Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

edastamisest XXXOÜ-le.

Edastada

käesolev

kohtumäärus

avaldajale,

toimetada

kätte

XXXOÜ

likvideerijale Karin Kiigemäele ning saata pärast jõustumist kande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud puudutatud isiku XXXOÜ kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud määruskaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE2200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2900072686. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusena tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXesitas Harju Maakohtu registriosakonna kaudu 06.02.2014 kohtule avalduse, milles taotleb XXXOÜ (registrist kustutatud) likvideerimist ning enda likvideerijaks määramist. Avalduse kohaselt on XXXOÜ (kustutatud) arvelduskontol AS-is SEB Pank veel jaotamata vara. Kuna vajalikud on likvideerimisabinõud, taotleb avaldaja XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimist ja likvideerija määramist. Avaldaja kinnitas 13.02.2014, et on nõus olema XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks. Avaldaja ei soovi likvideerija ülesannete täitmise eest saada tasu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Kohus leiab, et esitatud avaldus vastab TsMS-is sätestatud sisu- ja vorminõuetele ning ei esine selle menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Seega võtab kohus avalduse menetlusse. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. 2 (4)

Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne XXXOÜ (kustutatud) registrist kustutamist läbi osaühingu likvideerimismenetlust ning avaldusest järelduvalt on osaühingul jaotamata vara. Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia XXXOÜ (kustutatud) likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Seoses XXXOÜ (kustutatud) likvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt oli XXXOÜ (kustutatud) osanikuks ja viimaseks juhatuse liikmeks avaldaja, kes on taotlenud määrata ennast XXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks. Nimetatud isik on andnud likvideerija kohustuste täitmiseks kohtule oma nõusoleku, isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: •

lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2);

•

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

•

koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2);

•

koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

•

avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212);

3 (4)

•

rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1);

•

koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

•

esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

•

esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

•

andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

arhiivipidajale või muule

Kohus ei määra kindlaks likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvaid kulusid, kuna isik, kelle likvideerijaks nimetamist avalduses taotletakse ja kes on andnud oma nõusoleku likvideerijaks määramiseks, ei ole likvideerija tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulude kindlaksmääramise vajadusest kohut teavitanud (TsMS § 605 lg 1). Vastavalt TsMS § 4772 lg 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Tulenevalt TsMS § 4772 lg-st 1 määrab kohus, et likvideerijal tuleb pärast ülesannete täitmist kohtule esitada selle kohta aruanne. Kohustuse täitmata jätmise korral võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Tulenevalt TsMS § 606 lg-st 1 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.