Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

isikukood, selle puudumisel sünniaeg; avalikku registrisse kantud juriidilise isiku kohta tuleb märkida tema registrikood, selle puudumisel tegutsemise õiguslik alus. Maakohtusse pöördumisel esitatakse hagita menetluses kohtule avaldus, kusjuures TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt on avalduse esitanud isik avaldaja ja ülejäänud menetlusosalised on asjast puudutatud isikud. Käesoleval juhul on avaldajaks K. A. . Avaldusest ei nähtu missuguse täiteasja ajatamist avaldaja taotleb. Kohus lähtub avalduses märgitud avaldaja soovist koostada maksegraafik, et „tasuda võlgnevused kohtutäituritele“ ja järeldab, et avaldaja soovib täitemenetluse ajatamist kõikides täitemenetlustes, sh täiteasjas nr 170/2009/3647. Kuna tulenevalt TMS §-st 45 peab kohus täitemenetluse peatamisel arvestama sissenõudja huvidega, on käesolevas asjas üheks puudutatud isikuks BIGBANK AS kohtutäituri kõrval. Kuivõrd avaldaja ei ole avalduses märkinud menetlusosaliste nimesid, isiku- või registrikoode, aadresse ja sidevahendite andmeid, tuleb avaldajal täpsustada menetlusosaliste ring ning märkida kõigi menetlusosaliste (puudutatud isikute) andmed. TsMS § 338 lg 3 sätestab, et kui menetlusosaline ei tea teise menetlusosalise aadressi või muid andmeid, tuleb menetlusdokumendis märkida, mida ta on andmete teadasaamiseks teinud. 2.2 TsMS § 338 lg 1 p 3, 6 sätestab, et menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, muu hulgas hagis, vastuväites ja kaebuses, märgitakse asja põhisisu ja taotlust põhjendavad asjaolud. TMS § 45 kohaselt võib kohus täitemenetluse peatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane – kõnealuse paragrahvi kohaldamiseks annavad kohtupraktika kohaselt alust üksnes erandlikud asjaolud (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-79-12). K. A. ei ole avalduses märkinud, mis põhjusel soovib ta täitemenetluse ajatamist ja milles seisneb nende erandlikkus (tl 3). Eelnevast nähtuvalt tuleb K. A. välja tuua asjaolude kirjeldus, miks menetluse jätkamine on tema suhtes ebaõiglane ja selgitada, milles seisneb nende erandlikkus. TMS § 45 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arvestada muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega tuleb K. A. kohtule esitada avaldaja perekondliku ja majandusliku olukorra kirjeldus. 2.3 TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 25 eurot. K. A. ei ole kohtule koos avaldusega esitanud maksekorraldust riigilõivu tasumise kohta ega andmeid, mis võimaldaksid kontrollida riigilõivu tasumist. Kuna avaldaja on esitanud avalduse kohtule posti teel, mitte veebilehe www.e.toimik.ee kaudu, siis tuleb avalduselt tasuda riigilõivu 50 eurot.

võimaldaksid kontrollida riigilõivu laekumist. Seega puuduvad kohtul andmed avaldaja poolt riigilõivu tasumise kohta.

Roomet Sõnna Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.