hageja Bondora aktsiaselts (registrikood 11483929); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG, e-post XXX); kostja A. P. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjalt A. P. (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 137.62 eurot, intress 11.12 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 137.62 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest.
3.Mõista kostjalt A. P. (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 517.16 eurot ja intress 15.94 eurot alates maksetähtajale järgnevast päevast järgmiselt: Maksetähtaeg
4.Mõista kostjalt A. P. (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Mõista kostjalt A. P. (isikukood XXX) hageja Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja lepingust XXX tulenev põhivõlg 583.96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42.77 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 583.96 eurolt alates 17.03.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) hagi A. P. (isikukood XXX) vastu põhivõla 310.61 eurot, intressi 312.65 eurot, viivise 158.27 eurot, haldustasu 52.82 eurot ja arvete 275.83 eurot osas.
2
2-25-19383
7.Jätta menetluskulud 46% ulatuses Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kanda ja 54% ulatuses A. P. (isikukood XXX) kanda.
8.Mõista kostjalt A. P. (isikukood XXX) Bondora aktsiaseltsi (registrikood 11483929) kasuks välja menetluskulud 54% ulatuses, s.o summas 414.40 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. P. (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Bondora aktsiaselts (AS) esitas 14.11.2025 hagiavalduse A. P. vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1549.35 eurot, intress 339.71 eurot, 275.83 arved, viivis 201.04 eurot, haldustasu 52.82 eurot, viivis 25,9% aastas põhinõudelt 1135.29 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, viivis 29,99% aastas põhinõudelt 742.71 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni, riigilõiv 385 eurot, õigusabikulud 100 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks poolte vahel 02.02.2024 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXX ja 01.05.2024 sõlmitud XXX. Lisaks krediidilepingule on pooled 02.02.2024 sõlminud lisateenuse lepingu (i) B Secure (lisa 7 - lisateenuse leping), mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-keskkonna. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu B On Track (lisa 8 – lisateenuse leping), mille kohaselt krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Vastava teenuse eest kohustus kostja tasuma igal kuul teenustasu vastavalt hinnakirjale. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu ütles hageja lepingud 25.06.2025 üles.
3
2-25-19383 Harju Maakohus võttis 02.03.2026 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestus. Kohus on kostjale toimetanud menetlusdokumendid kätte TsMS § 314 1 lg 1-3 alusel e-posti teel 30.03.2026. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 16.03.2026 esitas hageja nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja esitas ka kostja pangakonto väljavõtte, mida analüüsis laenu väljastades ning kostja kohta tehtud päringute vastused. Hageja jääb seisukohale, et analüüsis kostja varalist seisu piisava põhjalikkusega, sh tegi kõik võimalikud päringud ja toimingud ning oli kogutud infole tuginedes õigustatud kostja taotletud laenulepingud sõlmima. Hageja märgib, et laenuleping nr XXX oli ka uuesti määratud maksete (vt lisa 10) korral kehtivalt üles öeldud 25.06.2025 kuupäeval. Juhul kui kohus leiab, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, toob hageja välja, et lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 900 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 287.85 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla 245.22 eurot ja intressi 42.63 eurot katteks. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 08.02.2024 kuni 08.07.2025 makseni olema tasunud 18 osamakset kokku 291.06 eurot, kuid kostja oli tasunud 287.85 eurot ehk 17. makse (st 09.06.2025 makse summas 16.17) eurot terves ulatuses ning 18. osamaksest (st 08.07.2025 osamaksest) oli tasunud kokku 12.96 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 18. osamakse põhiosast 1.67 eurot ja intressist 1.54 eurot. Hageja nõuab ümberarvestuse korral (hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud) põhiosa võlgnevus 122.39 eurot, intressid 10.18 eurot ning viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (122.39 eurot). Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 08.04.2026 kuni 08.01.2029 kokku summas 549.27 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 532.39 eurot ja intress 16.88 kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat määra 2,15% kõigi hilisemate perioodide jaoks. Hageja hinnangul on ka laenuleping nr XXX uuesti määratud maksete (vt lisa 11) korral kehtivalt üles öeldud 25.06.2025 kuupäeval. Juhul kui leping on kehtivalt üles öeldud, siis palub hageja mõista kostjalt tulenevalt lepingust XXX hageja kasuks välja põhivõlg 583.96 eurot ning viivis VÕS § 314 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2025 kuni 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamiseni summas 48.48 eurot. Juhul kui kohus leiab, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, toob hageja välja, et lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 700 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 116.04 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele (lisa 16) pidi kostja esimesest maksest 08.05.2024 kuni 10.02.2025 makseni olema tasunud 10 osamakset kokku 127.10 eurot, kuid kostja oli tasunud 116.04 eurot ehk 9. makse (st 08.01.2025 makse summas 12.17) eurot terves ulatuses ning 10. osamaksest (st 10.02.2025 osamaksest) oli tasunud kokku 7.04 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 10. osamakse põhiosast 3.95 eurot ja intressist 1.72 eurot. Alates 11. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ja 16.03.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 154.84 eurot ja intressimaksetena 16.06 eurot.
4
2-25-19383 II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); 5
2-25-19383 tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud.
6.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata.
7.Seoses lepingu XXX krediidivõimelisuse hindamisega toob hageja välja, et kostja täitis krediidiküsimustiku, milles on hageja palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid: (i) elukoha tüüp, (ii) perekonnaseis, (iii) ülalpeetavate arv, (iv) haridus, (v) tööandja ja (vi) tööstaaž tööandja juures; (vii) sissetuleku suurus, (viii) kohustused; (ix) elamiskulude suurus, (x) kulutused hasartmängudele. Lisaks on kostja edastanud hagejale oma pangakontoväljavõtted ja hageja kontrollis (nii enda kui kolmandate isikute andmebaasist), kas kostja suhtes on avaldatud maksehäireid. Kostja pangakontolt kontrollis hageja mh seda, et kostjal on regulaarne sissetulek esimese laenu taotlemisel 640.26 eurot. Hageja toob välja, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 0 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 450 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345.81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades uue laenu kuumakset (31.75 eurot), teisi kohustusi (0 eurot), arvestuslike elamiskulusid (450 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 158.51 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning hagejale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud lepingu XXX sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Hageja toob vaid välja, mis on olnud kostja sissetulek lepingute sõlmimisel ning statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi tabeli. Hageja on kohtule esitanud kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 02.06.2023 – 29.01.2024 kohta (L-03520-2-00639-002 6
2-25-19383 vastus kohtunõudele, lisa 3 – kvv). Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded kostja kontode vahel. Kohtule esitatud asjaoludest ning tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kontrollinud kostja teisi arvelduskonto väljavõtteid. Hageja ei ole ka välja toonud, kuidas vastavad arvestuslikud elamiskulud 450 eurot kostja tegelikele elamiskuludele.
8.Seoses lepingu XXX krediidivõimelisuse hindamisega toob hageja välja, et kostja pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused igakuiselt summas 36.06 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud elamiskuludena 450 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024 aasta arvestuslik elatusmiinimum summas 345.81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud. Laenu taotlemisel oli kostja sissetulek 640.92 eurot. Arvestades uue laenu kuumakset (26.55 eurot), teisi kohustusi (36.06 eurot), arvestuslike elamiskulusid (450 eurot), jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 128.31 eurot. Seega oli hagejal piisavalt rahalisi vahendeid elamiskulude tasumiseks (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi summas ehk hageja poolt faktiliselt arvestatud elamiskulude summas) ning hagejale jäid ka täiendavad vabad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud eelnevalt nimetatud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata. Leping XXX on sõlmitud 01.05.2024. Hageja on kohtule esitanud ainult kostja arvelduskonto väljavõtte kuni 29.01.2024. Kohtu hinnangul ei peegelda kohtule esitatud andmed kostja krediidivõimelisust lepingu XXX sõlmimise hetkel.
9.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et laenuandja ei ole lepingute XXX, XXX sõlmimisel veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
10.Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 900 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 287.85 eurot, mille hageja on arvestanud põhivõla 245.22 eurot ja intressi 42.63 eurot katteks. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele pidi kostja esimesest maksest 08.02.2024 kuni 08.07.2025 makseni olema tasunud 18 osamakset kokku 291.06 eurot, kuid kostja oli tasunud 287.85 eurot ehk 17. makse (st 09.06.2025 makse summas 16.17) eurot terves ulatuses ning 18. osamaksest (st 08.07.2025 osamaksest) oli tasunud kokku 12.96 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 18. osamakse põhiosast 1.67 eurot ja intressist 1.54 eurot. Hageja nõuab kostjalt tulevikus makseid perioodil 08.04.2026 kuni 08.01.2029 kokku summas 549.27 eurot (põhiosa + intress), millest põhiosa on 532.39 eurot ja intress 16.88 eurot kusjuures intressimaksete osa kajastub uuesti määratud tagasimaksete graafikus, kus alates 01.01.2026 on kasutatud viimast teadaolevat maara 2,15% koigi hilisemate perioodide jaoks. Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 700 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 116.04 eurot. Vastavalt uuesti määratud tagasimaksetele (16.03.2026 seisukoha lisa 16) pidi kostja esimesest maksest 08.05.2024 kuni 10.02.2025 makseni olema tasunud 10 osamakset kokku 7
2-25-19383 127.10 eurot, kuid kostja oli tasunud 116.04 eurot ehk 9. makse (st 08.01.2025 makse summas 12.17 eurot) terves ulatuses ning 10. osamaksest (st 10.02.2025 osamaksest) oli tasunud kokku 7.04 eurot, mille hageja on lugenud põhiosamakse katteks. Tasumata oli 10. osamakse põhiosast 3.95 eurot ja intressist 1.72 eurot. Alates 11. osamaksest on kostjal terves ulatuses võlgnevus ja 16.03.2026 seisuga on kostjal osamaksete võlgnevus kokku põhiosamaksetena 154.84 eurot ja intressimaksetena 16.06 eurot. Juhul kui leping on kehtivalt üles öeldud, siis palub hageja mõista kostjalt tulenevalt lepingust XXX hageja kasuks välja põhivõlg 583.96 eurot ning viivis VÕS § 314 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2025 kuni 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamiseni summas 48.48 eurot ja 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 583.96 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni.
11.VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse korral tuleb kontrollida, kas lepingu ülesütlemise eeldused oleksid ka uue maksegraafiku kohaselt täidetud. Hageja ütles lepingud 25.06.2025 üles. Võttes arvesse hageja esitatud nõude ümberarvestust ning kostja tehtud makseid, ei olnud kohtu hinnangul lepingu XXX ülesütlemise tingimused 25.06.2025 seisuga täidetud. Kostja on ümberarvestuse kohaselt makseviivituses alates 18ndast osamaksest, mille maksetähtaeg oli 08.07.2025. Kostja ei olnud 25.06.2025 seisuga 3 osamaksega makseviivituses. Kohtu hinnangul on leping XXX ka ümberarvestuse kohaselt kehtivalt üles öeldud. Kostja on ümberarvestuse kohaselt makseviivituses alates 10-ndast osamaksest, mille maksetähtaeg oli 10.02.2025. Kostja oli lepingu ülesütlemise seisuga ehk 25.06.2025 makseviivituses rohkem kui 3 osamaksega.
12.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingust XXX tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv võlgnevuse nõue. Antud juhul on põhjendatud alus arvata, et kostja ei tasu makseid tulevikus vabatahtlikult ning hageja peaks uuesti pöörduma kohtu poole nõudega. Kostja on hagejale tasunud tulenevalt lepingutest XXX ja XXX viimati 2024. aasta septembris ehk tänaseks enam kui aasta tagasi. Samuti ei ole kostja reageerinud kohtueelsetele maksemeeldetuletustele ega ühelgi muul moel väljendanud, et kohustuste täitmata jätmine oleks tingitud ajutistest raskustest vms. Kohtuotsuse tegemise seisuga on lepingu XXX alusel muutunud sissenõutavaks põhivõlg 137.62 eurot ja intress 11.12 eurot (periood 08.07.2025 - 08.04.2026, 18. osamakse27. osamakse) ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg on 517.16 eurot ja intress 15.94 eurot (periood 08.05.2026 - 08.01.2029).
13.Lepingu nr XXX alusel sai kostja laenu 700 eurot ning kostja tegi tagasimakseid 116.04 eurot. Hageja toob välja, et kui leping on kehtivalt üles öeldud, on nõude suuruseks (700 8
2-25-19383 - 116.04) 583.96 eurot ehk hageja arvestab kõik kostja maksed põhivõla katteks. Sel juhul hageja intressi ei nõua.
14.Hageja nõuab lepingu XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest põhiosa võlgnevuselt (122.39 eurot). Võttes arvesse, et hagi on esitatud 14.11.2025 ning kõik põhivõla osamaksed ei olnud selleks hetkeks muutunud sissenõutavaks, ei ole põhjendatud viivist nõuda alates hagi esitamisest. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada viivist sissenõutavaks muutunud põhiosalt alates kohtuotsuse jõustumisest.
15.Hageja nõuab lepingu XXX alusel viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt alates lepingu ülesütlemisest 26.05.2025 kuni 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamiseni summas 48.48 eurot. Võttes arvesse, et leping öeldi üles 26.06.2025, mitte 26.05.2025, siis on kohtu hinnangul põhjendatud viivis alates ülesütlemisele järgnevast päevast 27.06.2025. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis on põhjendatud summas 42.77 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: - põhivõlg 583.96 eurot, periood 27.06.2025 - 30.06.2025, viivisemäär 11.15% aastas, 0.71 eurot; - põhivõlg 583.96 eurot, periood 01.07.2025 - 16.03.2026, viivisemäär 10.15% aastas, 42.06 eurot. Kuna hageja arvestas viivist kuni 16.03.2026, siis on edasiulatuv viivis põhjendatud alates 17.03.2026, mitte alates 16.03.2026 menetlusdokumendi esitamisest.
16.Võttes arvesse, et kohus jõudis järeldusele, et krediidiandja pole täitnud VÕS § 403 4 lg-s 6 toodud kohustust, ei võlgne kostja muid tasusid, sh haldustasu. Täiendavalt oli hageja väljastanud kostjale arved (Hagiavalduse lisa 15) kokku summas 275.83 eurot, mis hõlmab lisateenuseid, sissenõudmiskulusid ja maksehäire teate avaldamise kulusid. Hageja toob välja, et lisaks pidi kostja täiendavalt tasuma B Secure teenuse eest väljastatud arved vastavalt hinnakirjale 11.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 20.02.2025, 20.03.2025, 21.04.2025, 20.05.2025 ja 20.06.2025 ning B On Track teenuse eest arved vastavalt hinnakirjale 11.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025, 20.02.2025, 20.03.2025, 21.04.2025, 20.05.2025 ja 20.06.2025. Kostja jättis ka kõnealused kohustused täitmata. Kuna põhivõlg ei ole muutunud täielikult sissenõutavaks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue. Kohtu hinnangul ei ole võimalik hageja esitatud tõenditest (Hagiavalduse lisa 7 - B Secure Contract (75) ja lisa 8- B On Track (65)) järeldada, et kostjaga on sõlmitud lisateenustega seotud kokkulepped, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud hageja nõue B Secure ja B On Track teenuste eest.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista: -
lepingust XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlg 137.62 eurot, intress 11.12 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt 137.62 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest ning tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 517.16 eurot, intress 15.94 eurot perioodil 08.05.2026 - 08.01.2029 ja viivis tulevikus sissenõutavaks muutuvalt põhivõlalt 9
2-25-19383 alates maksetähtajale järgnevast päevast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras; -
lepingust XXX tulenev põhivõlg 583.96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 42.77 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 583.96 eurolt alates 17.03.2026 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Kohus jätab rahuldamata hageja põhivõla 310.61 eurot, intressi 312.65 eurot, viivise 158.27 eurot, haldustasu 52.82 eurot ja arved 275.83 eurot. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
19.Hageja nõude suurus kokku oli 2418.75 eurot. Kohus mõistis tagaseljaotsusega kostjalt välja 1308.57 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 54%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 46% ulatuses hageja kanda ning 54% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja 16.03.2026 seisukoha kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 385 eurot ja õigusabikulud 382.40 eurot. Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 385 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagi esitamise kokkuleppetasu 100 eurot; kohtumäärusega tutvumise ajakulu on 7 minutit; hagiavalduse täpsustamise ja menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu on 5 tundi 46 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 48 eurot. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu ning toimingutele kulunud aeg põhjendatud.
10
2-25-19383 Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (385 + 382.40) 767.40 eurot, milles kostja kanda jääb 54% ehk 414.40 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.