2-12-55710
Kohus
Viru Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Johannes Külaots
Määruse tegemise aeg ja koht
01.august 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-55710 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi V S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 1 181,98 eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806, asukoht: Jõe 3, Tallinna linn, Harju maakond 10151) Hageja lepinguline esindaja: Reeli Ilves (IK XXX, e-post: XXX) Kostja: V S (IK XXX, elukoht: XXX, tel. nr. XXX) Kostja lepinguline esindaja: Andrey Abakumov (IK XXX, epost: XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus
Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1(8)
2-12-55710 Kohus ei anna pooltele luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas kohtusse hagiavalduse V S vastu järgmiste nõuetega: 1) Mõista kostjalt, V S, hageja kasuks välja võlgnevus 590,99 eurot ja viivised 590,99 eurot; 2) Jätta menetluskulud kostja, V S, kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu 120 eurot ning 3) Mõista kostjalt, V S, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti kostjaga mobiilsideteenuse lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingute) tingimusi. Seisuga 02.05.2009 (viimase arve tasumise tähtaeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas EUR 590,99 eurot. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingute) lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi nimetatud Üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud Üldtingimuste peatükis IV. Vastavalt Üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt Üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja asus hagiavalduses seisukohale, et kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas EUR 590,99 eurot, millele lisanduvad viivised. Eeltoodu alusel võlgneb kostja hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus EUR 590,99 eurot ja 2) viivised summas EUR 589,99 eurot (arvestatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetke seisuga). Vastavalt lepingus 2(8)
2-12-55710 kokkulepitud viivise suurusele on viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv x 0,15 % : arve viivise tasumise arvestamise viivise viivitatud põhisumma tähtaeg lõpp määr päevi viivis 590,99 2.5.09 27.8.12 0,15%
1075,31 Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni ja vähendanud viivise nõuet alla põhinõude. Hageja seisukoha kohaselt lepingulise suhte olemusest ja juhindudes VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis omale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda temale osutatud mobiilsideteenuste eest ja mobiiltelefoni järelmaksu tähtaegselt vastavalt arvetel märgitud tähtajale. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus aga kostja poolte vahelist kokkulepet VÕS § 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 pst 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastuseks kostja kirjalikule vastusele esitas hageja oma seisukoha, mille kohaselt hageja selgitab järgmist. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. AS Tele2 Eestiga sõlmitud lepingu alusel esitati kostjale arveid. Seega nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega. Hageja lisas hagiavaldusele kostjale esitatud arve nr.24297701 maksetähtajaga 15.04.2009. Hageja esitab ka nimetatud arvele eelnevad arved, millest nähtub, et kostjale on reaalselt teenuseid osutatud ning kostja viimane tasumine oli 17.02.2009. Seega algas nõude aegumistähtaeg 3 aastat selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada ehk 31.12.2009. TsÜS § 160 kohaselt aegumine peatub hagi esitamisega ja hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2012 ehk varem kui 3 aasta möödudes alates aegumistähtaja algusest 31.12.2009. Tuginedes eeltoodule, hageja ei nõustu aegumise kohaldumisega ja jääb hagiavalduses toodu juurde ning palub mõista kostjalt, V S, hageja kasuks välja võlgnevuse 590,99 eurot ja viivised 590,99 eurot. Jätta menetluskulud kostja, V S, kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulu 120 eurot, aga samuti mõista kostjalt, V S, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised dokumendid: 1) Arve nr 24195309; 2) Arve nr 23917018; 3) Arve nr 23679215; 4) Arve nr 23422315; 5) Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu; 6) Tele2 Eesti AS arve; 7) Ärakirja Tele2 mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustest ning 8) Tele2 Eesti AS poolt väljastatud Nõude loovutamise teatise.
3(8)
2-12-55710 Kostja, V S, vaidles kirjalikus vastuses kohtule hagile vastu. Kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi täies ulatuses. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Enda vastuväiteid kostja põhjendab alljärgnevaga. Hageja on esitanud nõudesumma tõendamiseks 15.04.2009.a arve nr 24297701, mille kohaselt tasumisele kuulub summa 9 247,05 krooni või 590,99 euro suuruses. Kuid, kostjale jääb arusaamatuks arves nimetatud summa kujunemise kord, kuna vastavalt antud arve selgitusele, mis on samuti lisatud hagiavaldusele, arve summa moodustab 159,69 krooni või 10,21 eurot. Ülejäänud summa on justnagu varem kujunenud võlgnevus, mis ei ole kuidagi tõendatud hageja poolt. Hageja ise hagiavalduses märgib, et 15.04.2009 arve nr 24297701, mille tasumise tähtaeg oli 02.05.2009, on viimane kostjale Tele2 Eesti AS poolt esitatud arve. Vastavalt TsÜS § 142 lg 1, § 144, § 146 lg 1 õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Juhindudes nimetatud seaduse sätetest viimase arve ning viivise aegumistähtaeg on saabunud 02.05.2012. Vastavalt TsÜS § 143 kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtudes antud seaduse sättest kostja taotleb kohtult aegumistähtaja rakendamist kõikide hageja poolt esitatud nõuete suhtes. Lähtudes eeltoodust, kostja arvab, et hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele, kuna need on tõendamata, samuti nimetatud nõuete suhtes on möödunud aegumistähtaeg. Kostja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Kostja arvab, et kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas peavad olema jäetud hageja kanda. Kostja esitas kohtule veel ka täiendava seisukoha, mille kohaselt kostja märkis, et temale ei ole arusaadav hageja nõude summa kujunemine, kuna ainukese hageja poolt esitatud arve summa moodustab 159,69 krooni ehk 10,21 eurot. Hageja, esitades täiendavalt veel lisaks neli arvet: 01.01.2009. a arve nr 23422315 summas 1914,68 krooni; 01.02.2009. a arve nr 23679215 summas 505,00 krooni; 01.03.2009. a arve nr 23917018 summas 3 365,00 krooni ning 01.04.2009. a arve nr 24195309 summas 225,00 krooni. Samuti 01.03.2009. a arves nr 23917018 on kajastatud laekumine kostjalt 17.02.2009. a summa 1 000,00 krooni suuruses. Seega, vastavalt hageja poolt kohtule esitatud arvetele kostja põhivõlgnevus summa hageja ees moodustab 5 169,37 krooni (1 914,68 + 505,00 + 3 365,00 + 225,00 + 159,69 – 1000) ehk 330,38 eurot. Lähtudes ülalpool toodud arvestusest hageja ei tõendanud tema poolt nõutava põhivõlgnevuse summat 590,99 eurot. Samuti ei ole tõendatud nõutav viivise summa põhivõlgnevuse summa suuruses. Nõuete aegumistähtaja suhtes kostja märgib alljärgnevat. Hageja enda seisukohas viidab Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 147 lg 3, mille teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kuid kostja juhib kohtu tähelepanu, et vastavalt Tele 2 teenuste kasutamise tingimuste punktile 7.3., mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks ning mis olid lisatud hageja poolt hagiavaldusele, klient on kohustatud Tele 2-le arve tasuma 15 kalendripäeva jooksul, arvates arve koostamise päevast. Seega, antud juhul nõue muutub sissenõutavaks mitte arve esitamisest, vaid 15 kalendripäeva möödumisel arve koostamisest. Lähtudes eeltoodust, antud juhul ei saa olla kohaldatud TsÜS § 147 lg 3, vaid kohaldatakse sama seaduse § 147 lg 1, s.o. aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega, hageja kõikide nõuete aegumistähtaeg on möödunud ning kostja vastuses hagiavaldusele on õigesti taotlenud aegumistähtaja kohaldamist. Ülalpool toodud kostja seisukohta tõendab samuti Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jõustunud otsuses nr 2-071567, milles kolleegium märgib, et „Kostja tugineb kaebuses TsÜS §-le 147 lg 3 mille kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumise tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nimetatud säte ei ole aga kohaldatav, sest lepingu p. 5.1 kohaselt ei muutu nõue sissenõutavaks mitte arve esitamisest, vaid ostja on kohustatud tasuma arve 5 päeva jooksul arve esitamisest. Vaidlus puudub selles, et vaidlusalune arve esitati 31.12.2003. Arvega oli maksmiseks antud aega 7 päeva. Kuna hagi 4(8)
2-12-55710 esitati kohtule 05.01.2007, siis leidis maakohus õigesti, et nõue ei ole aegunud”. Lähtudes eeltoodust, kostja arvab, et hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele, kuna need on tõendamata, samuti nimetatud nõuete suhtes on möödunud aegumistähtaeg. Vastavalt TsÜS § 143 kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtudes antud seaduse sättest kostja taotleb kohtult aegumistähtaja rakendamist kõikide hageja poolt esitatud nõuete suhtes. Kostja arvab, et kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas peavad olema jäetud hageja kanda. Oma vastuväiteid ei tõendanud kostja kohtule mitte ühegi tõendiga.
Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.märtsi 2013.a. määrusega võttis maakohus hagi menetlusse. Määruses selgitas kohus menetlusosalistele, et hagi menetletakse lihtmenetluses vastavalt TsMS §405 sätetele, mille kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS §405 lg.1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib TsMS §405 lg.1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Eraldi selgitas kohus menetlusosalistele nende õigust olla kohtu poolt ära kuulatud ning andis ärakuulamise taotluse esitamiseks pooltele 14- päevase tähtaja. Pooled kohtu poolt antud tähtaja jooksul enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, mille tõttu otsustas kohus loobuda käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtuistungist. Samuti olid mõlemad pooled nõus kirjaliku menetlusega, millist nõusolekut ei ole tagasi võetud. Samuti pidas kohus vajalikuks arvestada käesolevas lihtmenetluses tõenditena kõiki hageja poolt esitatud dokumente, mis tõendavad kostja võlgnevust hageja ees, nõuete loovutamist, aga samuti võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Kostja oma vastuväiteid kohtule mitte ühegi tõendiga ei tõendanud, mille tõttu luges kohus kostja vastuväited mitteasjakohasteks, tõendamatuteks, paljasõnaliseks ning arvestamisele mittekuuluvaks. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu 5(8)
2-12-55710 järeldused, märkimisega. Kui hagi menetletakse lihtmenetluses, võib kohus otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta TsMS § 444 lg 4 alusel. Siiski otsustas kohus seda lihtmenetluse õigust mitte kasutada ja tegi käesoleva otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga, sellel eesmärgil, et nii hageja kui ka kostja saaksid piisavalt aru, miks kohus käesoleva hagi rahuldas. Kohus uurinud kõiki tõendeid, aga samuti arvestades lihtmenetluse erisustega, asus seisukohale, et Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lihtmenetluses. Kohus, uurinud hagiavaldust, hageja kirjalikku seisukohta, kostja kirjalikku vastust hagile, aga samuti hageja poolt esitatud kõiki tõendeid, luges tuvastatuks, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital ja V S vahel puudub vaidlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital poolt esitatud faktiliste asjaolude üle ehk sisuliselt võttis V S õigeks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, et ta liitumislepingu alusel tarbis telekommunikatsiooniteenuseid ning jättis Tele 2 Eesti AS-ile arved tasumata hagiavalduses näidatud ulatuses. Samuti pole V S vaidlustanud käesolevas menetluses viivise suurust ja viivise arvestust (väitis ainult vastu, et viivis on tõendamata), millega luges kohu tõendatuks, et V S nõustus asjaoluga, et ta peab Aktsiaseltsile PlusPlus Capital maksma viivist hagiavalduses näidatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 113 lg 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja esitas kohtule Tele2 Eesti AS-i liitumislepingud lisadega (t.l. 16, 18, 19 teisel pöördel, 22-28, 32), ettemaksu arved nr 881377 (t.l. 16 teisel pöördel), nr 964024 (t.l. 19) ja nr 568910 (t.l. 32 teisel pöördel), Tele2 Eesti AS järelmaksulepingu (t.l. 20), arve nr 24297701 (t.l. 21), teatise nõude loovutamise kohta (t.l. 29), kostja isikuttõendava dokumendi nr B0101142 koopia (t.l. 33), arve nr 24195309 arve selgitusega (t.l. 52), arve nr 23917018 arve selgitusega (t.l. 5354), arve nr 23422315 arve selgitusega (t.l. 55-56), arve nr 23679215 arve selgitusega (t.l. 57), millised dokumendid luges kohus tõenditeks käesolevas lihtmenetluses. Kostja hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja ühtegi dokumenti kohtule esitanud ei ole. Kostja kirjalikus vastuses kinnitab, et hageja ei ole tõendanud ka põhivõla suurust summas 590.99 eurot. V S saadetud nõude loovutamise teatisega 06.12.2011 (tl.29) luges kohus tuvastatuks asjaolu, et Tele 2 Eesti AS loovutas Aktsiaseltsile PlusPlus Capital 590.99 euro suuruse põhivõla nõude V S vastu. Kohus asus seisukohale kostja vastuväited on mitteasjakohased, paljasõnalised ja tõendamata. Lahendades kostja poolt hagi aegumise rakendamise taotlust pidas kohus vajalikuks pöörduda Riigikohtu praktika poole. Riigikohus 12.novembri 2008.a otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-08 p.11 selgitas, et toimiku materjalide kohaselt on hageja ja kostja 17. detsembril 2002 sõlminud kaks lepingut: liitumislepingu mobiilsideteenuste kasutamiseks, mille lisaks on "Tele2 teenuste kasutamise tingimused" ja järelmaksuga müügilepingu, mille kohaselt ostis kostja hagejalt mobiiltelefoni ja kohustus selle hinna tasuma igakuiste maksetena, millest viimane tuli teha 2004. a jaanuaris. Ka järelmaksu müügilepingu osaks oli "Tele2 teenuste kasutamise tingimused". Viidatud teenuste kasutamise tingimuste p-de 7.1 jj kohaselt pidi kostja tasuma telefoniteenuste kasutamise eest talle esitatavate arvete alusel. 6(8)
2-12-55710 Kolleegium asus seisukohale, et nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada nii erinevaid lepinguid kui ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Kolleegium on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada TsÜS § 147 lg-t 1 ja lg 3 teist lauset. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Toimiku materjalide kohaselt esitati kostjale arveid 16. jaanuarist 2003 kuni 24. maini 2003 (viimase arve tasumise tähtpäev oli 12. juuni 2003). Seega algas liitumislepingus kokku lepitud telefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 2003. a lõppemisest. Siinkohal märgib kolleegium, et kohtud ei ole aegumise algusaega korrektselt kindlaks määranud. Mõlemad kohtud on leidnud, et aegumistähtaeg algas 31. detsembril 2003. Tähtaegade alguse ja lõppemise korral on aga oluline ka kellaaeg, seega oleks tulnud otsustes märkida aegumistähtaja algus ja lõppemine ka kellaajaliselt. Nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, seega algas hageja liitumislepingust tuleneva telefoniteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades 31. detsembril 2006 kell 24.00. Järgmiseks analüüsis kolleegium järelmaksuga müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise nõude aegumistähtajaga seonduvat. Kolleegium on seisukohal, et selle lepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. Nimetatud paragrahvi kohaselt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Toimiku materjalide kohaselt oli kostja kohustatud müügihinna tasuma 2003. a jaanuarist kuni 2004. a jaanuarini tehtavate igakuiste osamaksetena. Lisaks arvetele on toimikus hageja 23. märtsi 2003. a teatis lepingu ülesütlemise kohta, mis võimaldab kolleegiumi arvates VÕS § 399 lg-t 1 analoogia alusel kohaldades järeldada, et ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks kõik seni maksmata osamaksed, sh jaanuaris 2004 tasumisele kuulunud viimane osamakse. Seega tuleb müügihinna tasumise nõude korral eristada neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks enne lepingu ülesütlemist (2003. a jaanuaris ja veebruaris) ja neid nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Esimesena nimetatud nõuete korral tuleb lähtuda eelnevalt viidatud TsÜS §-st 154 ja sellest, et nende nõude osas algab hagi aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2004 kell 00.00. Need nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, seega lõppes aegumistähtaeg 31. detsembril 2006 kell 24.00. V S nõustus kirjalikus vastuses, et tema vastu Aktsiaselts PlusPlus Capital poolt esitatud nõude aegumistähtajaks on kolm aastat. Hageja ja kostja on erineval seisukohal selles, millal algab hagi aegumise tähtaeg. Maakohus nõustus selle osas Riigikohtu ja ka hageja seisukohaga, et, kuna toimiku materjalide põhjal jättis kostja tasumata temale 2009.a esitatud arved (tl,21;52-57), siis algas hagi aegumise tähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, millal Tele 2 Eesti AS võis arve esitada so 01.jaanuarist 2010.a. kell 00.00 ning kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg oleks lõppenud 31.detsembril 2012.a. kell 24.00. 7(8)
2-12-55710 Maakohus luges tuvastatuks, et Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse V S vastu 28.detsembril 2012.a.(tl.2) ja hagiavalduse Viru Maakohtule 28.02.2013.a. (tl.9-12), siis oli maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud enne 31.detsembrit 2012.a. kella 24.00, mille tõttu ei olnud hagi aegunud. TsÜS §160 lg.1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS §160 lg.2 p.3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Lähtudes hageja nõudest ja asja materjalidest, leidis kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 590,99 eurot ja viivis summas 590,99 eurot. Kostja taotluse aegumistähtaja kohaldamiseks jätab kohus rahuldamata.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja V S kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 105 eurot ning hageja õigusabikulud summas 240 eurot, mis tuleb välja mõista kostjalt. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2014. a kohtuotsusega.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.