2-13-49088/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

3.Punktis 2 nimetatud kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa tuleb tasuda Eesti Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE932200221057039324Swedbankis. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik 17.10.2013.a esitas Eesti Inkasso OÜ Tartu Maakohtule nõude Exxxx Vxxxxx vastu. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista 334,18 eurot, millest 200 eurot on laenu põhiosa, 20 eurot intress ja 114,18 eurot viivis. Kohus võttis 28.10.2013.a määrusega hagi menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama, määrates selleks tähtaja. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostjale ei ole õnnestunud edastada hagiavaldust kohtule teadaoleval aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Postiasutuse poolt tagastati kiri märkega „hoiutähtaja möödumisel. Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri teatel ei ela E.Vxxxxxxantud aadressil, andmed tema viibimiskoha kohta puuduvad. Kohus otsustas hagiavalduse kätte toimetada teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kohus oma 05.12.2013.a kohtumäärusega otsustas toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte läbi elektroonilise väljaande Ametlikud Teadaanded. 05.12.2013.a on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded kostjale vastamise ettepanek. Hagiavaldus ja vastamise ettepanek loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-13-49088 Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja SNEL Grupp OÜ-ga 07.03.2013.a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 200 eurot. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama osamaksetena lõpptähtajaga hiljemalt 06.04.2013.a. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt. Kostja rikkumise tõttu ütles laenuandja lepingu üles. Laenuandja on loovutanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist lepingus kokkulepitud intressimääras, mis on 0,33% põhivõlast päevas. Hageja on arvestanud perioodi 06.04.2013.a – 26.09.2013.a eest viiviseid kogusummas 114,18 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 334,18 eurot, millest 200 eurot on põhivõlg, 20 eurot intress ja 114,18 eurot 26.09.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja taotlusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab kindlaks, millisele hageja pangakontole tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summa tasuda. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista 60 eurot nõude esitamisel tasutud riigilõivu katteks ja lepingulise esindaja tasu katteks 50 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %, s.o kokku koos käibemaksuga 60 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hageja on tasunud riigilõivu hagimenetluses 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Põhjendatud on ka hageja lepingulise esindaja tasu. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, seega TsMS § 174 lg 6 alusel kuulub kostja poolt hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summa 50 eurot.