2-13-57746/24 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud 06.01.2014 saabus Harju Maakohtusse XXXavaldus XXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. 28.01.2014 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras eelistungi aja. 05.02.2014.a. määrusega nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Ajutise halduri aruanne 18.02.2014.a. esitas Andres Tootsman kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arvelduskonto jääk on 3,86 eurot Swedbank AS-i arvelduskontol ning muud varad võlgnikul puuduvad. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 4370,36 eurot. Haldur märgib aruandes, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid võlgniku suhtes saneerimismenetluse läbiviimist või kompromissi, sest võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku omakapital on negatiivne ja võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja kõigi võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku nõrk äriplaan, mille tulemusel peatus ühe lepingupartneriga tekkinud vaidluse tõttu ettevõtte kogu majandustegevus ning selle jätkamiseks teistel objektidel ja teiste lepingupartneritega piisavalt ei pingutatud. Kuna vaidluse tõttu lepingupartneritega jäi saamata planeeritud summad, tekkis käibevahendite puudus, tekkinud kahjum viis netovara väärtuse negatiivseks ja võlgnikul ei olnud võimalik täita kohustusi oma töötajate ees. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 märgitud tähenduses. Võlgniku majandustegevus lõppes 2010. aasta lõpus ning püsiv maksejõuetus pidi juhtkonnale selge olema juba hiljemalt 2011. aasta keskpaigas. Ajutise halduri esialgsel hinnangul vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad ning puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Ajutine haldur märgib, et pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad võlgnikul vahendid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui kohtu deposiitkontole ei maksta pankrotimenetlusest huvitatud isikute poolt kohtu poolt määratud summat. Kohtumääruse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et XXXOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 4370,36 euro ulatuses ja vara sisuliselt puudub. Ühtlasi on võlgnik ise tunnistanud ajutisele haldurile saadetud vastuses, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on antud juhul aruandes selgitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes 2010. aasta lõpus, võlgniku omanikul ja juhtkonnal puuduvad rahalised vahendid ja konkreetne äriplaan ja ka kavatsused edasiseks, võlgnikul puudub vara ja tema omakapital on negatiivne, mistõttu majandustegevuse jätkamiseks,

ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus tegi 19.02.2014 määrusega XXXOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda kohtu tagatiste kontole XXXOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2500 eurot hiljemalt 26.02.2014. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna XXXOÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele Gert Päärile (isikukood XXX). PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. TsMS § 146 lg 1 p 2 sätestab, et menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 18.02.2014 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 90 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1170 eurot. Ajutine haldur taotleb