2-12-40315
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2014. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-40315
Tsiviilasi
ITM Inkasso OÜ hagi Txxxx Sxxxxx vastu põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Hagihind
223,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041; asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120); Hageja lepinguline esindaja: Merike Lätt (Placet Group OÜ; Kreutzwaldi 4, Tallinn 10120; e-post: [email protected]); Kostja: Txxxx Sxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; registreeritud elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata) Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
Menetluse liik
2-12-40315
2-12-40315 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10.02.2012. a Placet Group OÜ-ga laenulepingu, mille alusel andis laenuandja kostjale laenu 150 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama hiljemalt 06.03.2012. a. Kostja rikkus laenulepingut ja ei täitnud lepingust tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt. Laenuandja loovutas laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab kostjalt laenusummat, intressi, võla sissenõudmise kulu ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud 14.10.2013. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 17,58 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 15.10.2013. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 15.10.2013. a – 17.01.2014. a eest viiviste suuruseks kokku 3,27 eurot (150 eurot x 0,023 % x 95 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 213,85 eurot, millest moodustab põhivõlg 150 eurot, intress 12 eurot, võla sissenõudmise kulu 31 eurot ja 17.01.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 20,85 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise protsendina põhinõudelt alates 18.01.2014. a VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja määrab, et kostjal tuleb otsusega välja mõistetud summad tasuda hageja poolt avaldatud pangakontole. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 60 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamise täiendavat riigilõivu 15 eurot, kokku nõudelt tasutud 60 eurot. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2-12-40315 Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 35 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 95 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.