Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
25.09.2013 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-7573
Hagi ese
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue
Hagi hind Menetlusosalised
3500 eurot Hageja: Hannes Tamm xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxx xxx xxx-xx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: OÜ Kiige Vara 11531108 asukoht: Tallinn, Ussilaka tee 10-1 Esindaja: Kerli Kaasik Cavere Õigusbüroo OÜ e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus käesoleva kohtuotsuse kindlaksmääramist.
Menetluskulud kannab hageja. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 2.09.2008 sõlmisid pooled laenulepingu, mille alusel andis kostja hagejale laenu 300 000 krooni (19 173.50 eurot). Laenu tagamiseks seati hagejale kuuluvale kinnistule asukohaga xxxxxxxx, xxxxx xx.x (reg.osa nr xxxxxxx) hüpoteek kostja kasuks /t.l.11-17/. 9.03.2009 seisuga oli hageja tasunud kostale laenu põhiosast 760.67 eurot, põhinõude jääk 18 412.81 eurot. 9.03.2009 teatas kostja hagejale, et lõpetab lepingu ettetähtaegselt ning kui hageja ei tasu kahe nädala jooksul otsuse kättesaamisest või kolme nädala jooksul postitamisest kostjale 421 275 Eesti krooni, pööratakse nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele /t.l.22/. 27.11.2012 esitas kostja kohtutäitur Õ.Pajurile täitemenetluse algatamise avalduse laenulepingust tuleneva nõude summas 35 000 eurot sissenõudmiseks. 11.02.2013 on kohtutäitur hagejale kuuluva kinnistu arestinud ning kuulutanud välja enampakkumise arestitud vara müügiks alghinnaga 35 000 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 23.03.2009 ning aegus TsÜS § 146 lg.1 tulenevalt 24.03.2012. Kostja avalduse alusel algatati sundtäitmine võla sissenõudmiseks 27.11.2012, seega peale aegumistähtaja möödumist. Kostja vastuväited aegumise katkemise ja/või peatumise osas ei ole tõendatud. Tunnistaja J P kinnitas kohtuistungil, et kandis kostjale 2.09.2010 ja 28.09.2010 raha hageja teadmata ning tasumise ajendiks oli kostja ähvardused ja surve. Kostja ei ole selgitanud, millal pooled läbirääkimisi pidasid, mistõttu ei ole võimalik määratleda, millisel perioodil oli aegumine peatunud. Hageja kinnitab, et reaalseid läbirääkimisi ei ole peetud, on olnud vaid ähvardused ja nõudmised panna maja müüki ja maksta võlg. Hageja kinnitab ka seda, et ei ole keeldunud võla tasumises ning on otsinud pidevalt võimalusi seda teha. Võla mittetasumine on tingitud hageja majanduslikust olukorrast. Hageja palub tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr.179/2012/1558 TMS § 221 lg.1 alusel lubamatuks.
Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tugineb hageja väitel, et kostja nõue on aegunud. Kostja nimetatud väitega ei nõustu ning on seisukohal, et nõude aegumine on katkenud TsÜS § 158 lg.1 alusel kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ja peatanud TsÜS § 167 lg.1 alusel seoses hageja ja kostja vahel toimunud läbirääkimistega. Läbirääkimiste toimumist poolte vahel kinnitavad kostja esindaja poolt 23.07.2013 toimunud kohtuistungil vande all antud ütlused, tunnistaja A A ütlused, samuti hageja enda poolt antud selgitused, kus ta nendib, et on kogu aeg soovinud võla tasuda, kuid selleks puudusid tal rahalised vahendid. Läbirääkimiste toimumist kinnitab ka hageja poolt 6.08.2010 saadetud e-kiri /t.l.52/, kus ta teatab, et „Tulen hiljemalt 15-ndaks Eestisse ja võtan kohe ühendust. Lootus on olemas, raha on olemas, aga puutuda veel ei saa“. Tunnistaja A A ütluste kohaselt on ta xxxxxxxxx, xxxxx x paikneva kinnistu müügiga tegelenud alates 2009 kuni 2013 ning kogu müügiprotsessi vältel on ta suhelnud nii Hannes Tamme kui kostja esindajaga. Tunnistaja ütlused tõendavad, et eelnimetatud perioodil toimusid aktiivsed läbirääkimised vara müügiks ja võlgnevuse vähendamiseks, mis omakorda tõendab, et kostja nõue hageja vastu ei ole ega saagi olla aegunud. 23.07.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja J P, et tasus Hannes Tamme eest laenumakseid kahel korral – 2.09.2010 ja 28.09.2010 /t.l.53/ ja teavitas sellest umbes kuu aega hiljem ka Hannes Tamme, kui viimane xxxxxxx tagasi tuli. Koos otsustati makstud raha tagasi mitte küsida, kuna võlgnevus oli olemas. Tunnistaja ütlused tõendavad aegumise katkemist seoses võla tunnustamisega osalise tasumise kaudu. Lisaks eeltoodule leiab kostja, et isegi juhul, kui nõue on aegunud (mida ta ühelgi juhul ei ole), on kostjal õigus TsÜS § 145-1 lg.1 kohaselt realiseerida oma põhinõue panditud vara arvel ka siis, kui tagatud nõue oleks aegunud. Kohtu seisukoht Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja suhtes sundtäitmisel olev nõue (täiteasi nr.179/2012/1558), samuti täitmise käigus tagatisvara realiseerimise nõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja leiab, et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada seetõttu, et enne täitemenetluse algatamise avalduse esitamist oli nõue juba aegnud. Kostja on seisukohal, et nõue ei ole käesoleval ajal ühelgi juhul aegunud, kuna aegumine on nõude tunnustamisega katkenud ning läbirääkimiste tõttu peatunud. TsÜS § 158 lg.1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama seaduse lg.2 kohaselt seisneb nõude tunnustamine võla osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Tunnistaja J P ütluste /t.l.113 / ja kostja konto väljavõttega /t.l.53/ on tõendatud, et 2.09.2010 ja
28.09.2010 teostas hageja elukaaslane vaidlusaluse nõude katteks kostjale makseid. Hageja on hagis ning hilisemates kirjalikes seisukohtades väitnud, et elukaaslane tegi nimetatud maksed tema teadmata, mistõttu ei saa neid käsitleda tema kui võlgniku võlatunnistusena. Kohus peab hageja väidet, et elukaaslane tasus võlga tema teadmata, ebausutavaks, kuna J P nimetatud perioodil ei töötanud, raha maksete tegemiseks tuli hagejalt ning tegemist ei olnud väikeste summadega. J P ütluste kohaselt teatas ta hagejale tasumisest umbes kuu aega hiljem ja nad otsustasid „et ei küsi raha tagasi“ /t.l.113 /. Seega oli võlatunnistus (juhul, kui J P tõepoolest tegi maksed hagejaga eelnevalt kokku leppimata) saanud hagejalt aktsepti. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et nõude aegumine katkes ja algas uuesti 29.09.2010. TsÜS § 167 lg.1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Tunnistaja A A ütlustega /t.l.108-110 /, hageja poolt saadetud e-kirjaga /t.l.52/ ja hageja enda kohtuistungil antud seletusega /t.l.106-107/ on tõendatud, et pooled pidasid kostja nõudega seonduvalt läbirääkimisi vähemalt 6.08.2010. Kostja esindaja vande all antud ütluste kohaselt pöörati nõue sundtäitmisele, kuna hageja enam kirjadele ja sõnumitele ei reageerinud /t.l.111/. Samas ei teatanud ta ka oma keeldumisest läbirääkimisi jätkata. 23.07.2013 toimunud kohtuistungil näitas hageja läbirääkimisteks taas valmisolekut, kinnitades, et on nõus võla osade kaupa tasuma, et kinnistu alles jääks /t.l.108/. Eeltoodu alusel võib asuda seisukohale, et poolte vahel on toimunud peale nõude sissenõutavaks muutumist läbirääkimised, mis peatasid nõude aegumise ning tegelikkuses ei ole hageja kuni käesoleva ajani läbirääkimiste jätkamisest keeldunud, mistõttu ei saa nõue ka TsÜS § 167 lg.1 tulenevalt olla aegunud. Õige on kostja seisukoht ka selles osas, et TsÜS § 145-1 lg.1 tulenevalt on pandipidajal, olenemata nõude aegumisest, õigus põhivõla nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Seega olnuks ka nõude aegumise korral pandieseme realiseerimine põhivõla katteks lubatav. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva asja menetluskulud hageja.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.