H Te hagi OÜ Kiige Vara vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25. septembri 2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
H Te apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: H T (isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: OÜ Kiige Vara (registrikood 11531108), esindaja Kerli Kaasik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 25.septembri 2013 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud hageja, H Te kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.H T esitas 18.02.2012 Harju Maakohtule hagi OÜ Kiige Vara vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 18.02.2013 määrusega edastas Harju Maakohus hagi kohtualluvuse järgi Pärnu Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.09.2008 laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 300 000 krooni (19 173,50 eurot). Laenu tagamiseks seati hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxxxxxxxxx hüpoteek kostja kasuks.
3.09.03.2009 seisuga oli hageja tasunud kostjale laenu põhiosast 760,67 eurot ja põhivõla jääk oli 18 412,81 eurot. 09.03.2009 teatas kostja hagejale, et lõpetab lepingu ennetähtaegselt ning kui hageja ei tasu kahe nädala jooksul otsuse kättesaamisest või kolme nädala jooksul postitamisest kostjale 421 275 krooni, pööratakse nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele.
4.27.11.2012 esitas kostja Rapla kohtutäitur Õnne Pajurile täitemenetluse algatamise avalduse laenulepingust tuleneva võla 35 000 euro sissenõudmiseks. 11.02.2013 arestis kohtutäitur hagejale kuuluva kinnistu ja kuulutas välja enampakkumise arestitud vara müügiks alghinnaga 35 000 eurot.
5.Kostja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 23.03.2009 ja aegus 24.03.2012 tulenevalt TsÜS § 146 lg-st 1. Kostja avalduse alusel algatati sundtäitmine võla sissenõudmiseks 27.11.2012, seega peale aegumistähtaja möödumist, mistõttu on sundtäitmine täiteasjas nr 179/2012/1558 lubamatu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu, leides, et nõue ei ole aegunud. Nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja lisaks peatus TsÜS § 167 lg 1 alusel seoses hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistega.
7.06.08.2010 e-kirjas tunnistas kostja võlga. 02.09.2010 ja 28.09.2010 kandis hageja elukaaslane X X hageja palvel kostjale üle vastavalt 7000 krooni ja 10 000 krooni, märkides maksekorraldusele hageja nime ja laenulepingu numbri. Seega katkes aegumine 28.09.2010. Samuti saatis hageja kostjale 11.07.2011 SMS-i, milles samuti tunnistas nõuet ja lubas võla tasuda.
8.Pärast nõudekirja esitamist pani hageja kinnistu vabatahtlikult müüki, et tasuda kinnistu müügist saadud raha arvel võlg ja ta palus kostjal oodata nõude kohtutäiturile täitmiseks andmisega. Pooled pidasid kogu aeg läbirääkimisi võla tasumiseks telefoni, SMS ja ka e-kirjade teel.
9.Isegi juhul, kui nõue on aegunud (mida ta ei ole), on kostjal õigus TsÜS § 1451 lg 1 kohaselt realiseerida oma põhinõue panditud vara arvel ka siis, kui tagatud nõue oleks aegunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning ja menetluskulud hageja kanda.
11.TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning lg 2 kohaselt seisneb nõude tunnustamine võla osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos.
12.Tunnistaja X X ütluste ja kostja konto väljavõttega on tõendatud, et 02.09.2010 ja 28.09.2010 teostas hageja elukaaslane vaidlusaluse nõude katteks kostjale makseid. Ebausutav on hageja väide, et elukaaslane tasus võlga tema teadmata, kuna X. X nimetatud perioodil ei töötanud, raha maksete tegemiseks tuli hagejalt ja tegemist ei olnud väikeste summadega. X. X ütluste kohaselt teatas ta hagejale tasumisest umbes kuu aega hiljem ja nad otsustasid, et ei küsi raha tagasi. Seega sai võlatunnistus (juhul, kui J. X tõepoolest tegi maksed hagejaga eelnevalt kokku leppimata) hagejalt aktsepti. Seega nõude aegumine katkes ja algas uuesti 29.09.2010.
13.TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
14.Tunnistaja X X ütlustega, hageja e-kirjaga ja kohtuistungil antud seletusega on tõendatud, et pooled pidasid seonduvalt kostja nõudega läbirääkimisi vähemalt 06.08.2010. Kostja esindaja vande all antud seletuse kohaselt pöörati nõue sundtäitmisele, kuna hageja kirjadele ja sõnumitele enam ei reageerinud. Samas ei teatanud hageja ka oma keeldumisest läbirääkimisi jätkata. 23.07.2013 kohtuistungil näitas hageja taas valmisolekut läbirääkimisteks, kinnitades, et on nõus võla osade kaupa tasuma, et kinnistu alles jääks. Seega toimusid poolte vahel peale nõude sissenõutavaks muutumist läbirääkimised, mis peatasid nõude aegumise ning tegelikult ei ole hageja kuni käesoleva ajani läbirääkimiste jätkamisest keeldunud, mistõttu ei ole nõue aegunud ka TsÜS § 167 lg 1 alusel.
15.Tulenevalt TsÜS § 1451 lg-st 1 on pandipidajal, olenemata nõude aegumisest, õigus põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega oli ka nõude aegumise korral pandieseme realiseerimine põhivõla katteks lubatav. Hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
17.Kohus tuvastas vääralt nõude aegumise asjaolud ja andis tunnistajate ütlustele ebaõiged hinnangud. Aegumise katkemise alusena viitas kohus X. X poolt kostja pangakontole tasutud maksetele. Kohus pidas ebausutavaks X X väidet, et ta tasus võlga hageja teadmata ja rääkis hagejale raha kandmisest alles kuu möödudes, kuna J. X nimetatud perioodil ei töötanud, raha maksete tegemiseks tuli hagejalt ja tegemist ei olnud väikeste summadega. Lisaks tulenes X. X ütlustest, et hageja ei oleks olnud nõus, et X. X tasub makseid, kuid seoses kostja survega tegi ta kanded hageja teadmata. Kohtu seisukoht põhineb arvamustele ja oletustele. Samas kinnitavad tunnistaja X. X ütlused vastupidist kohtu oletusele. Menetluse jooksul ei esitatud kohtule ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et hageja oli teadlik raha tasumisest kostjale, mille põhjal saaks kohus teha järelduse tunnistaja ütluste ebausutavusest.
18.Väär on kohtu järeldus, et kuna raha pärines hagejalt, tasuti raha hageja arvel. See, et hageja sai raha tasumisest kostjale teada kuu aega hiljem, kuid ei küsinud raha tagasi, on asjassepuutumatu. Mõistlikult ei saa järeldada, et hageja oleks pöördunud kostja poole raha tagastamise nõudega. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja ei täitnud kostja nõuet. Kanded tehti kolmanda isiku, X. X kontolt ja kannete tegemise ajal viibis hageja Soome Vabariigis.
19.Kohus leidis, et aegumine peatus läbirääkimiste ajaks. Vastavalt TsÜS §-le 167 peatub aegumine läbirääkimisteks ehk läbirääkimiste kestvust peab olema võimalik ajaperioodina kirjeldada. Seega, võttes aluseks kohtu järelduse, toimusid läbirääkimised vähemalt 06.08.2010, st ühel päeval. Lisaks asus kohus seisukohale, et poolte vahel toimusid peale nõude sissenõutavaks muutumist läbirääkimised, mis peatasid nõude aegumise. Läbirääkimistega seoses nõude aegumine ei katke, vaid peatub läbirääkimiste ajaks.
20.Arusaamatuks jäävad kohtu viited nõude aegumise põhjendamisel hageja valmisolekule kohtumenetluse käigus kokkuleppe sõlmimiseks. Jääb mulje, et kohus leidis, et läbirääkimised toimusid alates 06.08.2010 kuni kohtuistungini 25.07.2013. Kohus ei selgitanud, ega viidanud kohastele tõenditele, millise ajavahemiku jooksul toimusid poolte läbirääkimised. Kohus ei märkinud otsuses, millise ajavahemiku jooksul toimusid poolte läbirääkimised. Hageja läbirääkimisi ei kinnita.
21.Nõue aegus 24.03.2012, so kolme aasta möödumisel nõude sissenõutavaks muutumisest. Kostja esitas täitemenetluse algatamise avalduse 27.11.2012, seega 8 kuud pärast nõude aegumist. Kuna nõude aegumise peatumisel lükkub aegumise lõpptähtaeg edasi, tulnuks kohtul tuvastada konkreetne ajavahemik, millal läbirääkimised toimusid ja selle ajavahemiku võrra pikeneks aegumise lõpptähtaeg. Nimetatud läbirääkimised pidid toimuma rohkem kui 8 kuu jooksul, et nõue ei oleks täitemenetluse algatamise avalduse esitamise hetkeks aegunud. Kohus selgitas, et läbirääkimised toimusid vähemalt 06.08.2010. Seega viidati kohtulahendis ühele päevale, millal nõude aegumine võis peatuda. Vastus apellatsioonkaebusele
22.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
24.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
25.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud apellatsioonkaebuses viidatud menetlusnorme. Kohus hindas tõendeid õigesti ja tegi nende alusel õigeid järeldusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Maakohus pidas ebausutavaks hageja väidet, et tema elukaaslane X. X tasus võla katteks kaks summat hageja teadmata. Kohtul oli seaduse järgi õigus oma siseveendumuse kohaselt sellist järeldust teha.
27.Isegi siis, kui hageja oleks saanud 02.09.2010 ja 28.09.2010 tehtud raha ülekannetest teada alles kuu aega hiljem, nagu ta väidab, saab raha maksmist antud juhul pidada hageja kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt VÕS § 78 lg 1 tähenduses.
Tunnistaja X. X ütluste kohaselt pidas ta võlga perekonna kohustuseks ja kostja nõudis kostja laenu tagasimaksmist lisaks hagejale ka temalt. See tõendab, et kostjal puudus huvi selle vastu, et laenu tagastaks hageja isiklikult. Kui võlausaldajal puudub põhjendatud huvi isikliku täitmise vastu, võib kolmas isik kohustuse täita võlgnikult luba küsimata ja võlausaldaja peab täitmise vastu võtma ilma, et ta vajaks selleks võlgniku nõusolekut. Hageja ei ole keelanud kostjal kohustuse täitmist kolmandalt isikult vastu võtta. Tunnistaja X. X ütluste kohaselt otsustasid nad hagejaga, et ei küsi makstud raha tagasi. Seega oli hageja antud juhul sellega ka nõus, et tema elukaaslase poolt tasutud raha on tasutud hageja eest laenu tagasimaksena ja see tuleb lugeda tasutuks hageja poolt. Maakohus leidis õigesti, et nõude aegumine katkes 28.09.2010 maksega ja algas uuesti 29.09.2010. Sellest oleks piisanud hagi rahuldamata jätmiseks.
28.Lisaks eeltoodule tuvastas maakohus õigesti ka aegumise peatumise poolte läbirääkimiste tõttu. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole märkinud selgelt, millisel ajaperioodil läbirääkimised toimusid, kuid arvestades käesoleva otsuse p-s 27 märgitut, ei muuda see maakohtu otsuse lõppjäreldust. Ka on õige apellatsioonkaebuse väide, et nõude aegumise küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust, et hageja avaldas kohtuistungil nõusolekut võla tasumiseks. Tunnistaja X. X ütluste, hageja 06.08.2010 e-kirja ja poolte seletustega on tõendatud, et läbirääkimised võla tasumiseks toimusid vähemalt alates 20.05.2009 (kinnistu müüki panemise aeg) kuni 11.07.2011 (hageja SMS, kus ta tõendite järgi kinnitas viimast korda soovi leida võla tasumiseks rahalisi vahendeid). Seega ka juhul, kui aegumine ei oleks 28.09.2010 katkenud, tuleks aegumistähtajast maha arvestada 2 aastat 1 kuu 10 päeva ja kostja nõue ei oleks ka sel juhul aegunud.
29.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
30.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.