeid teenuseid tellinud, ainuüksi võimaliku võlausaldajaga sõlmitud lepingu ja arvete väljatrükkimine ning esitamine kohtule ei tõenda nõude olemasolu ja selle sissenõutavaks muutumist. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud nõude omandamist. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatisel ei ole väidetava esialgse võlausaldaja seadusliku esindaja allkirja, mistõttu ei ole üldse kindel, kas nõue on loovutatud ja millises ulatuses nõue loovutati. Kui hageja esitab tõendid nõude olemasolu kohta, siis soovib ka kostja oma vastuväidet täiendada. 23.01.2014 vastuses esitas hageja kohtule 03.10.2011 nõuete loovutamise lepingu koos kostja võlgnevuse kohta käiva väljavõttega lepingu lisaks olevast loovutatud nõuete nimekirjast. 29.01.2014 määrusega andis kohus kostjale hageja vastusele kirjalike seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 21.02.2014. Kostja ei ole käesoleva ajani täiendavaid vastuväiteid esitanud. Kumbki pool ei ole taotlenud enda ärakuulamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel menetleb kohus antud hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks esitanud vastuväiteid hageja nõude sisu kohta, loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel puudub vaidlus kostja võlgnevuse osas Elisa Eesti AS-ga sõlmitud 24.01.2010 liitumislepingu ja 20.03.2010 järelmaksuga müügilepingu alusel. Kohus loeb hageja nimetatud asjaolud toimikus olevate järgmiste dokumentaalsete tõenditega tõendatuks: 24.01.2010 liitumisleping nr 631516, 20.03.2010 liitumislepingu lisa (järelmaksuga müügileping), 17.02.2010, 10.03.2010, 02.04.2010, 07.05.2010, 01.06.2010, 01.07.2010, 03.08.2010 ja 06.09.2010 mobiiliteenuste arved, Elisa Andmesideteenused AS teenuste kasutamise üldtingimused (tl 14-46). Elisa Eesti AS ja OÜ Aktiva Finants vahel on 03.10.2011 sõlmitud nõuete loovutamise leping ja selle lisaks oleva nõuete nimekirjast (tl 64-72) tulenevalt on Elisa Eesti AS loovutanud hagejale nõude kostja vastu summas 683.48 eurot koos kõigi võimalike tagatiste ja kõrvalkohustustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja

võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus mõistab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 24.01.2010 sõlmitud liitumislepingu nr 631516 ja 20.03.2010 liitumislepingu nr 631516 lisas sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu alusel põhivõla 683.48 eurot ning võla tasumisega viivitamise tõttu viivise hageja poolt vähendatud määras, so põhivõla ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot ning tasu õigusabi eest 415.43 eurot, kokku 565.43 eurot. Lähtudes TsMS § 175 lg 1 kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 300 eurot, millest 150 eurot on riigilõiv ning 150 eurot lepingulise esindaja kulu. TsMS § 177 lg 2 alusel mõistab kohus hageja taotlusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.