Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Vladimir Slavetski vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1181,98 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. augusti 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Slavetski apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Vladimir Slavetski (isikukood: XXX; elukoht: XXX), esindaja Andrey Abakumov Vastustaja (hageja): AS PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tallinn Jõe 3), esindaja Tarvo Ilves
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 1. augusti 2013. a otsus hagi täieliku rahuldamise ja aegumistähtaja kohaldamata jätmise osas. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista Vladimir Slavetskilt Aktsiaseltsi
PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 394,29 eurot ja viivised 394,29 eurot ning jätta rahuldamata hageja nõue 196,70 eurot seoses nõude aegumisega.
Lugeda Viru Maakohtu 1. augusti 2013. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Vladimir Slavetski vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista Vladimir Slavetskilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital
kasuks
välja
võlgnevus
394,29
(kolmsada
üheksakümmend neli eurot, 29 senti) eurot ja viivised 394, 29 (kolmsada üheksakümmend eurot ja 29 senti) eurot.
3.Jätta menetluskulud 72% ulatuses Vladimir Slavetski ja 28 % ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus kanda.
4.Mõista Vladimir Slavetskilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskuluna 280.80 (kakssada kaheksakümmend eurot ja 80 senti) eurot.
5.Mõista Vladimir Slavetskilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital
kasuks
viivis
menetluskuludelt
alates
kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 72% Vladimir Slavetski ja 28 % Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 18. veebruaril 2013. a hagiavalduse Vladimir Slavetski (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus: 1) mõista kostjalt välja võlgnevus 590,99 eurot ja viivised 590,99 eurot; 2) jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu 120 eurot ning tasumata menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti kostjaga mobiilsideteenuse lepingu, mille alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS-i poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis arvete eest tasumata. Seisuga 2. mai 2009. a (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS-i Tele2 Eesti ees 590,99 eurot. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS-i nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale põhivõlgnevusena 590,99 eurot ja viivised 589,99 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni ja vähendanud viivise nõuet alla põhinõude.
2.Vladimir Slavetski vaidles hagile vastu. Kostjale jääb arusaamatuks 15. aprilli 2009 arves nimetatud summa kujunemine, kuna vastavalt arve selgitusele on arve summaks 10,21 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et 15. aprilli 2009 arve nr 24297701, mille tasumise tähtaeg oli 2. mai 2009, on viimane kostjale Tele2 Eesti AS-i poolt esitatud arve. TsÜS § 142 lg 1, § 144, § 146 lg 1 järgi on selle arve ning viivise aegumistähtaeg saabunud 2. mail 2012. Kostja taotles aegumise kohaldamist kõikide hageja esitatud nõuete suhtes.
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele, milles leidis, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. AS-iga Tele2 Eesti sõlmitud lepingu alusel esitati kostjale arveid. Seega muutus nõue sissenõutavaks arve esitamisega. Hageja lisas hagiavaldusele kostjale esitatud arve nr 24297701 maksetähtajaga 15. aprill 2009. Hageja esitas ka eelnevad arved, millest nähtub, et kostjale on reaalselt teenuseid osutatud ning kostja viimane tasumine oli
17.veebruaril 2009. Seega on nõude aegumistähtaeg kolm aastat selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. Aegumine algas 31. detsembril 2009. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28. detsembril 2012. Hageja nõue ei ole aegunud.
4.Hageja esitas 28. mail 2013 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
5.Kostja esitas kohtule täiendava seisukoha, milles märkis kostja, et temale ei ole arusaadav hageja nõude summa kujunemine. Tõendatud ei ole viivise summa põhivõlgnevuse summa suuruses. Aegumise osas kuulub kohaldamisele TsÜS § 147 lg 1, s.o. aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Hageja nõue on aegunud.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 1. augusti 2013. a otsusega hagi ja mõistis Vladimir Slavetskilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevuse 590,99 eurot ning viivised 590,99 eurot. Maakohus jättis Vladimir Slavetski taotluse aegumistähtaja kohaldamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses Vladimir Slavetski kanda. Maakohus mõistis Vladimir Slavetskilt välja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud summas 390 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vladimir Slavetski võttis sisuliselt õigeks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud - ta tarbis liitumislepingu alusel telekommunikatsiooniteenuseid ning jättis Tele 2 Eesti AS-ile arved tasumata hagiavalduses näidatud ulatuses. Samuti pole kostja vaidlustanud käesolevas menetluses viivise suurust ja viivise arvestust. Kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Kostja ühtegi dokumenti kohtule esitanud ei ole. Kohus asus seisukohale, et kostja menetluses esitatud vastuväited on mitteasjakohased, paljasõnalised ja tõendamata. Maakohus lähtus aegumise küsimuse käsitlemisel Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-9508. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset, mille kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ja kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Riigikohus oli viidatud lahendis ka seisukohal, et järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kuna toimiku materjalide põhjal jättis kostja tasumata temale 2009.a esitatud arved (tl 21;5257), siis algas hagi aegumise tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, millal Tele 2 Eesti AS võis arve esitada, s.o 1. jaanuarist 2010. a kell 00.00 ning kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg oleks lõppenud 31.detsembril 2012. a kell 24.00. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 28. detsembril 2012, mistõttu ei ole hagi aegunud. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 105 eurot ning õigusabikulud summas 240 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Vladimir Slavetski esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata; kohaldada haginõuete osas aegumist; jätta menetluskulud vastustaja kanda. Alternatiivselt palus apellant kohaldada aegumist võlgnevusele 1. jaanuari 2009. seisuga; vähendada viivise summat põhivõlgnevuse summani; jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1)ei ole otsusest arusaadav, millisel alusel ja viisil peab apellant tõendama võlgnevuse puudumist. Vastavalt TsMS-i sätetele peab hageja tõendama enda nõuete põhjendatust. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et ei arvestanud kostja vastuväiteid; 2) ei tunnistanud Vladimir Slavetski võlgnevuse olemasolu. Kostja vaidlustas võlgnevuse täies ulatuses. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja on hagi õigeks võtnud; 3) ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et 6. veebruari 2011. a nõude loovutamise teatis (tl 29) oleks saadetud apellandile. Teatisest ei nähtu, kuidas on nõudesumma kujunenud. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Vastavalt hageja poolt kohtule esitatud arvetele moodustab kostja põhivõlgnevuse summa 5 169,37 krooni (1 914,68 + 505,00 + 3 365,00 + 225,00 + 159,69 – 1000) ehk 330,38 eurot. Maakohus ei ole nimetatut arvestanud; 4) taotleb apellant aegumistähtaja kohaldamist vastustaja kõike nõuete osas. Lisaks apellandi poolt 31. mai 2013. a seisukohas toodule juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et Vladimir Slavetski võlgnevuse summa ei vasta hagiavalduses toodud nõuete summale. Kohtule esitati
1.jaanuari 2009. a arve nr 23422315 võlgnevusega summas 4 077,67 krooni ehk 260,61 eurot (võlgnevus seisuga 1. jaanuar 2009. a). Vastav võlgnevuse summa on tõendamata ja nõue 260,61 euro väljamõistmiseks aegunud; 5) esitas apellant vastavalt maakohtu otsuses toodud juhistele 26. augustil 2013. a kohtule apellatsioonkaebuse esitamise teatise, eeldades, et pärast seda toimetatakse talle kätte otsuse terviktekst ning tal on aega 30 päeva apellatsioonkaebuse esitamiseks. Vastavalt maakohtu täiendavale teatele hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema 2. augustil 2013, s.o. järgmisel päeval pärast apellandi poolt otsuse kättesaamist. Tegemist on menetlusõiguse normi jämeda rikkumisega maakohtu poolt.
8.AS PlusPlus Capital vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) apellandi väide nõude loovutamise teatise mittesaamise kohta on uus asjaolu, apellant ei ole märkinud selle asjaolu esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjust, mistõttu tuleb nimetatud väide jätta arvesse võtmata. Juhul, kui apellant ei ole nõude loovutamise teatist kätte saanud, siis ei muuda see olematuks nõude loovutamise fakti, sest sellisel juhul sai kostja loovutamise asjaoludest teada hageja poolsetest kirjalikest teatistest või tema suhtes algatatud maksekäsu kiirmenetlusest. Apellandi väide ei oma tähendust VÕS § 170 mõttes. Vastustaja on korduvalt pöördunud apellandi poole võlanõude küsimustes ning apellant ei ole nõude loovutusele vastu vaielnud;
2) apellandi väide, et kostja ei ole tunnistanud võlgnevuse olemasolu, on iseenesest õige, kuid samas on maakohus jõudnud õigele seisukohale selles, et kostja ei ole ühegi tõendiga oma väiteid kinnitanud. Kostja ei vaielnud vastu Tele 2 lepingu sõlmimisele, samuti teenuse kasutamisele; 3) ei nõustu vastustaja apellandi seisukohaga aegumise kohaldamise osas. Vastustaja on menetluses esitanud tõendid, millest nähtub, et apellandile on arved saadetud. 1. märtsil 2009 koostatud arvest nr 23679215 nähtuvalt oli apellandil võlgnevus 6497,35 kr (e 415,26 €) ning apellant tasus antud võlgnevusest 17. veebruaril 2009 1000 kr (e 63,91 €), millele lisandus jooksva kuu kasutatud teenuste eest 3365,00 kr (e 215,06€) – kokku 8862,35 kr (e 566,40), mille tasumistähtaeg oli 18. märts 2009. Eelnimetatud summale lisandusid veel võlgnevused 14,38 € ja 10,21 €. Seega on vastustaja nõue kokku 566,40+14,38+10,21= 590,99 €. Maksekäsu kiirmenetlusse avalduse esitamisel ei olnud nõue aegunud ning see oleks aegunud
31.detsembril 2012. a kell 24.00.
9.Tartu Ringkonnakohus palus 13. novembri 2013. a kohtunõudes hagejal/vastustajal selgitada, milliste eelnevate perioodide eest on arvest nr 23422315 tulenev nõue summas 4077,67 krooni tekkinud. Ringkonnakohus tegi ettepaneku esitada nende perioodide osas esmased arved.
28.novembril 2013. a esitas hageja vastuse kohtunõudele ja selgitas, et eelneva perioodina on arvel nr 23422315 kajastatud võlgnikule esitatud arvet nr 23185287, milline on väljastatud
1.detsembril 2008 summas 4077,70 krooni. Nimetatud arvest on kostja 17. veebruaril 2009 tasunud 1000 krooni, seega on võlgnevus arve nr 23185287 alusel 3077,70 krooni ehk 196,70 eurot. Hageja lisas vastusele arve nr 23185287 koopia.
10.Vladimir Slavetski esitas 24. jaanuaril 2014. a täiendava seisukoha. Seisukoha kohaselt ei ole vastustaja ka vastuses apellatsioonkaebusele ja vastuses kohtunõudele selgitanud nõude kujunemist. Vastustaja püüab viia kohut eksimusse. 8. novembri 2013. a vastuses apellatsioonkaebusele väidab vastustaja, et 1. märtsil 2009 koostatud arvest nr 23679215 nähtuvalt oli apellandi võlgnevus 6497,35 krooni (415,26 eurot) ning apellant tasus antud võlgnevusest 17. veebruaril 2009 1000 krooni (63,91 eurot). 28. novembri 2013. a vastuses kohtunõudele väidab vastustaja, et arve nr 23185287 on väljastatud 1. detsembril 2008 summas 4077,70 krooni. Nimetatud arvest on kostja 17. veebruaril 2009 tasunud 1000 krooni, seega on võlgnevus arvelt 23185287 summas 3077,70 krooni ehk 196,70 erot. Vastustaja on
1.jaanuari 2009. a seisuga võlgnevuse kinnitamiseks lisanud arve, mis on dateeritud 1. detsember 2008.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. augusti 2013 otsus tuleb tühistada hagi täieliku rahuldamise ja aegumise kohaldamata jätmise osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ning mõista Vladimir Slavetskilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 394.29 eurot ja viivised põhivõlgnevusega samas suuruses 394.29 eurot. Hageja nõue kostjalt 196.70 euro välja mõistmiseks jätta rahuldamata seoses nõude aegumisega. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
12.Apellant taotleb apellatsioonkaebuses haginõude aegumise kohaldamist. Alternatiivselt on apellant palunud kohaldada aegumist võlgnevusele, mis oli muutunud sissenõutavaks enne
1.jaanuari 2009.
Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et hageja on esitanud liitumislepingu alusel telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude, millise nõude aegumist reguleerivad TsÜS §-de 146- 147 sätted, kui ka järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude, millise nõude aegumist reguleerib TsÜS § 154. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta kostja vastuväited nõude selguse osas, samuti asjaolu, et Tele2 Eesti AS-i arved, mille tasumist hageja kostjalt nõuab, sisaldasid eelnevate perioodide maksmata arvete kordusi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul välja selgitada Tele2 Eesti AS-i nõuete aegumistähtaja algus iga arve osas eraldi. Ringkonnakohus leiab, et 1. detsembri 2008 arve nr 23185287 (maksetähtajaga 18. detsember 2008) alusel esitatud nõue summas 196,70 eurot (4077,70 krooni- 1000 krooni (tasutud 17. veebruaril 2009)) on aegunud. Viidatud arve on esitatud summas 260, 61 eurot, kuid 17. veebruaril 2009 tasutud 1000 krooni ehk 63,91 eurot tuleb VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda tasutuks arve nr 23185287 katteks, kuna tegemist oli esimesena sissenõutavaks muutunud kohustusega. Apellandi alternatiivne taotlus kohaldada aegumist võlgnevusele, mis oli muutunud sissenõutavaks enne 1. jaanuari 2009 tuleb rahuldada. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 147 lg 3 alusel algab 1. detsembri 2008. a arve nr 23185287 nõude aegumistähtaeg kulgema selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada, st nõude aegumistähtaeg algas 1. jaanuaril 2009. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 146 lg 1 alusel aegus nõue 31. detsembril 2011. 1.detsembri 2008 arvega nr 23185287 esitatud telefoni järelemaksu osamaksu nõue aegus TsÜS § 154 alusel samuti 31. detsembril 2011. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse Vladimir Slavetski vastu 28. detsembril 2012. a (tl 2) ja hagiavalduse Viru Maakohtule 28. veebruaril 2013.a (tl 9-12). Maakohus on õigesti märkinud, et TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kuna Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse alles
28.detsembril 2012 (1. detsembri 2008 arve nr 23185287 alusel esitatud nõue aegus
31.detsembril 2011), on hageja nõue summas 196.70 eurot aegunud. Ringkonnakohus jätab Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude summas 196.70 eurot rahuldamata seoses nõude aegumisega. Apellandi väide, et haginõue on täies ulatuses aegunud, ei ole põhjendatud. 1. jaanuari 2009 arve nr 23422315, 1. veebruari 2009 arve nr 23679215, 1. märtsi 2009 arve nr 23917018,
1.aprilli 2009 arve nr 24195309 ja 15. aprilli 2009 arve nr 24297701 alusel esitatud nõuded ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg 3 alusel algas nõuete aegumistähtaeg kulgema 1. jaanuaril 2010. TsÜS § 146 lg 1 alusel oleksid nõuded aegunud 31. detsembril 2012. Vladimir Slavetski esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28. detsembril 2012. a ehk enne nõuete aegumise tähtaja möödumist.
13.Kuna kostja on oma kohustused jätnud täitmata Tele 2 Eesti AS-i ees, kes on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale, siis on hageja kostja jaoks uus võlausaldaja. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale,
loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Käesoleval juhul on kostja saanud teate loovutamise kohta kätte hiljemalt koos hagimaterjalidega, seega on loovutamine kostja kui võlgniku suhtes kehtiv. Õige on apellandi väide selles, et hageja peab tõendama nõuete põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja nõuete põhjendatust tõendanud eelkõige Tele 2 ja kostja vahel 25. jaanuaril 2008 ja 26. juulil 2008 sõlmitud liitumislepingutega kui ka mobiiltelefoni Samsung D880 26. juuli 2008 järelmaksuga müügilepinguga. Kostja vaidles küll nõude aegumise motiivil hagiavaldusele täies ulatuses vastu, kuid ei vaidlustanud liitumislepingu alusel telekommunikatsiooniteenuste tarbimist ega ka mobiiltelefoni ostmist järelmaksuga. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid talle esitatud arvete ja hageja väitel tasumata arvete tasumise kohta endisele või uuele võlausaldajale suuremas summas kui hageja väidab. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus osas, mis ei ole aegunud, s.o 394.29 eurot.
14.Tele2 Üldtingimuste p 7.3 kohaselt on Tele2-le maksetähtpäevaks tasumata summalt õigus nõuda kliendilt viivist 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lk 25-26). Hageja on esitanud viivise arvestuse hagiavalduses (lk 10 pöördel) ning palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuse ulatuses. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud alternatiivse taotluse vähendada viivise summat kuni põhivõlgnevuse suuruseni. Hageja viivise arvestuse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid perioodil 2. mai 2009 – 27. august 2012, so 1213 päeva eest. Põhivõlgnevuselt 394.29 eurot moodustab viivis nimetatud arvestuse alusel 600,44 eurot. Kuna apellant on palunud vähendada viiviseid põhivõlgnevuse suuruseni ning vastustaja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele viiviste vähendamisele vastu vaielnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised summas 394,29 eurot.
15.Apellant on apellatsioonkaebuses heitnud maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja märkimisel. Maakohus on otsuse edasikaebamise korras selgitanud ekslikult kirjeldava ja põhjendava osata otsuse edasikaebamise korda, kuigi kaevatav otsus on koostatud koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Järelikult kohaldus otsuse edasikaebamisele tavaline kord, maakohus on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega vastuses kostjale selgitanud õigesti ning ka apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt.
16.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja muudab maakohtu otsust, mistõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi ca 72 % ulatuses ja jätab rahuldamata 28 % ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus on TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel määranud kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist 390 euro suuruses summas (lk 66), millest 150 eurot on riigilõiv ja 240 eurot on tasu õigusabi eest hagimenetluses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja menetluskulude vastavat jaotust
mõistab ringkonnakohus kostjalt välja menetluskuluna 72% 390 eurost, st 280.80 eurot. Apellant ei ole maakohtu otsust menetluskulude põhjendatuse osas vaidlustanud ja hageja poolt nõutav tasu õigusabi eest on ringkonnakohtu arvates põhjendatud ja vajalik, mis on TsMS § 175 lg 1 järgi kriteeriumiks lepingulise esindaja kulude hüvitamisel. Hageja menetluskulude suurus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse kehtestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraga (TsMS § 175 lg 4). Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel 72 % ulatuses apellandi ja 28 % ulatuses vastustaja kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.