Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-56665
Tsiviilasi
OÜ Delkotrans hagi OÜ R. & J. Weber vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.01.2014 määrus menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Delkotrans määruskaebus
Menetlusosalised
Hageja OÜ Delkotrans (registrikood 10889693, asukoht Anni 14-17, 13626 Tallinn), lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja OÜ R. & J. Weber (registrikood 11695212, asukoht Metsamarja 9A, Neeme küla, Jõelähtme vald, 74226 Harjumaa), seaduslik esindaja Julia Weber
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 15.01.2014 määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Määruskaebus rahuldada. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtumääruse resolutsioon menetluskulude jaotust puudutavas osas tervikuna on järgmine: Mõista OÜ-lt R. & J. Weber välja OÜ Delkotrans kasuks menetluskulu 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral kohustada OÜ-d R. & J. Weber tasuma viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulusid puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Menetluse käik OÜ Delkotrans esitas 30.11.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ R. & J. Weber vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus võttis 30.12.2013 määrusega hagi menetlusse. Hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjal toimetati kostjale kätte 07.01.2014. Hageja esitas 10.01.2014 Harju Maakohtule hagist loobumise avalduse, mille kohaselt tasus kostja 27.12.2013 hagejale enamuse võlgnevusest ning seetõttu ei ole asja edasine menetlemine otstarbekas. Hageja palus menetlus lõpetada, tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 350 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise. Kostja nõustus hageja menetluse lõpetamise avaldusega, kuid palus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda, kuna hageja pöördus kohtusse põhjendamatult. Kostja ei ole keeldunud arve tasumisest, vaid lubas hagejale, et tasub võlgnevuse 2013. a lõpuks osade kaupa seoses raske finantsolukorraga. Hageja oleks võinud hagi esitamise asemel pöörduda otse kostja poole võlgnevuse koheseks tasumiseks. Kostja ei ole saanud enne kohtult määruse ja hagiavalduse saamist hagejalt ühtegi pretensiooni ega võlanõuet. Vastavalt veolepingule oli maksetähtaeg 30 päeva peale arve ja originaal CMR-i saamist, kuid hageja ei ole tõendanud, millal ning kas üldse on nimetatud dokumendid kostjale kätte toimetatud. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus lõpetas 15.01.2014 määrusega menetluse OÜ Delkotrans hagis OÜ R. & J. Weber vastu seoses hagist loobumisega. Kohus määras Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4). Tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Hageja on tasunud 100 eurot riigilõivu 28.11.2013 Rahandusministeeriumi arveldusarvele viitenumbriga 2900072123, selgitusega „riigilõiv OÜ Delkotrans hagiavalduselt R. & J. Weber vastu“. Hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-63-11 p-de 13 ja 14 kohaselt TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1). Käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja täitnud oma kohustuse hageja ees 27.12.2013, s.o enne tema vastu esitatud hagist teadasaamist 07.01.2014. Hageja ei ole tõendanud hagis toodud väiteid, et enne hagi esitamist on hageja korduvalt pöördunud kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Määruskaebus OÜ Delkotrans palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud (375 eurot) kostja kanda, määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 350 eurot ja jätta
määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot kostja kanda. Hageja palub kohustada kostjat tasuma kuni nõude rahuldamiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on valesti kohaldanud menetlusõiguse norme. Kuna hagi esitati 30.11.2013, siis ei oma tähendust asjaolu, et kostja täitis kohustuse hageja ees enne hagist teada saamist. See, millal kohus võttis hagi menetlusse ja toimetas hagi menetlusse võtmise määruse vastaspoolele edasi, on kohtu sisemise töökorralduse küsimus. Kostja väide, et ta ei ole saanud enne kohtumääruse ja hagiavalduse saamist hagejalt ühtegi pretensiooni ega võlanõuet, ei ole tõene. Maakohus oleks enne määruse tegemist pidanud andma hagejale võimaluse kostja seisukoha ümber lükkamiseks. Hageja esitab kohtule TsMS § 662 lg 3 alusel enne hagiavaldust kostjale saadetud e-kirjad. Kostja kirjadele ei vastanud ega lubanud võlgnevuse tasumist. Kostja oli võlgnevuses alates 08.05.2013 ja hagi on esitatud 6 kuud pärast võlgnevuse tekkimist. Seega oleks äärmiselt ebaõiglane kui isik, kes pöördub oma seaduslike õiguste kaitseks kohtusse, peaks hagi rahuldamisel kandma ka enda õigusabikulud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1142-10 p-s 10 märkinud, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. Vaatamata sellele näitas hageja üles head tahet, kui ei esitanud hagi kohe peale võlgnevuse sissenõutavaks muutmist ja saatis kostjale meeldetuletuse. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, mis teeksid õigusabikulude väljamõistmise kostja jaoks äärmiselt ebaõiglaseks. Hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda (TsMS § 168 lg 5). Tegelikkuses ei olegi kostja kandnud menetluskulusid, sest peale meili kohtule ei ole kostja õiguslikke dokumente ka koostanud. Menetluse edasine käik Kostja peab vastuses kaebusele Harju Maakohtu määrust õiglaseks ja põhjendatuks. Hageja loobus hagist, kuna kostja tasus 27.12.2013 hagejale enamuse võlgnevusest. Seega oli tegemist kompromissiga ning vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotamise osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ülejäänud osas ei ole määrust vaidlustatud. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 168 reguleerib menetluskulude jaotust asja menetluse lõpetamisel. Nimetatud paragrahvi lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja nõude rahuldanud pärast hagi esitamist ning sellega seoses on hageja hagist loobunud. Asjaolu, et kohus võttis hagi menetlusse viivitusega või et kostja sai hagimaterjali kätte alles pärast hageja nõude rahuldamist, ei andnud kohtule alust kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Kolleegium nõustub hageja kaebuses sisalduvate sellekohaste väidetega. Neid asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada eelnimetatud normi, ei ole praeguses asjas tuvastatud. See, et kostja täitis oma kohustuse hageja ees enne hagimaterjali kättesaamist, ei ole iseenesest asjaolu, mis tingiks menetluskulude poolte endi kanda jätmise. Maakohtul ei olnud alust järeldada, et hageja ei ole
tõendanud hagis toodud väiteid, et enne hagi esitamist on ta võlgnevuse tasumiseks korduvalt pöördunud kostja poole. Kui kohus leidis, et nimetatud asjaolu vajab selgitamist, tuli tal selle kohta küsida hageja arvamust. Antud juhul nähtub kohtule 30.11.2013 esitatud hagiavaldusest, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 08.05.2013 (igal juhul oli kostja arvest teadlik vähemalt 11.06.2013, mil ta tasus nõutud summast 300 eurot). Hagi esitamise ajaks oli võlgnevus osaliselt tasumata (viimane osaline makse 08.04.2013 arve järgi tehti 01.07.2013). Seega oli hagi esitamine igati põhjendatud. Kohtueelset menetluse korda seadus ette ei näe. Pealegi on hageja lisanud määruskaebusele 02.10.2013 e-kirja, millest nähtuvalt nõudis ta kostjalt võlgnevuse tasumist ja on seda korduvalt nõudnud ka varem (tl 42). Kuigi selle kirja adressaadini jõudmist on kostja oma vastuses eitanud, ei ole ta samas tõendanud ka kokkulepet, et tal võimaldati võlgnevust tasuda kuni 2013. a lõpuni. Seega asjaolu, et kostja tasus võlgnevuse 27.12.2013, mil talle ei oldud hagimaterjali veel kätte toimetatud, ei andnud alust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda. Antud juhul oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kes pöördus oma seaduslike õiguste kaitseks kohtusse. Hageja 10.01.2014 avalduse kohaselt on ta teinud kulutusi hagiavalduse esitamiseks kasutatud õigusabile kokku 300 euro ulatuses, s.o 3 tundi (konsultatsioon, tõenditega tutvumine, hagiavalduse koostamine), kokkuleppeliseks tunnihinnaks 100 eurot. Nimetatud kuludele lisandub riigilõiv 50 eurot (pool riigilõivust 100 eurost). Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus kostja kanda (TsMS § 162 ja § 1741 lg 1). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu kaebuselt tasutud riigilõiv 25 eurot.
Ü. Jänes
U. Loonurm
I. Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.