Tsiviilasja number
2-13-28791
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.01.2014, Tallinn
Kohtukoosseis
Ande Tänav, Iko Nõmm, Margo Klaar
Tsiviilasi
OÜ BREM Kinnisvarahooldus maksekäsukiirmenetluse avaldus aktsiaseltsi Kragen vastu võlgnevuse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.11.2013 määrus kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks Aktsiaseltsi Kragen määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
kompromissi
Avaldaja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044), lepinguline esindaja Janec Jaaniks Võlgnik aktsiaselts Kragen (registrikood 10101765), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kirjalik menetlus
Pärnu Maakohtu 14.11.2013 määrus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta aktsiaseltsi Kragen kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Pärnu Maakohus tegi 11.09.2013 maksekäsu, millega kohustas aktsiaseltsi Kragen tasuma OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus põhinõude 376,95 eurot ning hüvitama riigilõivu 45 eurot ja menetluskulu 20 eurot. Maksekäsk kuulus viivitamatult täitmisele. 27.09.2013 esitas aktsiaselts Kragen määruskaebuse Pärnu Maakohtu 11.09.2013 maksekäsule.
25.10.2013 palus aktsiaselts Kragen peatada täitemenetluse. 08.11.2013 esitas aktsiaselts Kragen ja 11.11.2013 esitas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kohtule poolte vahel 06.11.2013 sõlmitud kompromisslepingu, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et seisuga 06.11.2013 ei oma pooled, s.o aktsiaselts Kragen ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus, teineteise suhtes mistahes vastastikuseid nõudeid ega kohustusi. Esimese astme kohtu määrus Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 11.09.2011 maksekäsu ja kinnitas poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingu, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et seisuga 06.11.2013 ei oma pooled teineteise suhtes mistahes vastastikuseid nõudeid ega kohustusi. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetas kohus tsiviilasja menetluse. Kuna kohus tühistas maksekäsu puudus vajadus võtta seisukoht aktsiaseltsi Kragen esitatud täitemenetluse peatamise avalduse suhtes. Määruskaebus Aktsiaselts Kragen palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus kinnitas poolte vahel 06.11.2013 allkirjastatud kokkuleppe ja jätta menetluskulud OÜ BREM Kinnisvarahooldus OÜ kanda. Aktsiaselts Kragen sõlmis 06.11.2013 kokkuleppe pettuse mõjul, uskudes, et kokkuleppe sõlmimise eeldused on täidetud ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus lähtub kokkuleppe sõlmimisel samadest eesmärkidest kui aktsiaselts Kragen. OÜ BREM Kinnisvarahooldus esindaja oli eelnevalt ka kinnitanud, et ei täite- ega kohtumenetlust 06.03.2009 kokkuleppest tulenevalt ei jätkata. Aktsiaselts Kragen eeldas 24.10.2013 kohtutäitur Mati Roodese kirja alusel, et kogu arestitud summa tagastati tema kontole. Alles pärast kokkulepet kinnitavat kohtumäärust sai aktsiaselts Kragen 25.11.2013 teadlikuks asjaolust, et tegelikkuses oli kohtutäitur arestinud tema kontod summas 523,57 eurot ning tagasi kandnud sellest 204,54 eurot, olles siiski alusetult OÜ BREM Kinnisvarahooldus arvele kandnud 322,03 eurot. Kusjuures nimetatud summa suurus, arvestades ka 11.09.2013 maksekäsuga väljamõistetud kohustust, on arusaamatu. Seega sai pärast 14.11.2013 määrust aktsiaseltsile Kragen teadlikuks asjaolu, et kohustus, mille kohta on 14.11.2013 määruses pooled andnud kinnituse, et seda ei eksisteeri, on OÜ BREM Kinnisvarahooldus poolt kohtutäituri kaudu sissenõutud, kusjuures OÜ BREM Kinnisvarahooldus kohustus aktsiaseltsi Kragen ees on käesoleva ajani täitmata. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on sõlminud 06.11.2013 kokkuleppe teadlikult varjates, et ta on saanud täitemenetluse kaudu 11.09.2013 maksekäsu alusel, milline on 14.11.2013 määrusega tühistatud, aktsiaseltsilt Kragen rahasumma, millele kokkuleppe kohaselt tal ei oleks õigust. OÜ BREM Kinnisvarahooldus on alusetult aktsiaseltsi Kragen arvelt rikastunud. Õigustamatu täitemenetluse teel saadud raha kuulub tagastamisele. Kohus jättis aktsiaseltsi Kragen 25.10.2013 taotluse täitemenetluse peatamiseks ebaõigesti koheselt lahendamata ning aktsiaseltsi Kragen õigused jäid kaitseta. Määruskaebuse menetlemine maakohtus OÜ BREM Kinnisvarahooldus palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. 2(3)
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja määruskaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Pooled on esitanud maakohtule kirjaliku kompromissi ja palunud selle kinnitada. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti kompromissi TsMS § 430 lg 1 alusel kinnitanud ja tsiviilasja menetluse lõpetanud. Asjaolusid, mis TsMS § 430 lg 3 järgi välistaksid kompromissi kinnitamise, esitatud ei ole. Kolleegium selgitab määruskaebuse esitajale, et tema poolt määruskaebuses esitatud asjaolud võivad olla aluseks tema poolt kompromissi tühistamisele, kuid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Juhul, kui täitmine on toimunud viivitamatult täitmisele kuuluva lahendi alusel, mis hiljem on tühistatud, on määruskaebuse esitajal TsMS § 474 lg 2 järgi õigus nõuda alusetu sundtäitmisega saadu tagastamist.
Ande Tänav
Iko Nõmm
Margo Klaar
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.