2-13-61101
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Tamara Šabarova
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
Menetlustoiming
2-13-61101 OÜ Amelbah (pankrotis) hagi D M ja V M vastu juhtimisvigadega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Osaühing (OÜ) Amelbah (pankrotis), esindaja pankrotitoimkonna esimees Tiit Muller
Kostjad:
D M (ik XXX) V M (ik XXX)
Tsiviilasi
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1(3)
2-13-61101 OÜ Amelbah (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Tiit Muller esitas Viru Maakohtule hagiavalduse D M ja V M vastu ühiskohustuste jagamise nõudes, hagi tagamise taotluse ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus 23.12.2013 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ning andis hagiavalduse esitajale tähtaja esindusõigust tõendavate dokumentide esitamiseks ja haginõuete suhtes selgituste andmiseks. Tiit Muller sai kohtumääruse kätte 10. jaanuaril 2014. Ta esitas kohtule 20.01.2014 vastuse kohtumäärusele, milles palub lõpetada asja menetlus. Avalduse kohaselt OU Amelbah (pankrotis) pankrotimenetluse käigus selgus, et kostjate (s.o juhatuse liikmete) tegevus muutis äriühingu varatuks ja sellega raskendati oluliselt võlausaldajate olukorda. Kostjad tekitasid äriühingule kahju ka 22.12.2008 hoonestusõiguse müügitehinguga. Allakirjutanu esitas hagiavalduse põhjendusel, et ta puudus teadmine, kas pankrotihaldur Tarmo Villman esitab vastava hagiavalduse enne hagi esitamise tähtaja aegumist või mitte. Kuigi pankrotitoimkond on korduvalt telefoni ja kirja teel palunud pankrotihalduril vastav hagiavaldus ette valmistada ja kohtule esitada, et ole pankrotihaldur seda teinud. Vältimaks situatsiooni, et võlausaldajate huvid jäävad kaitseta, esitas allakirjatanud hagi kostjate vastu. Hilisemalt on selgunud, et pankrotihaldur esitas siiski ka kostjate vastu kahju hüvitamise hagi tsiviilasjas nr 2-13-61101 toodud õiguslikel alustel. 10.01.2014 esitas allakirjutanu pankrotihaldur Tarmo Vilmannile allkirjastamiseks kinnituse esindusõiguse olemasolu kohta hagiavalduse esitamiseks allakirjutanu poolt ning taotluse hagide liitmiseks. Nimetatud dokumendi allakirjutamisest pankrotihaldur Tarmo Vilmann keeldus. Allakirjutanu palub lõpetada tsiviilasja nr 2-13-61101 menetlus. Võimalusel palub allakirjutanu arvestada pankrotihalduri poolt esitatud hagiavalduse kostjate vastu läbivaatamisel ka nende õiguslike ja faktiliste asjaoludega, mis allakirjutanud on toonud välja tema poolt esitatud hagiavalduses.
Kohus leiab, et tuleb keelduda hagi menetlusse võtmast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Pankrotivõlgniku pankrotitoimkonna esimees esitas Viru Maakohtule hagi pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastu. Kohus leidis, ei ole tõendatud avaldusele allkirjastanud isiku esindusõiguse olemasolu, sest puudub esindusõigust tõendav volikiri ning TsMS § 3401 lg 1 alusel jättis hagiavalduse käiguta. Lähtuvalt TsMS § 217 lg 1, 221 lg 2 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 4 nõudis kohus hagiavalduse esitajalt esindusõiguse tõendamiseks esitada pankrotihalduri poolt väljastatud volikirja. Volikirja olemasolul palus kohus anda selgitused seoses hagiavalduse esitatud nõudega. Hagiavalduse esitaja on esitanud kohtule avalduse asjas menetluse lõpetamiseks. Avalduses ta märgib, et ei ole tal volikirja hagi esitamiseks ning et pankrotihaldur esitas ka kostjate vastu kahju hüvitamise hagi käesolevas hagiavalduses toodud õiguslikel alustel. Avalduse esitamise hetkeks ei olnud kohus teinud hagi menetlusse võtmise otsustust.
2(3)
2-13-61101 TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. ÄS § 187 lg 4 kohaselt osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Hagiavalduse esitaja ei ole kohtule pankrotihalduri poolt väljastatud volikirja esitanud. Seega ei ole tõendatud, et hagiavalduse allkirjastanud isiku esindusõigus. Hagiavaldusel pädeva isiku allkirja puudumine on hagiavalduse vorminõuete oluline rikkumine. Kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetlusabi taotlus Vastavalt TsMS § 181 lg 1 p 2, lg 2 ja lg 3, menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei ole hagiavalduse esitajal kohustust riigilõivu tasuda, seega ei ole menetlusabi andmine (riigilõivu tasumisest vabastamine hagi esitamisel) vajalik. Kohus jätab hagiavalduse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata. Hagi tagamise taotlus TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb jätta taotlus hagi tagamiseks rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.