2-13-42013/6 - Ühinguõigus - Sundlõpetamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Menetluse käik 10.09.2013 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse KÜ XXXsundlõpetamiseks ja likvideerija määramiseks, kuna korteriühistu ei vasta seadusega kehtestatud nõuetele – korteriomandeid seatud ei ole, millega on täitmata KÜS §-s 3 sätestatud alus. Kuna puudutatud isik on registris korteriühistuna, tekitab ta järjepidevalt olukorra, kus tekib oht teenuste katkestamiseks, st jätab arved maksmata ja teenuse osutajad keelduvad oma teenust pakkumast. Puudutatud isiku nimetus „korteriühistu“ on eksitav ja vastuolus MTÜS § 4 lg-ga 2. Nimi on vastuolus ka puudutatud isiku põhikirja p-ga 3. Nimi vastab KÜS § 2 lg-le 1, kuid on tavalise mittetulundusühingu puhul eksitav. Probleem on ka liikmelisuses. Kui korteriühistu liikmeteks on kõik elamu korteriomanikud avaldust esitamata, siis avaldaja ei ole avaldanud soovi olla mittetulundusühingu liikmeks. Et puudutatud isik on mitte tavaline mittetulundusühing kinnitab majandusaasta aruanne, millest nähtub tema tegevusala. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole selgitanud oma seadusega kaitstud õigusi ja huve, mis tingisid avalduse esitamise, ei ole neid põhistanud ega tõendanud. Avaldaja ei ole huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda korteriühistu sundlõpetamist. Avaldus on paljasõnaline, põhistamata ja tõendamata ega kuulu rahuldamisele. Avaldaja on loodud esindama elamu korteriomanike ühiseid huve, on loodud elamu majandamiseks ja korrashoiuks ning on neid ülesandeid ka edukalt täitnud. Rikkumisi, mille tagajärjeks oleks sundlõpetamine, puudutatud isiku poolt toime pandud ei ole. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei kujuta vallasasjaks oleva ehitise kaasomanike asutatud mittetulundusühingu nimetamine korteriühistuks olulist vastuolu seadusega TsÜS § 40 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isik taotleb menetluskulude katteks tagatise andmist. Avaldus on perspektiivitu, avaldaja on korteriühistu ees võlglane. Saab eeldada, et avaldajal puuduvad vahendid puudutatud isiku eeldatavate menetluskulude sissenõudmiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldajal kui korteriühistu liikmel (elamu korteriomandi omanikul) on avalduse esitamise õigus TsMS § 629 lg 1 alusel. Avaldaja pöördus kohtuse oma eeldatava ja seadusega kaitstud huvi kaitseks. Esmalt lahendab kohus puudutatud isiku TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel esitatud taotluse avaldajalt menetluskulude katteks tagatise nõudmiseks. Taotlus on kohtu arvates alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isiku poolt esitatud põhistus ei ole veenev, ükski puudutatud isiku poolt esitatud väide ei saa kohtu arvates tingida taotluse rahuldamist. Taotluse jätab kohus rahuldamata ka TsMS § 196 lg 21 alusel, kuna kohtu arvates oleks taotluse rahuldamine avaldaja suhtes ebaõiglane, sest puudutatud isiku poolt avaldusele esitatud vastusest nähtuvalt leiab puudutatud isik, et avaldajal pole üldse avalduse esitamise õigust. Kohus sellega aga ei nõustu allkirjeldatud põhjustel.

Antud juhul on puudutatud isiku sundlõpetamise avalduse esitamise tinginud asjaolu, et XXXkinnistul kinnistusraamatu kohaselt korteriomandeid seatud ei ole (lk 4-13), kuigi korteriühistu seaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Puudutatud isik esitas ärakuulamisel väite, et korteriomandite seadmine sõltub Tallinna Linnavalitsusest, kui takistusi ei tehta, on võimalik toimingud teha 6-8 kuu jooksul. Kohus märgib, et käesolevas asjas puudutatud isikuks olev korteriühistu on asutatud 13.09.2000 ning see vastas nimetatud ajal seadusest tulenevatele nõuetele. Hoone juurde erastati maad ja see kinnistati 2002, kuid käesolevaja ajani ei ole kinnistu kinnistusraamatus registreeritud korteriomanditena. Seadusest ei tulene tähtaega, mille jooksul peab vallasasjana erastatud kinnistu korteriomanditeks jaotama pärast seda, kui elamu juurde on maa kinnistatud. Kuid käesoleval hetkel ei vasta puudutatud isik siiski seadusest tulenevatele nõuetele, kuna tegemist ei ole korteriühistuga KÜS § 2 lg 1 mõttes. TsÜS § 40 lg 1 p 4 kohaselt on juriidilise isiku sundlõpetamise alus muuhulgas asjaolu, et juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Samas sätestab TsÜS § 40 lg 2, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus juriidilisele isikule eelnevalt tähtaja puuduse või asjaolu kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus sundlõpetamise aluseks oleva puuduse saab kõrvaldada ning puudutatud isikut ei tule TsÜS § 40 lg 1 p 4 alusel koheselt sundlõpetada. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-101-06 p-s 11 asunud seisukohale, et olukorras, kus esineb TsÜS § 40 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku sundlõpetamise alus, ei pea kohus sundlõpetamist siiski obligatoorselt kohaldama, kui juriidiline isik kõrvaldab kohtu määratud tähtaja jooksul vastava puuduse. Kohus märgib, et antud juhul seisneb puudus, mis tuleb puudutatud isikul kõrvaldada, asjaolus, et XXXkinnistu puhul ei ole täidetud kõik tingimused, mis võimaldaksid selle kinnistusraamatusse kandmist korteriomanditeks jaotatuna. Tähtaja määramisel lähtub kohus puudutatud isiku arvamusest, mille kohaselt on võimalik korteriomandid seada 6-8 kuu jooksul. Ülalmärgitud põhjendustel jätab kohus avaldaja avalduse puudutatud isiku sundlõpetamiseks rahuldamata ning määrab puudutatud isikule tähtaja korteriomandite seadmiseks vajalike toimingute tegemiseks, kinnistusraamatusse kannete tegemiseks vastavate avalduse esitamiseks viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 8 kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Juhindudes TsMS § 172 teisest lausest jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtu arvates on see asjaolusid arvestades õiglane eelkõige seetõttu, et kohus avaldust esitatud kujul ei rahulda, kuid kohustab puudutatud isikut siiski tegema seadusega ettenähtud toiminguid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik