Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.01.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-18242
Tsiviilasi
Orion Finants OÜ hagi OÜ Ravensholm ja OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotihaldur Hillar Villersi vastu nõude 366 141.88 eurot tunnustamiseks OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Orion Finants OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja Orion Finants OÜ (registrikood XXXXXX, asukoht XXXXXX), esindaja Jaanus Silm Vastustaja/kostja I OÜ Ravensholm (registrikood XXXXXX, asukoht XXXXXX), esindaja v/adv Tarmo Lindma Vastustaja/kostja II OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotihaldur v/adv Hillar Villers
Kohtuistungi toimumise aeg
11.12.2013
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.05.2013 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Tunnustada OÜ Orion Finants nõuet OÜ Grand Kapital pankrotimenetluses summas 364 908.74 eurot II rahuldamisjärgus; 3) Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta täies ulatuses hageja kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.07.05.2012 esitas Orion Finants OÜ (hageja) Harju Maakohtule OÜ Ravensholm (kostja I) ja OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotihalduri Hillar Villersi (kostja II) vastu hagi nõude tunnustamiseks OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotimenetluses. 24.08.2013 hagiavalduse täpsustuses palus hageja tunnustada tema nõuet summas 366 141.88 eurot II rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Viljar Jaamu ja OÜ Grand Kapital (pankrotis) 26.11.2009 laenulepingu nr 261109/1, mille kohaselt Viljar Jaamu andis OÜ-le Grand Kapital laenu 7 639 636.60 krooni ehk 488 261.77 eurot. Lepingu punkti 1.2 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 01.01.2010 ning punkti 1.3 kohaselt oli laenu kasutamise intress 10% aastas. Pankroti väljakuulutamise seisuga 06.10.2011 võlgnik laenu tagastanud ei olnud. Laenuandja nõue koosneb laenu põhiosast summas 361 395.18 eurot ja intressist summas 4746.70 eurot.
3.21.10.2011 esitas Viljar Jaamu nõudeavalduse OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotimenetluses. 28.02.2012 võõrandas ta nõude hagejale. 11.04.2012 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid kostjad nõudele vastu. Kostja I vastuväited
4.Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud ega isegi mitte väitnud laenusumma üleandmist OÜ-le Grand Kapital (pankrotis). Kuna laenusumma üleandmist ei ole toimunud, ei ole leping jõustunud. Kuna leping ei ole jõustunud, ei ole saanud OÜ-l Grand Kapital (pankrotis) tekkida hageja õiguseellase ega hageja ees mistahes kohustusi. Kostja II vastuväited
5.Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud laenu üleandmist. Viljar Jaamu ega hageja ei esitanud pankrotihaldurile tõendeid lepingu alusel raha üleandmise kohta. Ka ei ole kordagi varasemalt väidetud, et laenu anti sularahas.
Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 16.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 järgi hageja kanda.
7.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tunnistajate ütlused, uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud tõendeid kogumis, asus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
8.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja õiguseellane Viljar Jaamu esitas 25.10.2011 OÜ Grand Kapital (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 384 774.26 eurot. 28.02.2012 nõude loovutamise lepinguga loovutas Viljar Jaamu nõude hagejale. Nõue tuleneb Viljar Jaamu ja OÜ Grand Kapital (pankrotis) vahel 26.11.2009 sõlmitud laenulepingust nr 261109/1, mille kohaselt andis Viljar Jaamu OÜ-le Grand Kapital (pankrotis) laenu summas 7 639 636.60 krooni ehk 488 261.77 eurot. Lepingu punkti 1.2 kohaselt tuli laen tagastada hiljemalt 01.01.2010 ning punkti 1.3 kohaselt oli laenu kasutamise intress 10% aastas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kehtiv nõue pankrotimenetluses, kas hageja on võlgnikule raha üle andnud. Kohus leidis, et tunnistajate ütlused ei ole eluliselt usutavad, on omavahel vastuolus ega ole seetõttu usaldusväärsed, millest tulenevalt kohus neid tõenditena ei arvestanud.
9.Tunnistaja Viljar Jaamu ütluste kohaselt oli tema kohvris rahatähti pakituna mitte ainult 500-kroonistes, vaid ka väiksemates kupüürides pakkides 100 rahatähe kaupa. Seega pidi rahatähti olema üle 152 paki. Kohus leidis, et eluliselt ei ole usutav, et tunnistaja Viljar Jaamu tõstis nii suure koguse ehk üle 152 paki rahatähti ühe-kahe korraga kohvrist lauale. Tunnistajad andsid ütlusi üksnes rahapakkide üleandmise ja -lugemise kohta, kuid ei avaldanud, et üle oleks antud ka sente. Samas oli üleantava väidetava laenu suuruseks 7 639 636.60 krooni. Seega pidi üle antama ka 60 senti. Tunnistajate ütluste kohaselt allkirjastasid nad raha üleandmise akti, kuid kassa sissetuleku orderilt nr 2611 nähtuvalt on selle allkirjastanud üksnes pearaamatupidaja Kaili Jaamu. Ühtegi kahepoolselt allkirjastatud raha üleandmise akti, mille allkirjastamist kinnitasid tunnistajad, kohtule ei esitatud. Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus osas, mis puudutab asjaolusid, miks laenu anti just sularahas. Tunnistaja Viljar Jaamu ütluste kohaselt pakkus tema laenu sularahas, samas Kaili Pesti ütluste kohaselt vajas võlgnik laenu sularahas ja tunnistaja Kaili Pesti palus laen üle anda sularahas. Samas ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav ja tunnistajad ei suutnud kohtule selgitada, miks pidi võlgnik tasuma kinnistu eest Laurell Investments AS-le tingimata sularahas.
10.Lisaks eelnevale on hageja ja tema õiguseellane Viljar Jaamu käitunud pankrotimenetluses seoses käesoleva nõude aluseks oleva nõudeavalduse esitamisega vastuoluliselt, mis annab aluse kahelda nõude põhjendatuses. Harju Maakohtu 12.03.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-24138 on tõendatud, et hageja vastuväide 05.03.2012 võlausaldajate koosolekul häälte mitteandmise kohta jäeti kohtu poolt rahuldamata, kuna haldurile esitatud maksekorraldused ei olnud raha üleandmist tõendavaks dokumendiks 26.11.2009 laenulepingu alusel. Esialgse võlausaldaja Viljar Jaamu 25.10.2011 nõudeavaldusele ei olnud lisatud kassa sissetuleku ja väljamineku orderit. Samas märkis tunnistajana üle kuulatud Viljar Jaamu kohtuistungil, et tema nõudeavaldusele olid lisatud kõik laenu üleandmist tõendavad dokumendid. Nõudeavalduses ei märkinud võlausaldaja, et laenu on antud täies ulatuses sularahas, vaatamata halduri nõudele esitada raha üleandmist tõendavad dokumendid. Juhul, kui laenulepingu alusel oleks raha üle antud sularahas, oleks seda asjakohane olnud nõudeavalduses märkida ja lisada raha üleandmist tõendavad kassadokumendid, mitte esitada eksitavalt asjassepuutumatuid kirjalikke tõendeid Viljar
Jaamu pangakontolt Laurell Investments AS-ile maksete tegemise kohta. Nimetatud dokumendid ei tõenda mingilgi moel sularahas laenu üleandmist võlgnikule vaidlusaluse laenulepingu alusel. Arvestades eelnevat kogumis ei ole kohtu hinnangul ka kassa sissetuleku ja väljamineku orderid usaldusväärsed tõendid ja tuleb jätta tõenditena arvestamata. Apellatsioonkaebus
11.16.06.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda.
12.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, lugedes põhjendamatult kõik laenu üleandmist tõendavad dokumendid ebausaldusväärseteks. Samuti on kohus lugenud põhjendamatult tunnistajatena ülekuulatud laenuandja Viljar Jaamu ja laenusaaja juhatuse liikme Kaili Pesti ütlused ebausaldusväärseteks ja vasturääkivateks. Maakohus, märkides Viljar Jaamu ütluste osas, et tunnistaja ütluste kohaselt oli tema kohvris rahatähti pakituna mitte ainult 500-kroonistes, vaid ka väiksemates kupüürides pakituna pakkidesse 100 rahatähe kaupa, on tunnistaja ütlusi meelevaldselt tsiteerinud ja omistanud tunnistajale ütlusi, mida viimane ei andnud. Viljar Jaamu ei ole avaldanud, et rahatähed olid pakitud 100 kaupa pakkidesse. Viljar Jaamu avaldas vaid, et raha oli pakitud, aga mitmekaupa ja kui suurtesse pakkidesse, ei ole ta avaldanud. Kohus on omistanud kostja I lepingulise esindaja arvamuse tunnistajale ja teinud seetõttu ka väära järelduse, leides, et rahatähti pidi seega olema 152 tükki ega ole eluliselt usutav, et Viljar Jaamu tõstis sellise koguse rahapakke välja 1-2 korraga. Tunnistaja avaldas, et ta ei mäleta, mitme korraga ta raha välja võttis. Kohus on jätnud ka arvestamata asjaoluga, et tunnistajate ütlused olulises osas kattuvad. Tunnistajad on kirjeldanud raha üleandmist sarnaselt ja piisava täpsusega, arvestades sellega, et vaidlusalune sündmus leidis aset 3,5 aastat tagasi. Mõlemad tunnistajad on kirjeldanud raha kogust laual ühesuuruse kuhjana. Samuti on kirjeldatud raha laenamise vajadust ja laenu vormistamise asjaolusid, aga ka seda, mille sees raha oli, kuidas ja kus seda loeti jne.
13.Asjaolu, et Viljar Jaamu ei ole märkinud nõudeavalduses, et laenu anti sularahas, ei muuda laenuandmist ebausaldusväärseks. Väär on kohtu seisukoht, et kuna nõudeavaldusele ei olnud lisatud kassa sissetuleku orderit, ei ole see usaldusväärne. Viljar Jaamu lisas nõudeavaldusele kõik tema käsutuses olnud dokumendid, järelikult kassa sissetuleku orderit tema käsutuses ei olnud ja käesolevas menetluses esitas selle mitte Viljar Jaamu, vaid haldur.
14.Kohtu põhjendused, millele tuginedes ta väitis, et tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid on ebausaldusväärsed, on otsitud ja kontekstivälised ning nende pinnalt ei saa sellist järeldust teha. Kohus ei pööranud tähelepanu tunnistajate ütluste ühtivusele ega nende seostele dokumentaalsete tõenditega. Hageja hinnangul on laenu üleandmine tõendatud laenulepingu, kassa sissetuleku orderi ja tunnistajate ütlustega, seega on hageja nõue põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Vastustajate seisukoht
15.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
16.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Kolleegium ei nõustu maakohtu hinnanguga menetluses kogutud tõendite
kogumile. Kolleegium on seisukohal, et tõendite kogumis hindamise tulemusena on piisava veendumusega tõendatud põhivõla ulatuses rahaliste vahendite üleandmine laenuandja poolt 26.11.2009 laenulepingu alusel pankrotivõlgnikule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus jättis otsuse tegemisel piisava tähelepanuta rida asjaolusid ja tõendeid, millised kogumis analüüsitud tõenditega annavad aluse lugeda piisava veenvusega tuvastatuks 26.11.2009 laenulepingu alusel sularahas üleandmine laenuandja poolt laenusaajale pankrotimenetluses nõutavas ulatuses. Nõudeavaldus oli esitatud põhisummas 361 395.18 eurot, mis laenulepingu sõlmimise ajal vastas 5 654 605.82 kroonile. Pankrotihaldur kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tema poolt ajutise halduri aruandes näidatud andmed võlgniku laenukohustuste kohta Viljar Jaamu ees summas 379 598.21 eurot (t I kd lk 12) põhinesid võlgniku bilansil ja ajutisele haldurile võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud laenulepingutel. Võttes arvesse, et 15.02.2011 laenulepingu alusel oli ringkonnakohtu istungi toimumise ajaks tunnustatud Viljar Jaamu nõuet põhisummas 17 500 eurot, siis pidi võlgniku bilanss vaidlusalusest lepingust tulenevaid kohustusi kajastama vähemalt summas 361 395.18 eurot. Viljar Jaamu ütluste kohaselt tema täpset laenusummat ei mäleta, kuid ütlused 26.11.2009 sularahas raha andmise ja laenulepingu vormistamise kohta ühtivad raha vastuvõtnud X X (endine Jaamu) ütlustega. Samal kuupäeval sama lepingu alusel sularaha äriühingu kassasse vastuvõtmist tõendab ka kassa sissetuleku order nr 2611 26.11.2009 (t I kd lk 181). X X poolt esile toodud laenu võtmise põhjendust (oli vaja Pärnu mnt 555 kinnistu eest maksta Laurell Investmenst OÜ-le) kinnitab kassa väljamineku order nr 261109/01, mille kohaselt sai nimetatud äriühingu esindaja X X 29.11.2009 sularahas kassast 7 639 636.60 krooni „kinnistuga 71801:001:0040 kaasnevate kohustuste eest“ (t I kd lk 182). Pankrotihaldur kinnitas ringkonnakohtu istungil, et võlgnik tõepoolest ostis aastal 2009 nimetatud kinnistu u 15 miljoni krooni eest, kusjuures Sampo pangalt saadi ostu tarbeks laenu 8 162 036.20 krooni. Nimetatud asjaolud tõi esile ka tunnistaja Kaili Pesti. Haldur kinnitas, et tal puudub teave, et ostjal oleks olnud ülejäänud ostuhinna eest tasumiseks muid rahalisi vahendeid kui vaidlusaluse laenulepingu alusel saadud sularaha. Samuti ei ole menetluses esile toodud asjaolusid, millised annaksid aluse järeldada ostja poolt ülejäänud osas ostuhinna tasumata jätmist. Seega kuna kinnistu eest tasuti kogu ostusumma ja muude rahaliste vahendite või makseviiside kasutamine sel eesmärgil tõendatud ei ole, siis tuleb lugeda veenvaks ja eluliselt usutavaks, et sel eesmärgil oli võetud 26.11.2009 Viljar Jaamult laenu sularahas.
18.Kolleegium on seisukohal, et maakohtu poolt esiletoodud võimalikud lahknevused tunnistajate ütlustes ei ole oma iseloomult sellised, mis muudaksid need tõendid ebausaldusväärseteks määral, mis annab aluse nende täies ulatuses arvestamata jätmiseks. Kuigi käsitletavas hulgas sularahaga arveldamine aastal 2009 ei olnud (erinevalt näiteks 1990-ndatest aastatest) Eesti Vabariigis enam igapäevane nähtus, siis oli ja on senini tegemist lubatud ja seadusliku arveldamisviisiga, seda enam, et Viljar Jaamu ütluste kohaselt oli sularaha pärit tema erinevatelt füüsilistest isikutest võlglastelt. Asjaolu, et raha üleandja ja vastuvõtja ei osanud üksikasjaliselt esile tuua käideldud rahatähtede kogust, rahapakkide arvu ja mõõtmeid, mitme korraga raha lauale tõsteti, on seletatav toimingu ja ütluste andmise vahele jäänud ajavahemikuga (3,5 aastat). Sentide üleandmise kohta konkreetse küsimuse esitamist tunnistajatele maakohtu istungi protokollist ei nähtu. Tunnistajate poolt esiletoodud raha üleandmise akt oleks olnud täiendavaks tõendiks raha üleandmise kohta, kuid selle puudumine ei muuda esitatud tõendeid vähem usaldusväärseteks. Viljar Jaamu ütluste kohaselt teadis ta X X käest, et neil on vaja raha ja pakkus sularaha, ta oli neile ka varem sularahas laenu andnud. X X ütluste kohaselt ütles ta Viljar Jaamule, et eelistab laenu sularahas. Vastuolu tunnistajate ütlustes kolleegium
siin ei näe. Maakohus ei ole ka selgitanud, miks pidi oskama laenuandja selgitada laenusaaja soovi tasuda kinnistu ostu eest sularahas. X X ütluste kohaselt tuli soov saada sularaha Laurell Investments OÜ poolt. Kolleegium on seisukohal, et otsuse eelmises punktis esiletoodud asjaoludel on lisaks pangalt saadud laenusummale ülejäänud osa ostuhinna tasumine sularahas konkreetsel juhul kontekstis muude tuvastatud asjaoludega usutav. Võlgniku raamatupidamisdokumentide (kassa orderid) esitamine alles pankrotimenetluse kestel, mitte koos muude vastavate dokumentidega pankroti väljakuulutamise järgselt, võib kujutada endast PankrS või muu õigusakti rikkumist pankrotivõlgniku poolt, kuid ei muuda esitatud raamatupidamisdokumente dokumentaalsete tõenditena ebausaldusväärseteks.
19.Osaliselt kuulub rahuldamisele ka hageja intressinõue. Lepingu punkti 1.2 kohaselt pidi laenusumma tagastamine toimuma alates 01.01.2010 igakuiste osamaksetena, millede suurust aga esitatud tõenditest ei nähtu. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1137-06, nr 3-2-1-89-08, nr 3-2-1-141-12) ja edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Seega alates 02.01.2010 muutus laenukohustus sissenõutavaks 01.01.2010 tasumisele kuulunud osamaksu suuruses ja vastavas osas kaotas laenuandja õiguse arvestada intressi. Sarnaselt toimus igal järgneval kuul. Viivise nõudmisest hageja loobus (t I kd lk 117), kahjuhüvitise nõuet ei ole samuti esitatud. Kuna osamaksete igakuist suurust ei ole võimalik tuvastada, saab usaldusväärselt tuvastada laenusaaja intressikohustuse suuruse üksnes seisuga 01.01.2010. Lähtudes lepingu punktist 1.3 on 35 päeva eest hagejal õigus saada 3513.56 eurot ((10% 361 395.18-st = 36 139.51 : 360) x 35).
20.Sõltumata hagiavalduse osalisest rahuldamisest nõustub kolleegium vastustajate taotlusega jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hagi osalise rahuldamise korral tuleb kulude jaotamisel üldnormina lähtuda TsMS §-st 163. Samas saab erinormina kõne alla tulla ka § 162 lõike 4 rakendamine, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Laenuandja, jättes nõudeavalduses ka peale halduri poolt puudustele tähelepanu juhtimist, esile toomata raha üleandmist kirjeldavad asjaolud ja esitades asjasse puutumatud maksekorraldused, tekitas pankrotimenetluses olukorra, kus haldur oli PankrS-st tulenevate ülesannete täitmiseks kohustatud nõudele vastu vaidlema, sama oli õigustatud oma õiguste kaitseks tegema võlausaldaja. Seega tingis kohtusse pöördumise vajaduse hageja õiguseelneja enda käitumine, mistõttu menetluskulude jätmine kasvõi osaliselt kostjate kanda oleks nende suhtes äärmiselt ebaõiglane.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.