Tsiviilasi 2-13-48667
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2014, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
Elion Ettevõtted AS-i hagi Henri Loorits vastu võla ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
806.76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elion Ettevõtted AS, rk 10283074, asukoht Endla 16, Tallinn, esindaja volikirja alusel Monika Paade, [email protected] Kostja Henri Loorits, ik 38609156529, viibib Tartu vanglas, Turu 56, Tartu
Menetlus
kirjalik
Elion Ettevõtted AS-i hagi Henri Loorits vastu rahuldada hagi õigeksvõtmise tõttu. Välja mõista Henri Looritsalt (Loorits) Elion Ettevõtted AS-i kasuks 17.10.2012 sõlmitud järelmaksu müügilepingu nr 231200 alusel võlg 770.84 eurot, viivis 5.69 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30.23 eurot, kokku 806 (kaheksasada kuus) eurot 76 senti. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulud jätta Henri Looritsa kanda. Välja mõista Henri Looritsalt Elion Ettevõtted AS-i kasuks 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 17.10.2012 järelmaksuga müügilepingu nr 231200, mille alusel kostja ostis hagejalt kaupu maksumusega 803 eurot. Kostja ei ole võlga tasunud, mistõttu hageja ütles 26.07.2013 müügilepingu üles makseviivituse tõttu. hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 770.84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5.69 eurot ja võla sissenõudmise kulu vastavalt lepingule summas 30.23 eurot. Kostja oma kirjalikus vastuse kohtule võttis hagi tingimusteta õigeks, võlale vastuväiteid ei ole. Kostja palub kohtul arvesse võtta, et ta vabaneb karistuse kandmiselt alles augustis 2017. Peale seda on kostjal võimalik hakata osamaksete kaupa võlga tasuma. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõudele, mis põhineb 17.10.2012 sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 231200. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja viibimine kinnipidamisasutuses ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi, sest kostja ei täitnud lepingut ja on selle tõttu hagejale võlgu. Kohtuotsusega väljamõistetud võla konkreetse tasumise saavad pooled alati kokku leppida. Samas tuleb kostjal silmas pidada seda, et hagejat ei saa sundida maksegraafikut koostama, kui ta seda ei soovi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on menetluses maksnud riigilõivu 125 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulu katteks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.