Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(12)

2-12-14017

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2(12)

2-12-14017 Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 17.detsembri 2012 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku L S (pankrotis) pankrot. Määrus jõustus 03.jaanuaril 2014. Pankrotihaldur Terje Eipre esitas 06.novembril 2013 ja 18.detsembril 2013 kohtule taotlused L S (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse L S (pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks ning taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks. Pankrotihalduri koostatud aruande kohaselt pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, millest haldur teatas kohtule 06.novembril 2013 esitatud jaotusettepanekus, koostas pankrotihaldur kooskõlas pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 158 lg 3 aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised.

L S pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 49 656,20 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt PankrS § 153 lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt:

Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad.

STOCKMANN AS 456,69

0,92

Swedbank Liising AS 11 691,90 23,55

Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. 3(12)

2-12-14017

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146).

Pankrotimenetlusega seotud kulud summas 1 870,82 on järgmised:

2-12-14017 pankrotiseaduses toodud määradele ja saadud summalt lisandub sotsiaalmaksukohustus pankrotivõlgnikule. L S (pankrotis) pankrotivara suurus on arvestuslikult 1 826,00. Pankrotihalduri tasu alammäär pankrotivaralt on PankrS § 651 lg 1 kohaselt pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20% pankrotivarast. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud pankrotihalduri tasu alammäär 362,20 eurot. Pankrotihalduri tasu ülemmäär pankrotivaralt on PankrS § 651 lg 2 kohaselt pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 35% pankrotivarast. Seega on käesolevalt pankrotivaralt ettenähtud pankrotihalduri tasu alammäär 639,10 eurot. Pankrotihalduri hinnangul on pankrotihalduri tasu määramine seaduses ettenähtud miinimumsummast suuremas summas 563 eurot määramine käesoleval juhul õigustatud, arvestades pankrotivara suurust, halduri tehtud töö hulka, halduri kutseoskusi jm. pankrotimenetluses toimunut.

2-12-14017 summas 1278,00 eurot. Ostja kandis raha summas 1278,00 eurot üle võlgniku arvelduskontole 09.10.2013. Lisaks on laekunud pankrotivarasse UÜ Marange (RK 112535373) võlgniku töötasu summas 548,00 eurot. Sellest väljamaks võlgnik L S on olnud pankrotimenetluse jooksul 542,00 eurot isiklikuks otstarbeks. L S (pankrotis) oli kantud Äriregistrisse OÜ Lavitaservis ainuosanikuna alates 23.11.2006 ja juhatuse liikmena alates 06.12.2006. Äriregistri andmete kohaselt oli OÜ-le Lavitaservis tehtud kustutamishoius, 19.03.2012 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, kuna on esitamata majandusaasta aruanne. Maksuameti teabesüsteemist saadud andmete kohaselt oli OÜ-l Lavitaservis võlgnevus maksude osas kokku summas 1 539,75 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 1 106,47 eurot. Viru Maakohtu registriosakond otsustas 29.08.2013 sundlõpetada OÜ LAVITASERVIS. Viru Maakohus menetleb seda tsiviilasjana nr 2-13-3996 (lõpetamise otsustamine ja likvideerija määramine). 31.07.2013 kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-13-15280) on algatatud OÜ LAVITASERVIS pankrotimenetlus ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villers. OÜ LAVITASERVIS ajutine pankrotihaldur tuvastas, et OÜ-l Lavitaservis on kohustusi ca 86 743,95 eurot ja vara 0,34 eurot. Ilmselt pankrotimenetlus raugeb vara puudumise tõttu. Seega pankrotivarasse laekus vara kokku summas 1 826,00 eurot.

Andmed müümata vara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.

Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub.

Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta.

Haldur on analüüsinud vara tagasivõitmise võimalusi, mis tulenevad võlgniku ja tema abikaasa vahel 29.06.2011 sõlmitud abieluvaralepingust. Abieluvaralepinguga leppisid abikaasad kokku, et lõpetavad nende vahel kehtiva varaühisuse suhte ja kehtestavad uue varasuhtena varalahususe varasuhte. Halduri hinnangul ei nähtu, et sellega oleksid oluliselt kahjustatud L S (pankrotis) huvid või et ta oleks selle lepingu kohaselt põhjendamatult loobunud talle sel hetkel kuulunud varast. Abieluvaralepingu sõlmimise ajal ei töötanud L S (pankrotis) (vastavalt tema poolt esitatud andmetele), kuna kasvatas alla 3-aastast last, samuti ei omanud ta sel ajal kinnisvara ega sõidukeid. Senises menetluses kogutud ja analüüsitud andmete kohaselt ei ole antud juhul halduri hinnangul tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.

Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel.

Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud jooksvat raamatupidamist, halduri toimikut ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Lisaks viis haldur ennast kurssi kahe võlgnikuga seotud äriühingu tegevusega (st. osales OÜ Lavitaservis pankrotimenetluses ja tegeles OÜ Remixape osa müügiga). 6(12)

2-12-14017

Maksejõuetuse tekkimise põhjusest.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest on haldur ka arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes senise menetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja oma maksevõimeid mitte arvestatav suurte laenukohustuste enda kanda võtmine, ebaõnnestunud äriplaan (OÜ Lavitaservis äritegevus) ja kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses (OÜ Lavitaservis võlgade käendamine). 31.07.2013 kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-13-15280) on algatatud OÜ Lavitaservis pankrotimenetlus. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes.

Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta.

Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad.

Võlausaldaja Tunnustatud nõude summa (eurodes)

STOCKMANN AS

456,69 DNB Pank AS 34 538,98 Condor Inkasso OÜ 1 726,17 Koduliising OÜ 138,52 Swedbank Liising AS 11 691,90 Swedbank AS 1 103,94 49 656,20

Muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud.

Jaotis (%) 0,92 69,56 3,48 0,28 23,55 2,22 100%

Vastavalt PankrS §-le 143 lg-le 2 esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ei osalenud ühtegi võlausaldajat ning sellest tulenevalt tegi haldur kohtule ettepaneku lükata pankrotitoimkonna moodustamise küsimuse arutamine edasi järgmise võlausaldajate üldkoosolekuni (nõuete kaitsmise koosolek). Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud samuti ühtegi võlausaldajat ja tulenevalt eelpool toodust pankrotitoimkonda ei moodustatud. 7(12)

2-12-14017 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-st 143 pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre, taotles kohtult: 1) kinnitada L S (pankotis, IK XXX) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanek ning 2) kinnitada L S (pankotis, IK XXX) pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekus kajastatud vajalikud ning põhjendatud kulud summas 1870,82 eurot (massikohustused ja pankrotimenetluse kulud).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8(12)

2-12-14017 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et L S (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Terje Eipre halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur 9(12)

2-12-14017 kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduri tasu 563 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud kokku 1870,82 (sh halduri tasu) eurot. Kohus leiab, et halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused kokku summas 1870,82 eurot (koos maksudega) pankrotimenetluses on põhjendatud täies ulatuses. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. Võlgniku kohustusest vabastamine. Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt PankrS § 170 lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku avaldusele haldur ega võlausaldaja vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kohus leiab, et L S (pankrotis) avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et on põhjendatud halduri taotlus määrata võlgniku L S (pankrotis) usaldusisikuks M V (IK XXX), kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS § 172. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. 10(12)

2-12-14017 PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks ja õiglaseks algatada võlgniku L S (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrata alates käesoleva määruse jõustumisest L S (pankrotis) usaldusisikuks M V (IK XXX, elukoht: XXX), kellele võlgnik, L S (pankrotis), teeb pankrotiseaduse § 173 lg.3 ja lg.6 nimetatud makseid. Kohus kohustas usaldusisikut, M V, hoidma L S (pankrotis) saadud maksed oma varast eraldi avades selleks eraldi konto krediidiasutuses ja need maksed vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Samuti kohustas usaldusisikut, Marina Vassiljevat, andma PankrS §173 lg.3 nimetatud tulust võlgnikule, L S (pankrotis), üle 25 protsenti ning esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01.märts 2015.a.. Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, L S (pankrotis), et L S (pankrotis) töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, M V. Usaldusisik, M V, peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kohus kohustas võlgnikut, L S (pankrotis): 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui L S (pankrotis) sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) andma usaldusisikule, M V, üle kogu oma tulu 100%; 4) andma pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle poole (50%). Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, L S (pankrotis), et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots 11(12)

2-12-14017 Kohtunik

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.