Ekaterina Kovalenok’i hagi Ekaterina Zaytseva vastu võlakirja tühiseks tunnistamiseks, lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamiseks ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks OÜ Kuldbis vastuhagi Ekaterina Kovaljonoki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Ekaterina Zaytseva kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
1.Viru Maakohtu menetluses oli Ekaterina Kovaljonoki hagi OÜ Kuldbis (endine ärinimi OÜ Igoza) ja Ekaterina Zaytseva vastu võlakirja tühiseks tunnistamise ja lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning OÜ Kuldbis vastuhagi Ekaterina Kovaljonoki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. OÜ Kuldbis esindaja esitas 24. septembril 2013 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna OÜ Kuldbis on äriregistrist kustutatud 31. juulil 2013. Viru Maakohtu 30. septembri 2013 määrusega lõpetas kohus menetluse nii hagi kui vastuhagi osas TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses õigusjärgluse puudumisega. Kohus jätkas menetlust E. Kovalenoki hagis E. Zaytseva vastu võlakirja tühiseks tunnistamise, lepingust taganemise õiguspärasuse tuvastamise ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
4.oktoobri 2013 kohtuistungil loobus hageja hagist, kuna osaühingut enam ei eksisteeri. Hageja palus jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda ning vabastada teda nende kulude kandmisest, millest ta oli vabastatud riigi menetlusabi korras. Kostja esindaja nõustus menetluse lõpetamisega ning palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus andis kostja esindajale tähtaja kohtukulude nimekirja esitamiseks kuni 10. oktoobrini 2012 ning hagejale võimalike vastuväidete esitamiseks kuni 16. oktoobrini 2012. Kohus teatas, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 18. oktoobril 2013.
2.16. oktoobril 2013 esitas kostja esindaja Deniss Matvejev kohtule vastuväite-taotluse, milles palub rahuldada käesolev vastuväide; tühistada lõpplahendi tegemise kuupäev; määrata kostjale uus ja mõistlik tähtaeg menetluskulude (kohtukulude ja kohtuväliste kulude) nimekirja esitamiseks; määrata hagejale uus tähtaeg vastuväite esitamiseks ning määrata uus tähtaeg lõpplahendi tegemiseks. Kostja esindaja märgib vastuväites-taotluses järgmist: „Kohtuistungi protokolli kohaselt, kostjal oli võimalus esitada kohtukulude nimekiri kuni
10.oktoobrini 2013 ehk hiljemalt 9. oktoobril 2013 kell 24.00. Kohtuistung oli 4. oktoobril 2013. Seega oli kostjal ainult kolm tööpäeva kohtukulude nimekirja esitamiseks. Tavaliselt kohus kohtukorralduse või kohtunõude täitmiseks annab aega vähemalt 7-14 päeva. Kohtu poolt määratud tähtaeg ei ole mõistlik, mis ei vasta TsMS § 1741 lg 1 teises lauses sätestatule“.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013 määrusega lõpetas kohus tsiviilasja nr 2-08-13794 menetluse E. Kovalenoki hagis E. Zaytseva vastu seoses hageja loobumisega hagist. Kostja esindaja D. Matvejevi 16. oktoobri 2013 vastuväide-taotlus jäi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, riigi menetlusabi kulud jäid Eesti Vabariigi kanda. Määruse põhjendustes märkis kohus, et taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagist E. Zaytseva vastu. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 võtab kohus loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus andis kostja esindajale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni
10.oktoobrini 2013. Kostja esindaja ei ole kohtu poolt ettenähtud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud. Kohus selgitas D. Matvejevile 4. oktoobri 2013 kohtuistungil, et kohus määrab vastavalt TsMS § 174 1 lg1 menetluse lõpetamise määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse, mistõttu tal tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri. Asjaolu, et kohtuistungi protokollis on sõna „menetluskulud“
asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“, ei kitsendanud kostja esindaja õigusi menetluskulude nimekirja esitamiseks – protokollis ei ole märgitud, et esindaja võib esitada ainult „kohtukulude“ nimekirja. Seega ei vasta tegelikkusele esindaja väide, et kohus ei andnud esindajale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kui kostja esindaja leidis, et sõna „kohtukulud“ kitsendab tema õigusi „menetluskulude“ nimekirja esitamiseks, siis oli esindajal õigus esitada taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Esindaja ei ole sellist taotlust esitanud. Esindaja on eksinud ka menetlustähtaja arvestamisega – esindajal oli aega menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 10. oktoobri 2013 kella 24.00-ni, st 6 kalendripäeva, kohus leiab, et antud tähtaeg oli piisav menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostja esindajal oleks olnud võimalik põhistatud avalduse alusel taotleda tähtaja muutmist TsMS § 64 lg 1 alusel. Esindaja ei ole märkinud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistasid esindajal menetluskulude nimekirja õigeaegselt esitamast. Äärmisel juhul oleks võinud esindaja seda teha hiljemalt 16. oktoobril 2013, st koos vastuväite esitamisega (seega oleks aega olnud 12 kalendripäeva). Kostja esindaja ei ole seda teinud. Antud juhul ole kohus menetlusnorme rikkunud. Kohus võib menetluskulude nimekirja esitamiseks andma ka lühema tähtaja. Kui kostja esindaja ei olnud nõus kohtu poolt määratud tähtajaga, siis oli kostja esindajal võimalus ja ka TsMS § 333 lõikest 2 tulenev kohustus esitada vastuväide 4. oktoobri 2013 kohtuistungil. Kostja esindaja ei ole seda teinud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kostja E. Zaytseva esitas Viru Maakohtu 18. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse. Kostja palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis kostja esindaja taotluse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja palus teha uue määruse, millega saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks ja panna menetluskulud määruskaebemenetluses vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei olnud D. Matvejevil alust esitada taotlust 4. oktoobri 2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 53 lg 2 alusel esitatakse taotlus protokolli prandamiseks juhul, kui protokolli kantud asjaolud ja andmed ei vasta tegelikkusele. Antud juhul vastab protokolli kantud määrus kohtu sõnadele; 2) on paljasõnaline kohtu väide, et kohtuistungi protokollis on sõna „menetluskulud“ asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“ ning et kohus andis tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks, aga sekretär ekslikult kirjutas sõna „kohtukulude nimekiri“. Protokoll on allkirjastatud sekretäri ja kohtuniku poolt. See tähendab, et sekretär ja kohtunik lugesid protokolli ja oma allkirjadega kinnitavad protokolli õigsust; 3) ei saa nõustuda kohtu arvamusega, et asjaolu, et kohtuistungi protokollis on sõna „menetluskulud“ asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“, ei kitsendanud kostja esindaja õigusi menetluskulude nimekirja esitamisel; 4) ei saa menetlusosaline esitada menetuskulude nimekirja omal algatusel ilma vastava kohtu korralduseta. TsMS § 1741 lg 1 teisest lausest nähtub, et selleks, et menetlusosalisel tekkis õigus menetluskulude nimekirja esitamiseks, peab kohus esmalt määrama tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks; 5) oli alates kohtuistungi päevast (4. oktoobril 2013) kuni kohtu pool määratud tähtaja saabumiseni (10. oktoobril 2013) tõesti kuus kalendripäeva. Kuid kaks kalendripäeva
(5. oktoober 2013 ja 6. oktoober 2013) olid puhkepäevad. Neli tööpäeva ei ole taotluse esitamiseks mõistlik tähtaeg; 6) ei vasta seadusele kohtu järeldus, et kui kostja esindaja ei olnud nõus kohtu poolt määratud tähtajaga, oleks tulnud 4. oktoobril 2013 kohtuistungil esitada vastuväide. TsMS § 333 lg 2 sätestab, et menetlusosalisel on õigus esitada vastuväide oma äranägemisel kohtuistungi lõpuni või esimeses kirjalikus menetlusdokumendis. Antud juhul, kostja esitas vastuväide esimeses kirjalikus menetlusdokumendis – 16. oktoobril 2013 vastuväide-taotluses; 7) ei ole selge, miks kohus arvab, et esitatud vastuväide-taotlus venitab põhjendamatult tsiviilasja menetlust. Käesoleva lihtsa vaidluse menetlemine maakohtus on kestnud juba enam kui neli aastat; 8) ei põhine seadusel kohtu järeldus, et menetluskulude nimekirja oleks võinud esitada hiljemalt 16. oktoobril 2013, st koos vastuväite esitamisega. Kohtu poolt tehtud vea vältimiseks ei või menetlusosaline rikkuda sama kohtu poolt määratud tähtaega; 9) on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8. Vaidlustatud kohtumäärusest on nähtav, et kohtumäärus on tehtud TsMS § 333, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 alusel. Ülalnimetatud normide hulgas ei ole märgitu normi, mille alusel kohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda
VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
5.E. Kovaljonok vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) teavitati 4. oktoobri kohtuistungil kostja esindajat, et kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 18. oktoobril 2013. Kostja oli teadlik, et kuni kohtulahendi tegemiseni ta peab esitama kohtule menetluskulude nimekirja. Seda tõendab tema väide kohtuistungil: „Ma ei saa praegu kohe öelda, kui suured olid menetluskulud, koostasin vastuse, seisukohad koostasin. Ma ei teadnud, et hageja esitab täna sellise avalduse.“ Samuti tema väited 16. oktoobril 2013 vastuväide-taotluses, kus ta põhjendab oma seisukoha TsMS § 1741 lg 1 sätetega; 2) ei saa nõustuda kostja väitega, et kohus ei andnud temale õigust menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuna määras tähtaja ainult kohtukulude esitamiseks. Isegi kui lähtuda kostja tõlgendusest, et kohus määras ainult kohtulahendi tegemise aja, oli kostjal oli õigus esitada kohtule menetluskulude nimekirja kuni lahendi tegemise kuupäevani. Kostja seda aga ei ole teinud. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ka koos määruskaebusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust muuta ega tühistada maakohtu määruse lõppjäreldusi, mille kohaselt kuulus tsiviilasjas menetlus lõpetamisele seoses hageja loobumisega hagist, jäeti rahuldamata kostja esindaja 16.10.2013.a vastuväide-taotlus ning jäeti menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi seonduvalt menetluskulude jaotamisega hagist loobumise korral. E. Zaytseva määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Määruskaebuse esitaja vaidlustas maakohtu määruse osas, millega maakohus jaotas asjas menetluskulud selliselt, et jättis kummagi poole menetluskulud tema enda kanda ja riigi menetlusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus
on menetluskulude jaotamisel rikkunud oluliselt menetlusnormi, jättes märkimata, missuguse TsMS normi alusel on menetluskulud jaotatud. Ringkonnakohus nõustub, et maakohtu määrus ei sisalda viidet TsMS §-le 168, mis reguleerib menetluskulude jaotamist hagist loobumise korral. Nimetatud rikkumine ei ole toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemist ja ringkonnakohtul on võimalik rikkumine kõrvaldada, täiendades vastavas osas maakohtu määruse põhjendusi. TsMS § 168 lg 4 kohaselt jäävad hageja poolt hagist loobumise korral nii hageja enda kui kostja menetluskulud hageja kanda, v.a juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
8.Käesoleval juhul ei loobunud hageja hagist seetõttu, et kostja oleks tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus hagist põhjendusel, et algselt kostjaks olnud äriühing (kostja 1) on äriregistrist kustutatud. Kostja 2 Ekaterina Zaytseva oli kostja töötaja (peaveterinaararst), s.o kostja 1 majandustegevusega otseselt seotud isik. Asja materjalidest nähtuvalt põhinesid hageja nõuded varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks sellel, et pärast kostja 1 veterinaarkliinikus veterinaararst kostja 2 poolt hageja koerale teostatud operatsiooni koer suri. Hageja leidis, et koerale osutatud veterinaararstiabi oli ebakvaliteetne. Hageja tugines VÕS § 1054 lg-le 1, mille kohaselt vastutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses kasutav isik selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Kostja 1 suhtes lõpetas maakohus menetluse oma 30.09.2013.a määrusega TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses OÜ Kuldbis õigusjärgluse puudumisega. Seega puudus hagejal vajadus ja alus loobuda oma hagist OÜ Kuldbis vastu.
9.Maakohtu 04.10.2013.a istungi protokollist nähtuvalt soovis hageja loobuda hagist kostja 2, s.o Ekaterina Zaytseva, vastu põhjendusel, et „firmat enam ei eksisteeri“. Ka kohtukulud palus hageja jätta poolte endi kanda põhjendusel, et „firmat enam ei ole.“ Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja alates kostja 2 kaasamisest (07.10.2009.a) seisukohal, et kostja 2 kui veterinaararsti võimalik vastutus oli lahutamatult seotud kostja 1 (äriühingu, mille kaudu kostja 2 tegutses) vastutusega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks enne menetluse lõpetamist selgitanud hagejale õiguslikku olukorda ning väljavaateid jätkata menetlust üksnes kostja 2 suhtes. Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, oleks kostja 2 menetluskulude hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Esialgse kostja (kostja 1) vastu esitatud hagi menetlemine muutus võimatuks mitte hageja, vaid kostja enda tegevusetuse tagajärjel (äriühing kustutati äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu). Hageja oli seisukohal, et kostjate 1 ja 2 vastutus oli omavahel lahutamatult seotud ning lisaks on hageja läbivalt käsitanud kostjat 1 peamise vastutava isikuna, kelle kõrval kostja 2 vastutanuks subsidiaarselt. Muuhulgas oli kostjatel 1 ja 2 ka ühine lepinguline esindaja. Maakohus on korduvalt hinnanud hageja majanduslikku seisundit ja leidnud, et hageja ei ole maksevõimeline isik. Kolleegiumi arvates on põhjendatud jätta TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 162 lg 4 koostoimes kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
10.Kuna maakohus on menetluskulud jaotanud poolte vahel lõpptulemusena õigesti, jättes kulud kummagi poole enda kanda, siis ei oma ringkonnakohtu arvates tähendust määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maakohus määras menetluskulude nimekirja esitamiseks liiga lühikese tähtaja. Kui kumbki pool kannab oma menetluskulud ise, ei mõista
kohus menetluse lõpetamisel kummaltki poolelt teise poole kasuks menetluskulusid välja ja menetluskulude suuruse rahaline kindlakstegemine ei ole vajalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul oli kohtu poolt menetluskulude nimekirja esitamiseks antud tähtaeg piisav. Kostja esindajal oli selleks aega 04.10.2013.a kohtuistungist kuni 10.10.2013.a kella 24:00-ni, s.o 6 kalendripäeva. Kuigi selle ajavahemiku sisse jäi ka 2 puhkepäeva (5. ja 6. oktoober), on ka 4 tööpäeva piisav aeg esitamaks menetluskulude nimekiri. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja 2 kaasatud menetlusse 07.10.2009.a, kuid sellest ajast kuni menetluse lõppemiseni kulus suurem osa ajast hageja majandusliku seisundi hindamisele ja veterinaar-arstliku ekspertiisi läbiviimisele. Kostja 2 on oma esindaja vahendusel teinud menetluses vaid üksikuid menetlustoiminguid (15.06.2010.a vastus muudetud hagiavaldusele, märtsis 2012.a mõlema kostja nimel eksperdile suunatud küsimused ja kohtu nõudel dokumentide esitamine, 2013.a märtsis teated kohtule kompromissiläbirääkimiste pidamise kohta, 23.09.2013.a kostjate arvamused hageja taotluste ja seisukohtade kohta, osalemine 04.10.2013.a maakohtu istungil). Niisuguses mahus õigusabi osutamise kohta menetluskulude nimekirja esitamine oli mõistlikult võimalik ka 4 tööpäeva jooksul.
11.Ülejäänud määruskaebuses esitatud väited ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohased ja need ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei rikkunud kostja õigusi asjaolu, et kohtuistungi protokollis on „menetluskulude“ asemel ekslikult märgitud „kohtukulud“. Kostja esindaja on õigusteadmistega isik ning ta pidi aru saama, et tal tuli esitada kohtule asjas kantud menetluskulude nimekiri, mis lisaks kohtukuludele TsMS § 138 lg 2 mõttes hõlmas ka kohtuväliseid kulusid (TsMS § 144, eelkõige lepingulise esindaja kulud). Soovi korral võinuks kostja esindaja paluda kohtul täpsustada, milline nimekiri tuleb tal esitada. Ainetud on määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule protokolli koostamise nõuetekohasuse osas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks käsitleda määruskaebuse esitaja väiteid tema 16.10.2013.a kohtule esitatud vastuväite-taotluse põhjendatuse kohta, kuna sellega seonduv ei muuda kolleegiumi seisukohta, et kohus andis kostjale piisava tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Maakohus on jätnud taotluse-vastuväite põhjendatult rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
12.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.