Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 07.02.2012. a määrusega ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok, kes kinnitati pankrotihalduriks võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 06.03.2012. a. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 05.06.2012. a, kus tunnustati 3 võlanõuet kogusummas 22 214,05 eurot. Pankrotimenetluse käigus on haldur tegelenud võlgniku varalise seisu väljaselgitamisega, haldur on suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Pankrotihaldur on koos pankrotiavalduse esitanud Danske Bank A/S Eesti filiaaliga kuriteoteate Põhja Ringkonnaprokuratuurile kontrollimaks, kas XXXja/või kolmandate isikute tegevuses esinevad KarS § 201 (omastamine) või KarS § 215 (asja omavoliline kasutamine) ja KarS § 385 (vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses) sätestatud kuriteokoosseisud. Ühtlasi esitati taotlus sõiduki viivitamatuks äravõtmiseks XXX ja/või kolmanda isiku ebaseaduslikust valdusest ja sõiduki tagaotsitavaks (sh rahvusvaheliselt) kuulutamiseks. Nimelt kuriteoteate aluseks olnud asjaolude kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S Eesti filiaal ja võlgniku abikaasa XXX , ik XXX , 15.01.2010.a. kapitalirendilepingu nr XXX . Kapitalirendilepingu alusel omandas võlausaldaja XXX u poolt määratud müüjalt XXX ülesandel ja huvides sõiduauto BMW 320D, registreerimismärk XXX , mis anti kapitalirendilepingu kohaselt XXX kasutusse. 15.01.2010.a sõlmisid võlausaldaja ja XXX käenduslepingu nr XXX , millega käendaja kohustus võlausaldaja ees solidaarselt koos XXX vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Kuivõrd kapitalirendilepingust tulenevaid kohustusi ei täidetud kohaselt, ütles võlausaldaja lepingu 15.02.2011.a ülesse ning nõudis lepinguesemeks olnud sõiduki tagastamist omanikule. Lepinguesemeks olnud sõidukit ei ole aga käesoleva hetkeni Danske Bank A/S Eesti filiaalile tagastatud. Eelnevast tulenevalt kasutab/valdab XXX ja/või kolmas isik kaebuse esitajale kuuluvat sõidukit ilma selle omaniku (Danske Bank A/S) loata. Seega on omavolilise kasutaja poolt ilmselt toime pandud KarS § 215 lg 1 kirjeldatud kuritegu, juhul kui peaks leidma tuvastamist, et sõiduki ebaseaduslikku omastamist ei ole toimunud. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: 1) Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse 746,89 eurot kaudu) 2) Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti 229,25 eurot kaudu) 3) Danske Bank A/S Eesti filiaal 21 237,91 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Harju Maakohtu 07.02.2013.a määrusega on kohus kinnitanud ajutise halduri töötasuks 1 040 eurot, millele lisandub käibemaks 208 eurot, kokku 1 248 eurot ning ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 54 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulud on kaetud Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt kohtudeposiiti tasutud summast. Maksejõuetuse põhjus.

Võlgniku selgituste kohaselt tegeles ta 2010.a Venemaal küttegraanulite/puitbriketi tootmisega. Aasta jooksul asus ta Saksamaale, et tegeleda toote turustamise monitooringuga. Seoses kütuse ja transporditeenuse kallinemisega vähenes toote müügikäive ning vähenesid ka Võlgniku sissetulekud, mille tulemusena tekkisid Võlgnikul raksused kohustuste täitmisel. AS-st SEB Pank võetud laenukohustuse katteks müüsid Võlgnik ning tema abikaasa oma korteri asukohaga Õismäe tee 114-16, Tallinn, kuid müügi tulemusena saadud vahenditest ei piisanud kõikide kohustuste katmiseks. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks võimalikuks põhjuseks liigsete kohustuste võtmine ja kergekäeliselt tagatiste andmine arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Samas on politsei menetluses ka kriminaalasi seoses võimaliku omastamisega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Pankrotihaldur Oliver Ennok on 10.02.2014 kohtule esitatud aruandes teatanud, et XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 18.02.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1 000 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja nõue. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudub. Jaotiste alusel väljamakseid tehtud ei ole. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi täiendavate kulutuste kandmiseks võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise üheks võimalikuks põhjuseks liigsete kohustuste võtmine ja kergekäeliselt tagatiste andmine arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ja leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväidet esitanud. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks järgmiselt: Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 746,89 eurot; Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 229,25 eurot ja Danske Bank A/S Eesti filiaal 21 237,91 eurot.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Kuivõrd käesolevas pankrotimenetluses puudub vara on pankrotihaldur tasu arvestamisel lähtunud PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot ja palub määrata tasu suuruseks 1 198 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1 198 eurot on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Vastavalt halduri taotlusele kinnitab kohus XXX(pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki töötasuks 1 198 eurot väljamaksmisega Halduribüroo ENK OÜ-le. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on halduri tasu ja vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. Lõike 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Danske Bank A/S Eesti filiaal on kohtu deposiitkontole tasunud võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks kokku 2 500 eurot, millest on teostatud väljamakse ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks summas 1 302 eurot. Haldur palub pankrotihalduri tasu summas 1 198 eurot katta kohtudeposiiti tasutud tagatise arvelt. Deposiidi makse teinud võlausaldaja ei ole esitanud vastuväiteid menetluskulude hüvitamiseks deposiiti kantud rahast. Kohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlus lõppeb raugemisega, võlgnikul puudub igasugune vara pankrotimenetluse kulude, s.h halduri tasu katteks ning haldur on korraldanud pankrotimenetluse läbiviimise, on õiglane, et halduri tasu summas 1 198 eurot ulatuses tuleb katta nimetatud tagatise arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.