19.novembril 2014.a. kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-11543
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse 51 768,43 euro ja viivise 48 162,33 euro nõudes ja Xxxx vastuhagi Xxxx vastu kohustada Xxxx Xxxx12.05.2010.a. võlatunnistuse alusel sooritatud (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi tagastama soorituse tegemise aja seisuga ja lugeda 12.05.2010.a. võlakokkulepe lõpetatuks
Jätta rahuldamata Xxxxvastuhagi Xxxxvastu kohustada Xxxx’i Xxxx’le 12.05.2010.a. võlatunnistuse alusel sooritatud (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi tagastama soorituse tegemise aja seisuga ja lugeda 12.05.2010.a. võlakokkulepe lõpetatuks.
4.Jätta kõik menetluskulud Xxxxkanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Xxxxesitas kohtule hagi Xxxxvastu 12.05.2010.a. võlakokkuleppest tuleneva võlgnevuse summas 51 768,43 euro ja viivise summas 48 162,33 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.05.2010.a. Tallinna notar Evi Paberiti juures võlakokkuleppe, millega kostja kinnitas, et võlgneb hagejale 810 000 krooni. Võlakokkuleppe tingimuste kohaselt kohustus kostja võlasumma hagejale tagasi maksma alates 15.03.2011.a. kuni 15.12.2011.a. (s.o. kümne kuu jooksul) igakuuliselt 1/10 suuruses summas (s.o. 81 000,00 eesti krooni ehk 5 176,84 euro kaupa kuus). Maksetega viivitamise korral kohustus kostja maksma viivist 0,2 % iga viivitatud päeva eest. Pooled sõlmisid võlakokkuleppe ning seejärel sõlmiti OÜ Xxxx ja Xxxx vahel kinnistu müügileping. Kuivõrd ostjal (ostjal ja kostjal) ei olnud võimalik korraga tasuda kogu hageja (OÜ Xxxx, mille seadusjärgseks esindajaks oli hageja Xxxx) poolt soovitud müügihinda, siis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja annab hagejale 810 000 krooni ulatuses võlatunnistuse. Raha tasumise maksegraafiku pakkus välja kostja, millega hageja ka nõustus. Kostja on tasunud võlakokkuleppe alusel hagejale 28.10.2011.a. 500 eurot. 26.02.2014.a. loovutas XxxxOÜ kostja vastu suunatud ja 12.05.2010.a. sõlmitud võlakokkuleppest tulenevad nõuded hagejale tagasi. XxxxOÜ on saatnud tema ja hageja nimel selle kohta teatise kostjale 07.03.2014.a. nii e- posti teel kui ka tähitud kirjaga.
2.Kuivõrd kostja ei ole 12.05.2010.a. sõlmitud võlakokkuleppest tulenevat võlga tasunud, siis omab hageja kostja vastu põhinõuet summas 51 768,43 eurot, mille hageja palub kohtul kostjalt välja nõuda. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise. Kostja vastu suunatud nõue 51 768,43 eurot muutus täies ulatuses sissenõutavaks alates 15.12.2011.a. Kostja on kohustatud tasuma võlakokkuleppest tulenevate maksetega viivitamise korral iga viivitatud päeva eest viivist 0,2 % päevas. Hageja arvestab kostja poolt 28.10.2011.a. makstud 500 eurot kuni 19.12.2011.a. arvestatud viivise katteks (4 x 103,53686 = 414,15) ja kuni 20.12.2011.a. arvestatud viivise osaliseks katteks 85,85 euro ulatuses. Viivisenõude jääk arvestusega kuni 20.12.2011. a. k.a. (tasumisega viitamine 19.-20.12.2011. a.) on seega 17,69 eurot (103,53686 – 85,85 = ~17,69). Alates 21.12.2011.a. arvestab ja nõuab hageja viivist 48 144,64 euro ulatuses, arvestusega kuni 29.03.2013.a. Periood 21.12.2011.a. – 29.03.2013.a. = 465 päeva, 465 x 103,53686 = 48 144,64. Kokku moodustab hageja poolt esitatav viivisenõue seega 48 162,33 eurot (17,69 + 48144,64 = 48162,33). Hageja palub kostjalt välja mõista 12.05.2010.a. võlakokkuleppest tulenev põhivõlg
summas 51 768,43 eurot ja viivis summas 48 162,33 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõudeõiguse alus on tõendamata. Kostja ei ole hagejalt saanud raha, muud vara, teenuseid, eeliseid ega õigusi, mille eest pidanuks kostja hagejale maksma 810 000 krooni. Seega on tehing tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mis väljendub vastastikuste kohustuste ebaproportsionaalsuses. Kostja tegi tehingu tulenevalt erakorralisest asjaolust, mis tingis vajaduse teha kahjulik tehing. Kostja tahteavaldus ei vastanud tema tegelikule tahtele tulenevalt ka sõltuvussuhtest, kuna ta kartis ära rikkuda oma suhteid perekonnas. Kuna vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis tuleb eeldada, et hageja teadis või pidi teadma kostja erakorralisest vajadusest ja sõltuvussuhtest. Kostja on hagejale 21.10.2011.a. e- kirjaga esitanud oma tahte tehing tühistada. Kostja on vaidlusaluse tehingu tühistanud.
4.Kui kokkuleppe tühistamine 21.10.2011.a. e- kirjaga ei leia kohtu poolt tunnustamist, palub kostja kohtul alternatiivse õigusliku alusena hinnata kokkuleppe tühistamist kostjat kokkuleppe allakirjutamisele sundinud ähvarduse mõju tõttu. Antud juhul tuleb ähvarduse mittevaraliseks kahjulikuks tagajärjeks pidada ähvardust avaldada eraeluga seotud andmeid. Kui kokkuleppe tühistamine ähvarduste mõju tõttu ei leia kohtu poolt tunnustamist, palub kostja kohtul alternatiivse õigusliku alusena hinnata kokkuleppe tühistamist pettuse tõttu.
5.Kokkuleppe puhul on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega ja selles sisalduv väidetav nõue on abstraktne. Hageja ei müünud midagi ja talle ei saanud kinnistu võõrandamisest tekkida kahju, mida kostja on pettuse tõttu deklaratiivse võlatunnistusega võtnud korvata. Poolte tahet luua just konstitutiivne kohustus või senine kohustus asendada peab tõendama võlausaldaja. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused
6.Xxxx esitas 25.05.2014.a. kohtule vastuhagi Xxxx vastu kohustada Xxxx Xxxx12.05.2010.a. võlatunnistuse alusel sooritatu (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi tagastama soorituse tegemise aja seisuga. Hagiavalduse kohaselt puudub VÕS § 30 lg 1 järgi nõutav ja selle sättega hõlmatud aluskohustus, mille olemasolu hageja (põhihagis kostja) tunnistaks. Vastuhagiga nõuab hageja võlatunnistuse alusel sooritatu (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi välja. Võlatunnistuse andmisel ei võlgnenud Xxxx XXXX raha. Seega sai Xxxx võlatunnistusega abstraktse nõude Xxxx vastu alusetult, mistõttu Xxxx peab selle abstraktse nõudeõiguse Xxxx VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel tagasi andma. Vastuhagi esemeks on võlatunnistusega antud nõudeõiguse lõpetamine võlgnikule loovutamise (kokkulangemise) kaudu (VÕS § 206) või võlatunnistusele edasise tuginemise keelamine. Vastuhagi rahuldamine välistab täielikult põhihagi rahuldamise.
7.Asjaolu, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, võis Xxxx teatavaks saada alles põhihagiga (koostatud 13.03.2014. a.) tutvumisel, kus võib tuvastada, et Xxxx tugines sellele argumendile. Seega ei ole vastuhagi esitamise ajaks möödunud Xxxx poolt võlakokkuleppele kui konstitutiivsele võlatunnistusele tuginemisest rohkem kui veidi üle kahe kuu (esitatud 25.05.2014. a.). Seda, et varasemalt on Xxxxkäsitlenud
Xxxx nõuet kui deklaratiivset, kinnitab ka tingimusliku vastuhagi esitamine juhuks kui kohus peaks nõuet pidama konstitutiivseks. Hageja palub kohustada kostjat (põhihagis hagejat) hagejale (põhihagis kostjale) 12.05.2010.a. võlatunnistuse alusel sooritatu (võlalubaduse andmine) alusetu rikastumise sätete järgi tagastama soorituse tegemise aja seisuga ja jätta hageja (põhihagis kostja) menetluskulud kostja (põhihagis hageja) kanda ja kostja (põhihagis hageja) menetluskulud tema enda kanda. Vastuväited vastuhagile ja põhjendused
8.Xxxx esitatud vastuhagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Poolte vahel ei olnud sellist varasemat võlasuhet, millest tulenevat Xxxx kohustust oleksid pooled kinnitanud deklaratiivse võlatunnistusena. Pooled leppisid 2010.a. kevadel kokku, et kui Xxxx võtab endale kohustuse tasuda Xxxx kokku 810 000 krooni (kinnitab enda võlga Xxxx ees nimetatud summa ulatuses), siis võõrandab OÜ Xxxx, mille osanikuks ja juhatuse liikmeks Xxxx oli ja on, Xxxx Xxxx. Poolte taolist kokkulepet saab käsitleda aluskohustusena. Kuigi Xxxx müüdi vastavalt Xxxx soovile XXXX, siis Xxxx endale võetud kohustust täita ei tahtnud ja täitnud ei ole. Xxxx ei ole tõendanud ja põhistanud, et 12.05.2010.a. võlakokkuleppest tulenevat kohustust ei ole olemas või et kohustust ei ole tekkinud või et kohustus on langenud hiljem ära. Xxxx ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et 12.05.2010.a. sõlmitud võlakokkulepe oleks sõlmitud ähvarduse mõjul või pettuse tõttu, mistõttu oleks tal esinenud alus ja õigus selle tühistamiseks. Samuti ei ole Xxxx põhistanud, et kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, mis oleks andnud talle aluse väita, et tegemist oleks tühise kokkuleppega. Xxxx poolt vastuhagiga esitatud nõue on aegunud ja Xxxx palub kohaldada selle suhtes aegumist. Xxxx palub menetluskulud jätta Xxxx kanda. Kohtu põhjendused
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, poolte vande all antud seletused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 08.05.2014.a. kohtumääruses (I köide t/l 94) kui ka 04.06.2014.a. kohtuistungil (I köide t/l 169-171).
11.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – 12.05.2010.a. notariaalse võlakokkuleppe kohaselt on kostja oma allkirjaga kinnitanud, et ta võlgneb hagejale 810 000 eesti krooni, millise summa kohustub hagejale tagasi maksma alates 15.03.2011.a. kuni 15.12.2011.a. kümne kuu jooksul igakuuliselt 1/10 suuruses summas. Maksmisega viivitamise korral maksab kostja hagejale iga viivitatud päeva eest viivist 0,2 % päevas iga viivitatud päeva eest (t/l 7-8). Pooltel on vaidlus selles kas osundatud võlakokkuleppest on kostjal tekkinud hagejale kohustus.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Seega tuleneb viidatud sättest, et abstraktse võlatunnistusega luuakse poolte vahel iseseisev, kausaalsuhtest sõltumatu kohustus.
13.Õiguskirjanduses on selgitatud, et eelpool viidatud paragrahvis reguleeritakse iseseisva abstraktse kohustuse võtmist võlatunnistusega ehk nn konstitutiivset (abstraktset) võlatunnistust. Võlatunnistus on iseseisev abstraktne kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne lk. 112). Vaata ka Riigikohtu 06.09.2006.a. otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-69-06 p. 13 ja 09.01.2008.a. otsus kohtuasjas nr. 3-2-1-124-07 p. 11. Kohus on seisukohal, et antud juhul on poolte vahel sõlmitud konstitutiivne võlatunnistus.
14.Kuigi kostja on asunud seisukohale, et tal puudub kohustus hageja ees, siis kohtu ette toodud asjaolud ning esitatud tõendid kostja vastavaid seisukohti ei toeta. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale 28.10.2011.a. tasunud 500 eurot selgitusega vastavalt eraldi suulisele kokkuleppele, mis põhineb 12.05.2010.a. (I köide t/l 9).
15.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et tegemist ei ole kohustuse täitmisega 12.05.2010.a. sõlmitud võlakokkuleppe alusel. Õige on, et vastavalt osundatud kokkuleppele tuli kostjal hagejale tasuda kümne kuu jooksul igakuuliselt 1/10 suuruses summas s.o. 81 000 eesti krooni ehk 5 176,84 euro kaupa kuus (I köide t/l 7-8). Samas tuleneb hageja vande all antud seletusest, et nad saavutasid kostjaga kokkuleppe, et kostja tasub talle võlgnevuse igakuiselt summas 500 eurot (II köide t/l 92-93). Nimetatu nähtub ka kostja 21.10.2011.a. e-kirjast hagejale (I köide t/l 15).
16.Seega on asjas kogutud tõenditega kooskõlas kostja poolt 500 euro tasumine viidates eraldi suulisele kokkuleppele, kuivõrd vastavalt poolte vahel sõlmitud 12.05.2010.a. võlakokkuleppele kostja oma kohustust täitnud ei ole. Kostja on oma kohustust hageja ees tunnistanud, tasudes võlakokkuleppe alusel hagejale 500 eurot (I köide t/l 9, 15).
17.Ka on kostja tunnistanud võlgnevust 07.07.2011.a. e-kirjas hagejale, millises ta on vastuseks hagejale võlgnevuse tasumise kohta teatanud, et pankrotimenetluse lõppemise korral saab rahulikult hagejaga edasi toimetada (I köide t/l 13).
18.Asjaolu, et kostja on võlakohustust kinnitanud tuleneb ka kostja 02.08.2011.a. e-kirjast hagejale, millises kostja palub hagejal varuda kannatust ning kui tema suhtes kohtus menetletav pankrotiavaldus lõpetatakse, siis saab hakata kokku leppima omavahelisi asju detailsemalt (I köide t/l 14). Seega on kostja omavahelises suhtluses hagejaga korduvalt võlgnevust tunnistanud ning väljendanud tahet kohustust täita.
19.Asjaolu, et kostja pole hagejalt raha saanud, ei tähenda, et hagejal pole õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et kuivõrd kostja kohustus võlakokkuleppega tasuma enda võlgnevuse hageja ees, siis ei eelda see hagejapoolse kohustuse olemasolu.
20.Kostja on väitnud, et 12.05.2010.a. poolte vahel sõlmitud kokkulepe on vastuolu tõttu heade kommetega tühine. Hageja nimetatuga ei nõustu. Kostja väidetel on osundatud kokkuleppe sõlmitud tulenevalt tema erakorralisest vajadusest või sõltuvussuhtest või muust sellisest asjaolust ja et see on tehtud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel
tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
21.Kohus on seisukohal, et antud juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole, mis nimetatut kinnitaks. Vastupidi kohtuistungil leidis hageja vande all antud seletusega tõendamist asjaolu, et antud juhul oli kostja see, kes hageja üles otsis ning uuris viimaselt Viimsis asuva Xxxxkinnistu müümise tingimuste kohta (II köide t/l 92). Ka kostja andis kohtuistungil vande all seletuse, millise kohaselt helistas kostja hagejale, et kokku leppida kohtumine (II köide t/l 94). Seega oli kostja huvitatud hagejaga kohtumisest ning tehingu sõlmimisest.
22.Kostja vande all antud seletusest tuleneb, et tema poole pöördus Xxxx palvega saada kontakti Xxxxkinnistu omanikuga selleks, et kinnistu tagasi osta, mispeale ta helistas hagejale (II köide t/l 94). Antud seletus on kooskõlas hageja vande all antud seletusega, millise kohaselt viis kostja hageja kokku Ervin Mägiga, kes oli huvitatud eelpool nimetatud kinnistu ostust. Hageja ja kostja kokkusaamisel lepiti kokku müügitingimused (II köide t/l 92).
23.Tõendatud on, et 12.05.2010.a. sõlmiti eelpool nimetatud kinnistu müügileping ja asjaõigusleping (I köide t/l 112-118) kui ka vaidlusalune võlakokkulepe (I köide t/l 78). Seega on nimetatud lepingud omavahel seotud. Asjaolu, et kokkulepe on sõlmitud ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kohtuistungil tõendamist ei leidnud.
24.Vaidlusaluse võlakokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda võlgnevus kümne kuu pärast ning kümne kuu jooksul (I köide t/l 7). Ka ei sisalda kokkulepe intressinõuet või ülemäära kõrget viivisemäära/leppetrahvi, mis annaks kostjale aluse tugineda ebasoodsatele tingimustele.
25.Kostja on oma vastuses hagile väitnud, et osundatud võlakokkulepe on sõlmitud ähvarduse mõjul. Ka nimetatud asjaolu kohtuistungil tõendamist ei leidnud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks sellele, et kostja on sõlminud hagejaga kokkuleppe hageja õigusvastase ähvarduse mõjul. Vastupidi, kostja oli see, kes hagejaga käesoleval juhtumil kontakti otsis ning oli huvitatud kokkuleppe sõlmimisest.
26.Kostja on oma vastuväidetes hagile asunud ka seisukohale, et ta on 12.05.2010.a. võlakokkuleppe tühistanud. Kohus nimetatuga ei nõustu. Kostja vastavad järeldused on meelevaldsed. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja selliselt toiminud ei ole. Ka ei tulene kostja tahet kokkulepet tühistada kostja 21.10.2011.a. e-kirjast hagejale (I köide t/l 15-16).
27.Viidatud e-kirjas märgib kostja, et hagejaga on eraldi räägitud, et kostja tasub hagejale jõukohased summad (ca 500) ja kui on suuremad laekumised, siis ta tasub rohkem (I köide t/l 15). Selget tahet tehing tühistada nimetatud e-kirjast ei nähtu. Vastupidi kostja märgib 21.10.2011.a. e-kirja lõpuosas, et kui hageja tahab raha, siis arutame seda ja leiame mingi mõistliku lahenduse (I köide t/l 15). Kui kostja oleks nimetatud e-kirjaga kokkuleppe tühistanud, puuduks ka vajadus täiendavalt arutada raha tasumise üksikasju.
28.Ka kostja 20.05.2013.a. vastusest hagile tsiviilasjas nr. 2-13-18354 nähtub, et kostja tugineb tehingu tühistamise osas eelpool viidatud 20.10.2011.a. e-kirjale (I köide t/l 198-213).
29.Lisaks on kostja väitnud, et kokkulepe sõlmimisel tegeles hageja ka pettusega. Kostja hinnangul seisnes pettus selles, et hageja polnud Xxxx kinnistu omanik, mistõttu puudus tal igasugune alus võlatunnistuse saamiseks. Kostja on ise vande all andnud seletuse, millise kohaselt ostis nimetatud kinnistu 10.01.2007.a. Andres Sepa, kelle äripartner oli hageja, juhitud OÜ Xxxx (II köide t/l 94). Seega saab nimetatust järeldada, et kostja teadis täpselt kellele kinnistu kuulus ning seetõttu pole õige kostja väide, et hageja on kostjat selles osas eksimusse viinud või eksimuses hoidnud.
30.Kostja on oma vastuhagis väitnud, et hageja nõue on käsitletav soovina alusetult rikastuda ning taotlenud vastuhagis kohustada hagejat sooritatu alusetu rikastumise sätete järgi tagastama soorituse tegemise aja seisuga. Kohus märgib, et antud juhul müüdi eelpool nimetatud kinnistu kostjapoolt soovitud isikule (II köide t/l 92) ning kui kostja ei oleks seda ise soovinud ja ei oleks võlakokkulepet sõlminud, siis ei oleks kõnealust kinnistut kostjapoolt soovitud isikule ka võõrandatud.
31.Sellest tulenevalt lasub kostjal iseseisev kohustus, mida kostja täitnud ei ole. Kuivõrd eeltoodust tuleneb, et kostjal lasub hageja ees kohustus, siis ei esine kostja poolt tehtud alusetut sooritust, mistõttu ei ole kostjal ka tagasinõudeõigust võlatunnistuse tagastamiseks.
32.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kindlaksmääratud tähtpäeval. Võlakokkuleppe kohaselt tuli kostjal tagastada 810 000 eesti krooni hiljemalt 15.12.2011.a. Seega on kohustus muutnud sissenõutavaks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust hageja ees kohaselt täitnud. Seega kuulub hagi rahuldamisele.
33.Kuivõrd kostja on võlasumma tagastamisega viivitanud, on hageja õigustatud ka viivist nõudma vastavalt VÕS § 113 lg 1. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist kuni 29.03.2013.a. summas 48 162,33 eurot. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud. Kostja ei ole taotlenud viivise vähendamist.
34.Kõige eelpool toodu alusel leiab kohus kokkuvõtlikult, et hagiavaldus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 51 768,43 eurot ja viivis 48 162,33 eurot kokku 99 930,76 eurot. Vastuhagi põhjendatud ei ole ning see jääb rahuldamata.
35.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
36.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 99 930,76 eurot ja vastuhagi hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotamine
37.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus hagi rahuldab, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Vastuhagi menetluskulud tuleb jätta samuti kostja kanda, kuivõrd vastuhagi jääb rahuldamata.
38.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda
menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.