Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud XXXesitas edastas kohtule avalduse OÜ XXX(registrist kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. OÜ XXXkustutati registrist 12.08.2013, sundlõpetamise teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 11.10.2012, likvideerijat ega dokumentide hoidjat ei määratud. OÜ-l XXX(registrist kustutatud) on nii igapäevane majandustegevus kui ka vara (kaks haagist ja kaks veoautot DAF). Registrist kustutamise tingis majandusaasta aruannete esitamata jätmine (raamatupidaja puudulik tegevus). Juhindudes ÄS § 60 lg 5, § 218 lg 2 palub avaldaja määrata OÜ XXX(registrist kustutatud) likvideerijaks avaldaja (OÜ XXXjuhatuse liige), kes on andnud selleks nõusoleku.

22.01.2014 pärast avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmist Tallinna Ringkonnakohtu poolt täitis avaldaja Harju Maakohtu 09.12.2014 määruse ning tasus ette likvideerimise kulude katteks ja likvideerija tasuks 1000 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuid kohus ei määra likvideerijaks avaldaja poolt taotletud isikut, avaldajat ennast. Äriregistri andmetel kustutati OÜ XXXäriregistrist 12.08.2013. ÄS § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja taotleb enda likvideerijaks määramist. Avaldaja on märkinud, et oli OÜ XXX(kustutatud) endine juhatuse liige, vastab likvideerija nõuetele. Kohus leiab, et avaldaja määramine OÜ XXX(kustutatud) likvideerijaks ei ole põhjendatud, kohus ei ole veendunud, et avaldaja oleks nõutaval tasemel võimeline täitma likvideerija ülesandeid, sest osaühingu registrist kustutamise põhjustas tema tegemata jätmine – majandusaastaaruannete esitamata jätmine. Avaldaja on selle avalduses arvanud küll raamatupidaja süüks, kuid äriseadustikust tulenevalt vastutab aruannete esitamise kohustuse täitmise eest juhatuse liige äriühingu seadusliku esindajana, mitte raamatupidaja. Kohus määrab OÜ XXX(kustutatud) likvideerijaks Raivo Piirla, kes on andnud selleks kirjaliku nõusoleku (TsMS § 603 lg 3). Kohtu hinnangul on Raivo Piirla võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Avaldaja on ette maksnud likvideerija tasu ja likvideerimiskulude katteks 1000 eurot. Kooskõlas TsMS § 478 lg 3 kuulub määrus viivitamatule täitmisele. TsMS § 606 lg 1 tulenevalt jõustub määrus kättetoimetamisega OÜ-le XXX. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb saata määrus äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiiu Hiiuväin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.