Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-13-60430/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 10.01.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1038

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing Advokaadibüroo Valdma & Partnerid10716314(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-60430 XXXavaldus Osaühingu XXX (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks Likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine, kirjalik menetlus Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Avaldaja lepinguline esindaja: Indrek Västrik (OÜ Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, registrikood 10716314, asukoht Majaka 26, Tallinn 11412; e-post [email protected]); Puudutatud isik: Osaühing XXX (kustutatud; registrikood XXX).

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Võtta avaldus menetlusse.

2.Avaldus rahuldada.

3.Algatada Osaühingu XXX (kustutatud; registrikood XXX) likvideerimismenetlus.

4.Määrata Osaühingu XXX (kustutatud) likvideerijaks kirjaliku nõusoleku alusel XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).

5.Kohustada likvideerijat XXXteatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja XXXOÜ registrist kustutamisest. Juhul, kui likvideerimist ei ole lõpetatud 09. novembriks 2014.a., siis tuleb likvideerijal esitada aruanne senise tegevuse kohta ja teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud, samuti edastada aruanne likvideerimise käigu kohta iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

2.Kohtumääruse põhjendused Esmalt osundab kohus, et esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11, mille kohaselt juriidilise isiku likvideerija määramine on hagita asi. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. ÄS § 60 lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. ÄS § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. ÄS § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriseadustiku § 218 lg 3 kohaselt võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on osaühing XXX (kustatud) äriregistrist kustutatud 15.08.2013. Kohtule esitatud tõenditest ning kinnistusraamatu andmetest nähtub, et osaühing XXX on kantud kinnistusraamatusse XXXasuva kinnistu omanikuna (registriosa nr XXX). Seega on 2 (3)

äriühingul vara ning vajalikud on likvideerimisabinõud, mistõttu täiendava likvideerimise läbiviimine on antud juhul põhjendatud. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja palub määrata likvideerijaks iseenda, kui osaühingu XXX (kustutatud) ainuosaniku ja ainsa juhatuse liikme enne äriühingu registrist kustutamist. Avaldaja on andnud enda likvideerijaks määramiseks ka kirjaliku nõusoleku. Kohtu hinnangul on avaldaja võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama ning ta vastab ÄS § 206 lg 1 tingimustele. Kohus määrab osaühingu XXX (kustutatud) likvideerijaks selleks nõusoleku andnud XXX(XXX; isikukood XXX). Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. TsMS § 478 lg 3 sätestab, et määrus jõustub vastavalt käesoleva seadustiku § 466 lõikes 3 sätestatule. TsMS § 478 lg 4 tuleneb, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 606 lg 1 kohaselt, käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb määrus saata äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud osaühingu XXX (kustutatud) kanda.