Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-26202 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid E. E. A. S. U. P. ) 22.08.2010 soodushinnaga müügilepingu, mille alusel kohustus E. E. A. S. kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kaupa ning kostja kohustus saadud kauba ja teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Arvete nõuetekohaselt tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Soodushinnaga müügilepingu alusel kohustus kostja olema 18 kuu kestel E. E. A. S. ning lepingu lõpetamine kas kostja poolt või E. E. A. S. mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu. 28.05.2012 loovutas E. E. A. S. nõude kostja vastu põhisummas 83,07 eurot OÜ-le AF Võlamenetlus koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt käsitlustasu - 63,91 euro - väljamõistmist. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 15 euro ning õigusabikulude – 95,87 euro väljamõistmist ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 16.01.2014 (tl 57), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 49).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

2-13-26202 faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutavaisiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostjale isiklikult 16.01.2014 (tl 57). TsMS § 312 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi võib saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 sätestab, et dokumendi kättetoimetamist tõendab dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega saab kohus lugeda menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 6.veebruariks 2014) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine antud juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on saanud nõude kostja vastu nõude loovutamisega AS E. Eesti poolt ja AS E. Eesti teatas 29.05.2012 kostjale nõude loovutamisest hagejale (tl 39). VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta (39) nähtub, et 29.05.2012 saatis E. E. A. S. kirjaliku teatise, milles teatas, et loovutas 28.05.2012 nõude kostja vastu OÜ-le AF Võlamenetlus. Kuna senine võlausaldaja teatas kostjale, et on nõude tema vastu loovutanud uuele võlausaldajale, saab lugeda nõude loovutamise toimunuks kostja suhtes VÕS § 170 alusel. Kuna nõue kostja vastu on loovutatud, võib uus võlausaldaja O. A. F. V. ) nõuda kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja E. E. A. S. VÕS § 164 lg 2 alusel.

2-13-26202 Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 22-40) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Soodushinnaga müügilepingus on sätestatud, et kui klient peatab või lõpetab E. sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse E. initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu, või soodushinnaga müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse, või kui klient muudab kasutatava miinimumarvega teenuspaketi või kuutasuga teenuspaketi väiksema miinimumarvega või kuutasuga teenuspaketi vastu käesoleva soodushinnaga müügilepingu kehtivuse ajal, on E. õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või teenuspaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 1000 krooni. Kuna E. E. A. S. kostjaga sõlmitud liitumislepingu üles võlgnevuse tõttu juba neli kuud pärast soodushinnaga müügilepingu sõlmimist s.o 06.02.2011, on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda kostjalt senise võlausaldaja E. E. A. S. käsitlustasu 63,91 euro tasumist soodushinnaga müügilepingu alusel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista käsitlustasu – 63,91 eurot – VÕS §-de 164 lg 2, 76 lg 1; 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 63,91 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 20), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagi esitamisel tasutud riigilõiv – 15 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot ning õigusabikulu – 95,87 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot (tl 1, 2). Peale selle on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorraldus tl 19). TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Seega on hageja tasunud antud tsiviilasjas kokku 60 eurot riigilõivu. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinnalt soodusmääras, on võimalik TsMS § 162 lg 5 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista antud tsiviilasja menetluses tasutud riigilõiv täies ulatuses.

2-13-26202 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud U. F. OÜ J. arvest lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le J. ,87 eurot tasu hageja esindamise eest võlglase U. P. . Kuna antud hagi hind on 63,91 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Maakohtu arvates on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus lepingulise esindaja kulude osas selgelt põhjendamatu, sest antud asi pole olnud keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid õigusalaseid dokumente. Eelneva tõttu vähendab kohus kostjalt väljamõistetavaid hageja õigusabikulusid põhjendatud suuruseni, milleks kohtu arvates on 65 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 125 eurot (60 + 65). Menetluskuludelt tuleb arvates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele (tl 17) TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.