Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 28.11.2013 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 13.11.2013. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Hageja nõue tuleneb Placet Group OÜ ja kostja vahel 16.04.2012.a sõlmitud kiirlaenulepingust nr SR212103, mille alusel kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 200 eurot, intressid summas 20 eurot, lepingutasu summas 4 eurot, sularaha väljastamisega seotud kulud summas 9.60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 11.06.2013 ja võla sissenõudmise kulud 46 eurot, kokku 295.24 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot ja õigusabikulud 60 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 309.84 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot ning kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis tuleb tasuda riigilõivu 60 eurot. TsMS § 162 lg 5 kohaselt kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja ei ole hagiavaldust edastanud e-toimiku kaudu ning tasus hagilt riigilõivu 75 eurot, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 eurot. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja esindaja õigusabikulul summas 60 eurot puudub alus TsMS § 175 lg 2 järgi. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 60 eurot (riigilõiv). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.