Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
13.veebruar 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-15280
Tsiviilasi
OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja, võlgnik: OSAÜHING LAVITASERVIS (RK 11292224, asukoht: Rakvere 73-174, 20609 Narva, ainuosanik, Larisa Shpak (IK XXX) (pankrotis), juhatuse kohta registrikanne puudub) Avaldaja seaduslik esindaja: Larisa Shpak (IK XXX, elukoht: XXX) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (IK XXX, JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Sompa 3, 41533 Jõhvi, tel.nr. XXX, faks XXX, e-post: XXX) Pankrotimenetluse lõpetamine seoses raugemisega pankrotti välja kuulutamata
Menetlustoiming
2-11-19033
Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus 31.juuli 2013 määrusega võttis OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes esitas 30.augustil 2013 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks.
2(10)
2-11-19033 Kohus on tsiviilasja arutanud 19.novembril 2013 kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus 29.novembri 2013 määrusega tegi ettepaneku OSAÜHINGU LAVITASERVIS pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda
pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1500 eurot hiljemalt 23.detsembriks 2013. Nõutud summat deposiiti keegi tasunud ei ole. Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus OSAÜHINGU LAVITASERVIS (edaspidi võlgnik) osas ajutise halduri poolt on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
3(10)
2-11-19033
2-11-19033 Kinnisasjad: Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnisasju ei ole. Sõidukid: Maanteeameti poolt esitatud sõidukite andmebaasi andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Seadmed/kaubad/muu vara: kogutud informatsiooni kohaselt võlgnikul seadmed, kaubad, muu vara puudub. 3.1.4.Varud: kogutud informatsiooni kohaselt võlgnikul varusid ei ole.
Toimiku nr 167/2011/595
Avamise kp 07.03.2011
158/2012/997
04.05.2012
158/2009/3769
17.09.2009
4*
066/2011/1504
13.06.2011
066/2009/4009
18.11.2009
066/2009/1130
06.04.2009
042/2009/4782
27.09.2009
Võlausaldaja AS DNB Pank 11315936
EERIUM 70000272
10925733
10434248
GRUPP 10525076
10892531
Nõue (EUR) 14,491.81
Täitur Krista Järvet
500.00
Raigo Pärs
4,532.65
Raigo Pärs
5,672.29
Andrei Krek
672.44
Andrei Krek
488.35
Andrei Krek
319.56
Natalja Malahhova
5(10)
2-11-19033
70007340
* Positsioonide 1 ja 4 all toodud täitemenetluses olevad nõuded on käesolevas aruandes kajastatud positsiooni 5.2.1. all.
kohtuvaidlused:
ajutisele
haldurile
teadaolevalt
pooleliolevaid
KOKKUVÕTE: Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 86 743,95 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused juba intressi, viivistenõuete ja sissenõudekulude arvelt.
JA
Ajutine pankrotihaldur annab tulenevalt PankrS § 22 lg 2 p 2 hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 86 743 EUR võrra. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgnikul puudub vara.
6(10)
2-11-19033 Kuna võlgnik ei ole mingeid andmeid esitanud oma majandustegevuse kohta, siis ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku majandustegevus lõppes sisuliselt täielikult 2009 aasta teises pooles. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks puuduvad objektiivsed võimalused. Võlgnikul puudub vara ja majandustegevus. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tingitud üldisest majanduslikust olukorrast, võlgniku juhatuse suutmatusest leida olukorrale adekvaatset lahendust ja sellest johtuvalt suutmatusest täita rahalisi kohustusi. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
7(10)
2-11-19033 Kuna võlgnikul vara puudub ning kolmanda isiku poolt kohtu deposiiti raha kandmine pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei oleks majanduslikult põhjendatud, siis palub ajutine pankrotihaldur käesolev pankrotimenetlus lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS § 29 lg 1 haldur palub:
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku vara moodustab 16 eurot. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 28 817 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksta keegi ei soovinud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.
8(10)
2-11-19033 Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OSAÜHING LAVITASERVIS ja likvideerida äriühing. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks lõpetada OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ja tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme Larisa Shpak vastu, aga samuti ei soovinud võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha pankrotimenetlusega seotud kulutuste katteks. Kohus pidas vajalikuks kohustada ajutist pankrotihaldurit Hillar Villers kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetama juriidiline isik OSAÜHING LAVITASERVIS ja kustutama äriühingu äriregistrist, aga samuti vabastada ajutine pankrotihaldur Hillar Villers OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannetest pärast OSAÜHING-u LAVITASERVIS äriregistrist kustutamist. Kohus pidas vajalikuks määrata OSAÜHING-u LAVITASERVIS dokumentide hoidjaks sama osaühingu ainuosaniku Larisa Shpaki. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 90 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 630 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused OSAÜHING-u LAVITASERVIS pankrotimenetluses on kokku 45 eurot, millele lisandub käibemaks.
9(10)
2-11-19033 Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis on põhjendatud täies ulatuses. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 397.00 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks) ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ning ajutise halduri tasu 363,89 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. Kooskõlas PankrS § 29 lg 4 kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.