Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

tunnistab hageja, et võttis 14.06.2013 tsiviilasjas nr 2-11-50740 tehtud kohtumääruse resolutsiooni punktis 5 kohustuse ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest tagada keelumärke kustutamine temale kuuluva Tedre kinnistu 1⁄2 mõtteliselt osalt ning, et määruse resolutsiooni punktis 7 on kirjas, et punktides 5 ja 6 nimetatud kohustuse rikkumise korral kohustub ta tasuma OÜ-le XXX leppetrahvi 10 000 eurot. Avaldaja palus kostjal leppetrahvi mitte nõuda, kuna on toimingu teinud - ettenähtud summa (võlgnevus) õigeaegselt, so 11 kuu jooksul tasunud. Seega edasine tegevus hagejast ei sõltu. Kostja vastas hagejale, et viimane ei ole keelumärke kustutamise tagamise kohustust täitnud. 13.11.2013 hagiavalduses täpsustab hageja nõuet ning palub tuvastada, et kostja poolt 17.09.2013 alustatud täitemenetluses leppetrahvi 10 000 euro suuruses sissenõudmine on lubamatu. Selleks puudub õiguslik alus. Hageja viitab hagi alusena nii TMS § 221 lg-le 1 kui ka TsMS § 368 lg 1 viidates Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-134-07. 18.06.2013 tasus hageja kohtutäituri arvelduskontole täpselt poole võlgnevusest, mis puudutas tema kaasomandiosa võlga. Hageja on pidevalt kohtutäituriga telefoniteel ühenduses olles selgitanud, et keelumärge tuleb kustutada ühe kuu jooksul. Võlga tasudes asus hageja viivitamatult pärast Ringkonnakohtu määruse jõustumist 17.06.2013 tegutsema keelumärke kustutamiseks. Hageja võimuses ei olnud panna kohtutäiturit kiiremini tegutsema. Kohtutäitur tegi kinnistamisavalduse kohtu kinnistusosakonnale 8.07.2013 hageja kinnistuosale pandud keelumärke kustutamiseks. 8.07.2013 ja otsuse kuupäev mahub 14.06.2013 kohtumääruse p-s 5 antud aega (üks kuus). 18.11.2013 hagiavalduses kinnitas hageja menetlusosaliste ringi – kostjaks asjas on OÜ Reval Kinnisvara. Hageja viitab hagi alusena TMS § 221 lg-tele 1 ja 11 ning leiab, et tal on õigus esitada kõik vastuväited, mille alusel saab kohus tuvastada sundtäitmise lubamatuse. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid tsiviilasjas nr 2-11-50740 kohtuliku kompromissi 13.06.2013. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus jõustus 17.06.2013. Hageja kohustus kokkuleppe resolutsiooni I osa p-s 1 võetud kohustust täitma hiljemalt 17.09.2013 ja p-s 5 võetud kohustust hiljemalt 17.07.2013. Hageja rikkus p-s 5 võetud kohustust, millest kostjal tekkis õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 10 000 euro suuruses. Ka oli hagejal kohustus maksta kostja arveldusarvele 74 5000 eurot. Seda kohustust hageja rikkus samuti. Täitemenetlust alustas kohtutäitur Risto Sepp 17.09.2013 (täiteasi nr 027/2013/1417). Hagi esitamisega soovib hageja viivitada kostjale kohustuse tasumisega. Ringkonnakohus selgitas kohtuistungil, et on puhtalt hageja asi, kuidas ta tagab keelumärke kustutamise. Kostja taotleb hagi läbi vaatamata või rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Poolte nõusolekul lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses. Tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud tõenditega, leiab kohus, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Hageja esimene, 30.09.3013 esitatud avaldus ei sisaldanud mingit nõuet ehk hageja taotlust), sellest oli arusaadav vaid see, et hageja ei olnud nõus temalt leppetrahvi sissenõudmisega. Esitatud tõenditest nähtuvalt tulenes 10 000 euro suuruse leppetrahvi maksmise kohustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2013 määruse resolutsiooni p-st 7 (lk 4-6). Täitmisteatest (lk 8) nähtuvalt esitas kostja kohtutäiturile täitmiseks ülalviidatud Ringkonnakohtu määruse, mis on täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1 p 1). Hageja esitas sundtäitmise osaliselt lubamatuks tunnistamise hagi (leppetrahvi 10 000 euro suuruses osas). Hagiavalduse kohaselt on hageja kohustuse täitnud, teinud kõik temast oleneva keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatus. TMS § 221 alusel võib täitemenetluse võlgnik esitada täitemenetluse sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Selle sätte alusel hagi esitamiseks peab täitedokumendist tuleneva nõude mittetäidetavuseks olema mingi põhjus, näiteks see, et nõue on

juba rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja poolt esitatud hagi puhul ühtegi nimetatud põhjustest ei esine. Käesoleval juhul ei ole alust TMS §-i 221 laiendavalt tõlgendada, sest täitedokumendiks on kohtulahend, mitte notariaalne dokument vm sellesarnane dokument, mis ei oleks läbinud kohtupoolset asjaolude kontrollimist. Seega kuulub kohaldamisele TMS § 221 lg 1, mis sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu ning lg 2, mille järgi on lõikes 1 nimetatud vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Sellised alused käesoleval juhul puuduvad. Täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2013 määruse (lk 4-5) resolutsiooni p 7 kohaselt kohustus hageja punktides 5 ja 6 nimetatud kohustuse rikkumise korral tasuma kostjale leppetrahvi 10 000 eurot. Asjasse puutuv on hageja poolt määruse resolutsiooni p 5 väidetav mittetäitmine. Viidatud punkt sisaldab hageja kohustust ühe kuu jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest tagama keelumärke kustutamise temale kuuluvalt Tedre kinnistu 1⁄2 mõtteliselt osalt. Hageja ei ole tõendanud nimetatud kohustuse täitmist. Hageja võttis kohustuse tagada keelumärke kustutamine. Hageja poolt esitatud 27.09.2013 seisuga kinnistu registriosa väljatrükist nähtuvalt on keelumärge kustutatud (II jagu, kanne nr 1, osa „kande kehtivus“), kuid hageja ei ole tõendanud keelumärke kustutamise aega, mistõttu pole võimalik selle tõendi alusel lugeda tõendatuks hageja poolt kohustuse täitmist tähtaegselt. Täitmisteatest (lk 8) nähtuvalt esitas kostja täitmisavalduse kohtutäiturile 17.09.2013. Sellest võib järeldada, et täitmisteate esitamise ajaks ei olnud hageja kohustust, mille täitmise tähtaeg oli 17.07.2013, täitnud. Seda kinnitavad ka hageja poolt kohtule esitatud avaldustes ja kostjaga peetud kirjavahetuses märgitu. Kuna hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1) ning tõendeid esitavad menetlusosalised (§ 230 lg 2), puudub kohtul õigus ise tõendeid koguda ning uurida kinnistusraamatu seisu ja asjassepuutuva kande tegemise aega. Ka hageja poolt esitatud avaldustes märgitust tuleneb, et keelumärget kinnistusraamatust ei kustutatud kohtumääruses märgitud tähtajaks, hageja on korduvalt kinnitanud, et tema tegi kõik endast oleneva keelumärke tähtaegseks kustutamiseks ja edasine ei sõltunud temast. See tõendab otseselt, et keelumärke kustutamise tagamise kohustust hageja tähtaegselt ei täitnud. See, milliseid toiminguid kohtutäitur täitemenetluses hageja vara suhtes teeb, ei ole käesoleva hagi esemeks. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. TMS § 221 lg 11 kohaldamisele ei kuulu, mistõttu hagis ei saa esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele, sest tegemist ei ole sundtäitmisega, mis toimuks TMS § 2 lõike 1 punktides 18–19 nimetatud täitedokumentide täitmiseks. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tulenevalt TSMS § 132 lg 5 on hagihind 6 000 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.