Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

15.12.2011.a. (s.o. kümne kuu jooksul) igakuuliselt 1/10 suuruses summas. Maksetega viivitamise korral kohustus XXXmaksma iga viivitatud päeva eest viivist 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. XXXpole täitnud võlakokkuleppes sätestatud tingimusi. 31.10.2011.a. sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel XXXloovutas ja XXXOÜ omandas nõudeõiguse XXXvastu summas 810 000 krooni (s.o. 51 768,43 eurot). Samuti omandas XXXOÜ kõik eelnimetatud nõudeõigusega seotud kõrvalnõuded. Nõudeõiguse loovutamise lepingu juurde vormistati teade nõudeõiguse loovutamisest, millisega paluti XXX tasuda võlgnevus XXXOÜ arveldusarvele hiljemalt 07.11.2011.a. Teade nõudeõiguse loovutamisest saadeti XXXOÜ poolt 02.11.2011.a. tähitud kirjaga XXXe aadressil XXX. Nimetatud aadressi oli XXXmärkinud enda elukohaks 12.05.2010.a. allkirjastatud võlakokkuleppes. Tähitud kiri tagastati XXXOÜ-le, kuivõrd XXXei võtnud kirja vastu. Küll aga on XXXsaanud eelnimetatud teate kätte e-kirja teel. 07.11.2011.a. edastatud vastuses teatab Urmas Arumäe, et võlakokkuleppes kajastatud nõuet tegelikult ei eksisteeri. Arvestades asjaolu, et võlakokkulepe on allkirjastatud notari juuresolekul ning eeldades, et XXXoli võlakokkuleppe allkirjastamise hetkel teo- ja otsustusvõimeline isik, jätab XXXOÜ antud juhul XXXpaljasõnalised ning alusetud väited tähelepanuta. Asjaolu, et võlakokkuleppe allkirjastamise juures kinnitas notar üksnes allkirjade õigsust, ei muuda võlakokkuleppe olemust ega sisu. 12.05.2010.a. allkirjastatud võlakokkuleppe kohaselt kohustus XXXtagastama võlasumma alates 15.03.2011.a. kuni 15.12.2011.a. igakuuliselt 1/10 suuruses summas. Seega on XXXvõlgnevus XXXOÜ ees põhisummana 51 768,43 eurot. XXXon oma võlgnevust sisuliselt tunnistanud 21.10.2011.a. edastatud e-kirjas. Samuti on XXXtunnistanud võlgnevuse olemasolu oma tegevusega. 28.10.2011.a. laekus XXXt esialgse võlaudalaja (s.o. XXX) arveldusarvele 500 eurot. XXXluges eelnimetatud ülekande arvelt tasutuks põhinõudega seotud kõrvalnõuded. Kostja vastus Kohtule 20.05.2013. esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Nõudeõiguse loovutamine on õigustühine. Kostja hagile esitatud kirjaliku vastuse kohaselt on nõudeõiguse loovutamine vormivea tõttu õigustühine. Antud juhul on Kokkuleppe pooled, kasutades lepingupoolte vabadust ja toetudes dispositiivsuse põhimõttele, andnudki Kokkuleppele ettenähtud vormina notariaalselt kinnitatud tehingu vormi. Kokkuleppe notariaalselt kinnitatud vorm nõuab ka nõude loovutamisel tehingu notariaalset kinnitamist – seda aga tehtud ei ole. Seega nõude loovutamine ei kehti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. Ebapädev on hageja viide VÕS § 170, justnagu loetakse loovutamine võlgniku suhtes igal juhul toimunuks ka siis kui loovutamine ei ole kehtiv. Samuti on ebapädev hageja väide, et kostja oleks pidanud loovutamistehingu vaidlustama. 31.10.2011. a. esitatud teade nõude loovutamise kohta ei muuda õigustühist nõude loovutamist kehtivaks. Ka nõude loovutamise teade ise on vormivea tõttu kehtetu. Kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja ei ole hagejalt (nagu ka XXX’ilt, kes väidetava nõude hagejale loovutas) saanud sentigi raha, muud vara, teenuseid, eeliseid ega õigusi, mille eest pidanuks kostja hagejale (või XXX’ile) maksma 810 000.00 krooni (51 768.43 €). Seega on tehing tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mis väljendub vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsuses. XXX(väidetava nõude hagejale loovutaja) on kostjat survestanud „lubadusega“ avaldada meedias asjaolud, et kostja on soovitanud XXXhalba tehingut (ajaloolise tausta kohta loe allpool esitatud selgitustest), et Viimsi vald on käitunud sõnamurdjalikult, mistõttu nad ei saa enam kortermaja ehitada ja et kostja on selle olukorra eest vastutav.

Kui tehingu tühisus tulenevalt vastuolust heade kommetega ei leia kohtu poolt tunnustamist, palub kostja kohtul hinnata Kokkuleppe tühistamise aluseid ja tühistamise korda. Ükskõik millist tühistamise alust avalduseks lugeda, saab see põhineda alternatiivselt nii ähvardusele kui pettusele: Kostja on XXX’ile 21.10.2011. a. e-kirjaga esitanud oma tahte tehing tühistada. Kostja on tehingu tühistanud, kuna XXXasus 20.10.2011. a. e-kirjas ähvardama, et müüb väidetava nõude: „Plaanin järgmisel nädalal müüa võlanõude ning loodan, et ei pea sellega enam ise tegelema.“ Kostjal ei olnud mingit huvi sattuda mõne suvalise võlgade sissenõudja küüsi, kusjuures ei olnud ka välistatud sattuda vastastikku mõne pahatahtliku inkassaatoriga ja sealtkaudu avalikkuse ette. Olgu osundatud, et XXXviis oma selle ähvarduse ellu „võõrandades“ väidetava nõude hagejale.

Kui Kokkuleppe tühistamine 21.10.2011. a. e-kirjaga (st teise ähvarduse alusel) ei leia kohtu poolt tunnustamist, palub kostja kohtul alternatiivse õigusliku alusena hinnata Kokkuleppe tühistamist kostjat Kokkuleppe allakirjutamisele sundinud ähvarduse mõju tõttu: Antud kaasuses tuleb ähvarduse mittevaraliseks kahjulikuks tagajärjeks pidada ähvardust avaldada eraeluga seotud andmeid. Ähvardus oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud kostjale muud võimalust kui nõustuda notari ja XXX’i koostöös sündinud Kokkuleppele alla kirjutama. Kui Kokkuleppe tühistamine ähvarduste mõju tõttu ei leia kohtu poolt tunnustamist, palub kostja kohtul alternatiivse õigusliku alusena hinnata Kokkuleppe tühistamist pettuse tõttu: Võlakokkuleppe ähvarduse teel „väljameelitamisel“ tegeles XXXka pettusega. Võlakokkuleppe n-ö ettevalmistamise faasis andis XXXkostjale tahtlikult ebaõiget informatsiooni (asjaolud) selle kohta, et tema müüb kinnistu Tammeõue tee 4 Viimsis ja seetõttu tekib temal hinnavahest väidetav kahju. Seetõttu vormistaski XXXkoos notariga võlakokkuleppe kohustusena, mille kohaselt kostjal tuleb tasuda väidetava võlgnevusena XXX’ile 810 000 krooni, mitte aga n-ö „tegelikule kahjukannatajale“ OÜ-le XXX. XXXkinnitab avalikult 24.05.2012. a. Eesti Ekspressis, et ta müüs kinnistu, kusjuures “hind oli vaid 120 000 krooni. Hind oli Kuuse sõnul nii madal seetõttu, et Arumäe lubanud omalt poolt maksta juurde 810 000 krooni.” Samas on hiljem selgunud, et XXXei olnud nimetatud kinnistu, mistõttu puudus tal igasugune alus võlatunnistuse saamiseks. Tuleb asuda seisukohale, et XXXpettis nii kostjat kui ka kinnistut müünud OÜ-d XXX, kes tegelikult hinnavahest tulenevat kahju kannatas. Pole välistatud, et siin on tegemist ka kelmusega. Kokkulepe on deklaratiivne, mitte konstitutiivne võlatunnistus. Antud kaasuse puhul puudub põhikohustus sootuks. Nagu eespool pettuse instituuti käsitledes selgus ei olnud XXXvõõrandatud kinnistu omanik, mistõttu ei saanud ta seda „põhikohustusena“ võõrandada ning tal puudus igasugune alus võlatunnistuse saamiseks. XXXei müünud midagi ja talle ei saanud kinnistu võõrandamisest tekkida kahju, mida kostja on pettuse tõttu deklaratiivse võlatunnistusega võtnud korvata. Teoreetiliselt sai antud asjas kinnistu võõrandamisest tekkida Kokkuleppega korvatav kahju vaid äriühingule OÜ XXX ja mitte kuidagi XXX’ile.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXja XXX12.05.2010. a notariaalselt kinnitatud võlakokkuleppe, mille järgi XXXkohustus alates 15.03.2011 a kuni 15.12.2011. a igakuuliselt 1/10 suuruses summas XXXile tagasi maksma 810 000 eesti krooni (tl 7-8). XXXon 31.10.2011. a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel loovutanud 12.05.2010. a võlakokkuleppest tulenevad nõudeõigused hagejale (tl 56-57).

Hageja väitel on kostja jätnud 810 000 eesti krooni (s.o. 51 750 eurot) tagastamata. Kostja ei eita hagejale raha tasumata jätmist, kuid kostja hinnangul on nõude loovutamise tehing tühine vormivea tõttu. Kohus nõustub kostja vastuväitega. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 11 lg 2 järgi kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Pooled ei vaidle selle üle, et XXXja XXXvalisid kokkuleppel 12.05.2010. a tehingu vormiks tehingu teinud isikute allkirjade kinnitamise notari poolt. VÕS § 11 lg 3 järgi kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, tuleb selles vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta, samuti lepingust tulenevate nõuete loovutamise või kohustuste ülevõtmise kohta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisti. Eeltoodust tuleneb, et põhilepingule ettenähtud vorminõue laieneb ka lepingust tulenevate nõuete loovutamisele, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võivad pooled kokku leppida, et kokkuleppest tulenev vorminõue ei laiene kokkulepetele nõude loovutamise kohta. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole tõendatud sellise kokkuleppe olemasolu, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et 12.05.2010 võlakokkuleppest tuleneva nõudeõiguse loovutamine peab toimuma notariaalselt kinnitatud vormis. Lepingu sõlmimisel notariaalse kinnitamisega loetakse leping sõlmituks alates notariaalsest kinnitamisest. Vaidlusalune 31.10.2011. a nõudeõiguse loovutamise leping on hageja ja XXXi vahel sõlmitud lihtkirjalikus vormis. TsÜS § 83 lg 1 järgi tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kostja selgituse kohaselt valiti tehingu notariaalse kinnitamise vorm, kuna kostja võttis moraalse kohustuse just XXX’i ees (tl 117). Hageja leiab, et seadusest ei tulene võlakokkuleppe notariaalse kinnitamise nõuet, seega ei pea olema notariaalselt kinnitatud ka nõudeõiguse loovutamine (tl 49). Kohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuivõrd hageja tugineb käesolevas menetluses vorminõudega tehingust tulenevale õigusele, peaks hageja käesolevas menetluses tõendama, et XXXja XXXpoolt valitud tehingu vorm on hilisemate kokkulepetega tühistatud. Kuivõrd käesolevas menetluses ei ole aga tõendatud mingite muude kokkulepete olemasolu, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et ka võlakokkuleppest tulenevate nõuete loovutamine peab toimuma notariaalselt kinnitatud vormis. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamatu ka järgnevatel alternatiivsetel põhjustel: kokkulepe on vastuolus heade kommetega; kokkulepe on tühistatud; deklaratiivne kokkulepe (võlatunnistus) on kausaalne ja on seotud põhikohustuse kehtivusega; põhikohustus (XXXmüüb kinnistu, mille ostu-müügi hinnavahe kompenseerib kostja) puudub ja ilma kokkuleppeta ei oleks hagejal võimalik kostjat hageda; hageja ei ole tõendanud, et kokkulepe on konstitutiivne (tahet luua just konstitutiivne kohustus peab tõendama võlausaldaja, vastasel juhul tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega) (tl 24-33). Kuivõrd hageja nõudel puudub kohtu hinnangul õiguslik alus nõudeõiguse loovutamise tehingu tühisuse tõttu ning kohus jätab sel alusel hagi rahuldamata, ei ole kohtul vajadust analüüsida kostja alternatiivseid vastuväiteid hagiavaldusele.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.