Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

kaitse. Varasemalt oli kostja ärinimi XXXOÜ ning sel ajal ei tegutsenud kostja hagejaga samal tegevusalal. Kostja ärinime eristav sõnaosa on KODUKLIIMA nind see langeb kokku hageja kaubamärki identifitseeriva osaga KODUKLIIMA. Ilmselgelt ei ole tegemist eesti keeles tavapäraselt kasutatava sõnaga, vaid just haheja poolt kaubamärgina registreeritud sõnade kombinatsiooniga, mille eesmärgiks oli eristada hagejat teistest samu teenuseid pakkuvatest ettevõtjatest. Ka kasutab kostja oma kodulehena domeeniaadressi wwww.kodukliima.ee. Domeeni omamine kostja poolt nähtub samalt internetilehelt valiku „Kontaktid“ all avaldatust. Kostja kodulehel ettevõtte tutvustuse kohta avaldatud andmetest nähtub kostja tegutsemine hageja kaubamärgi kaitsealasse jääval tegevusalal. Kostja kasutab oma müügiesinduste tähistamiseks sõna KODUKLIIMA. Esilgselt rentis kostja ruumid hagejaga samal territooriumil ning paigaldas reklaami selliselt, et enamik hageja kliente sattus kostja müügiesindusse. Käesolevaks ajaks on kostja oma müügiesinduse üle viinud sama tänava algusesse, mis annab talle veelgi paremad võimalused hageja juurde suunduvate klientide, kes otsivad XXXi, sattumiseks just kostja juurde. Hageja Viljandi esinduse aadressiks on XXX, kostjal XXX, Tartu esinduse aadressiks XXX, kostjal XXX ja XXX tänava nurgal. Haapsalus tegutses hageja XXX, kostja XXX. Kostja kahjustava käitumise tõttu oli hageja sunnitud oma tegevuse asukohta vahetama Hageja on aastaid olnud soojuspumpade müügi ja paigalduse valdkonnas turuliider ning suure tõenäosusega soovib kostja just seda edu oma ebaausa tegevusega ära kasutada. Oma kaubamärgi reklaamimisele on hageja kulutanud enne euro kasutusele võtmist miljoneid kroone, mis kostja poolt kaubamärgi kasutuselevõtu tõttu on osutunud kasulikuks kostjale. Suur osa hageja kaubamärgi reklaamimisest tekkivast kliendihuvist realiseerub kostja majandusliku kasuna. Kostja tegevuse näol on tegemist kõlvatu konkurentsiga, mis seisneb eelkõige hageja kaubamärgi ärakasutamises oma müügikohtade tähistamiseks ning selles, et kostja on rajanud oma kauplused hageja müügikohtade vahetusse lähedusse. Hageja on kostja poole pöördunud rikkumise lõpetamiseks kohtuväliselt. Kostja ei ole hageja õiguste rikkumist lõpetanud. Hagi esitamisel juhindus hageja KaMS § 57 lg 1 p 1, § 14 lg 1 p 2, ÄS § 12 lg 3, KonkS § 50. Hageja taotleb kostja kohustamist lõpetama hageja kui kaubamärgi XXX XXX omaniku ainuõiguste rikkumine. Selleks palub hageja kostja kohustamist: 1) muutma oma ärinime selliselt, et see ei sisaldaks sõna „kodukliima“ ning tegema kõik ärinime muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja toimingud, sh muutma põhikirja; 2) lõpetama domeeni kodukliima.ee kasutamine ning esitama registripidajale taotlus domeeninimest loobumiseks; 3) lõpetama oma müügiesinduste tähistamisel ja teenuste pakkumisel sõna „kodukliima“ kasutamine. 3-2-1-4-06 Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu pidades hagi põhjendamatuks ja alusetuks. Hageja kaubamärk XXX XXX sisaldab mitmeid kirjeldavaid ja eristusvõimetuid osi, sh sõna KODUKLIIMA. Sõnad „kodu“ ja „kliima“ peavad jääma vabalt kasutatavaks kõikidele antud valdkonnas tegutsevatele isikutele. Asjaolu, et kaks sõna on liidetud üheks sõnaks ei muuda sõna eristusvõimeliseks. 02.01.2013 esitas kostja tõendina Patendiameti otsuse kostja nimele kaubamärgi „KODUKLIIMA+kujund“ registreerimise kohta 17.12.2013. Kostja palub oma menetluskulud välja mõista hagejalt.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiuab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte nõusolekul määras kohus asja menetlemiseks kirjaliku menetluse 27.11.2013 määrusega ning määras pooltele kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks 20 päevase tähtaja. Pooled esitasid määratud tähtaja jooksul kohtule oma seisukohad: hageja esitas 17.12.2013 seisukoha kostja vastusele ja tõendid (t lk 49-55, 57-88), kostja esitas 17.12.2013 oma lõplikud seisukohad (t lk 90-91). Pärast kohtu poolt määratud tähtaega esitas kostja kohtule 02.01.2014 TsMS § 331 lg-le 1 tuginedes uue tõendi (t lk 94-95, 97). Tõendiks on Patendiameti 17.12.2013 kaubamärgi registreerimise otsus. Tõendi hilist esitamist põhjendab kostja sellega, et sai nimetatud otsuse kätte 23.12.2013, mistõttu kostja seda tähtaegselt esitada ei saanud. Kostja arvates on tõendil vaidluses oluline tähtsus – kostja nimele registreeriti kaubamärk „KODUKLIIMA+kujund“. See tõendab, et kaubamärgi sõnalise osa „kodukliima“ on Patendiamet lugenud mittekaitstavaks osaks leides, et see peab jääma vabalt kasutatavaks kõikidele antud sektoris tegutsevatele isikutele. Otsus kinnitab, et Patendiamet ei ole andnud varasemalt ainuõigust kaubamärgi „XXX XXX“ sõnalisele osale „kodukliima“. Hageja leiab, et tõend on esitatud hilinemisega. Kostja esitas tõendi selle saamisest (23.12.2013) 11-ndal päeval. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, miks ta ei saanud tõendit esitada selle saamise päeval. TsMS § 330 lg 1 alusel palub hageja tõendit mitte arvestada. Juhul, kui kohus tõendiga arvestab, palub hageja võtta arvesse: 1) et tõend on dokumentaalne tõend TsMS § 272 mõttes, millel ei ole ette kindlaksmääratud jõudu (§ 323 lg 2); tõendi hindamisel omab tähtsust et Patendiameti otsus võidakse tühistada ja selle tõttu võib tõendi sisu tulevikus muutuda; 2) tõendi väärtust kahandab see, et sellest ei nähtu otsuse põhjendusi, mistõttu on ebaselge, kas Patendiamet otsuse vastuvõtmisel arvestas asjaolude ja tõenditega, mis on esitatud käesolevas tsiviilasjas ja kõigega, mida kostja registreerimistaotluses esitas (kuigi kostja märkis registreerimistaotlusesse sõna „kodukliima“ kaubamärgi mittekaitstavaks osaks, ei nähtu see otsusest – see tekitab otsuse usaldusväärsuses kahtlusi juba otsusega põgusal tutvumisel; 3) esitatud tõend rikub hageja õigusi samadel põhjustel, millel rajaneb hageja nõue käesolevas asjas; hageja kavatseb otsuse vaidlustada KaMS § 41 järgi. Hageja arvates ei ole tõend hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohus võtab tõendi asja juurde arvestades TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet tagada asja lahendamine õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Tõendi esitamine ja hagejale tõendile vastamise õiguse andmine põhjustas kohtuotsuse teatavaks tegemise edasilükkamise vaid nädala võrra. TsMS § 329 lg 4 kohaselt tulnuks tõend esitada kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuna aga Patendiamet tegi otsuse, mille kostja tõendina esitas 17.12.2013, so samal päeval, mis oli tõendite esitamise viimaseks päevaks, ei saanud kostja seda tähtaegselt esitada – on tõenäoline, et kostja võis tõendit mitte kätte saada 17.12.2013. Pärast kostja tõendi saamist määras kohus hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks (3 päeva arvestusega, et otsuse teatavaks tegemise ajaks oli määratud 13.01.2014). Hageja esitas seisukoha 12.01.2014. Seega rikkus ka hageja kohtu poolt määratud tähtaega ega selgitanud, miks ta seisukohta määratud tähtajaks ei esitanud. Hageja nimele on registreeritud 11.12.2008 (taotlus esitati 19.07.2007) kaubamärk nr 45822 „XXXXXX“ (värvide loetelu kollane ja sinine) klassides 9, 11, 17, 35, 37, 42 (lk 8). Kostja nimele registreeriti 17.12.2013 (taotlus esitati 11.02.2013) kaubamärk „KODUKLIIMA+kujund“ (värvide loetelu roheline, kollane, hall) klassides 11, 35, 37 8lk 97). Seega kuulub nii hagejale kui kostjale kaubamärk, mis sisaldab sõna „kodukliima“ ning mõlemad kaubamärgid on registreeritud muuhulgas kattuvates klassides 11, 35, 37.

Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 4 lg 1 sätestab, et kaubamärgi õiguskaitse on kaubamärgile ainuõigust omava isiku (kaubamärgiomanik) õiguste tunnustamine ja kaitse õiguslike vahenditega. KaMS § 8 lg 2 kohaselt hakkab registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa. Seega kehtib kostja 17.12.2013 registreeritud kaubamärgi suhtes õiguskaitse taotluse esitamise ajast – 11.02.2013. Hageja esitas hagi 13.08.2013, seega 6 kuud pärast seda kui kostja oli kaubamärgi registreerimise taotluse esitanud ning kostja kaubamärgi suhtes kehtib õiguskaitse. Käesolevas asjas ei hinda kohus asjaolusid seoses sellega, et nii hageja kui kostja kaubamärk sisaldavad ühist sõna „kodukliima“ arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kohaldamisele kuuluvat materiaalõigust. Hagi rahuldamiseks puudub alus, kuna hageja on hagi kostja vastu esitanud lähtudes asjaolust, et kostja rikub tema kaubamärgist, mis sisaldab sõna „kodukliima“ tulenevaid õigusi, kuid ka kostja omab kaubamärki, mis sisaldab sõna „kodukliima“. Arvestades muutunud asjaolusid, on hagejal võimalus esitada nõue neid arvestades. TsMS § 132 lg 1 alusel on hagihind 3500 eurot. Hagi esitamisel maksis hageja riigilõivu 250 eurot. TsMS § 162 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.