Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Ele Liiv, Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-32973

Tsiviilasi

Osaühing CITY ÕIGUSBÜROO hagi P V vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.12.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P V apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

209,10 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja Osaühing CITY ÕIGUSBÜROO (registrikood 10586544), esindaja Külli Aas Kostja P V (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda P V poolt Pärnu Maakohtu 06.12.2013 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud Osaühing CITY ÕIGUSBÜROO esitas Pärnu Maakohtule hagi P V vastu võla ja viivise saamiseks. Pärnu Maakohus 06.12.2013 otsusega rahuldas hagi ja mõistis P Vlt V Osaühing CITY ÕIGUSBÜROO kasuks viivise 60 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. P V maakohtu otsusega ei nõustunud ja esitas selle peale apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 209,10 eurot. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka Vstatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.