Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

A. S. M. C. 21.11.2013 Tartu Maakohtule esitanud hagi J. I. laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks Ringtee 3-2, Tartu. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks alates 29.03.1999 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtule teadaolevalt (andmed tuginevad tsiviilasja 2-12-46406 menetluses kindlakstehtule) ei ela kostja J. I. registrijärgsel aadressil, vaid ta elab tegelikult xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus oma 16.12.2013 kirjas hagejale juhtis hageja tähelepanu probleemidele seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega. Hageja esindaja 30.12.2013 kohtule esitatud avalduses soovib hagi tagasi võtta, kuna hagi menetlemine on majanduslikult ebaotstarbekas. Ühtlasi on hageja esindaja esitanud taotluse maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 45 euro ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 30 euro tagastamiseks. Kuna hagi ei ole veel kohtu menetlusse võetud, ei saa kohus hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Kohtu arvates on on antud olukorras õige hagi menetlusse võtmisest keelduda mõnel TsMS §-s 371 loetletud alusel. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Vastavalt TsMS §-le 70 lg 2 allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Üldise kohtualluvuse sätete kohaselt (TsMS § 79) võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi. Kuna kostja praegusel ajal Eestis enam ei ela, ei allu üldise kohtualluvuse sätete järgi antud hagi Tartu Maakohtule ega ka ühelegi teisele Eesti maakohtule. Kohtule pole teada, et kostja oleks selline Eesti Vabariigi kodanik, kellele laieneb eksterritoriaalsus, millest tulenevalt võiks hagi esitada tema viimase Eesti elukoha järgi (TsMS § 80). Viidatud sätte eesmärgiks ei ole võimaldada hagi esitamist Eesti kohtusse kõigi nende Eesti Vabariigi kodanike vastu, kes elavad välisriigis, vaid üksnes välisriigis diplomaatilist immuniteeti omavate Eesti Vabariigi kodanike vastu. TsMS § 72 sätestab Harju Maakohtu erialluvuse juhtudel, kui asi ei allu üldsätete järgi Eesti kohtule või kui sellist alluvust ei ole võimalik kindlaks teha ja välislepingust või seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et antud asjas puudub alus kohaldada ka Harju Maakohtu erialluvust mõnel TsMS §-s 72 lg 1 loetletud alusel. Antud asjas tuleb kaaluda TsMS §-s 72 lg 1 p 3 sätestatu kohaldamist, mille kohaselt Harju Maakohus lahendab asja, kui asi on muul põhjusel Eestiga tihedalt seotud ja isikul ei ole võimalik välisriigis oma õigusi kaitsta või kui õiguste kaitsmist välisriigis ei saa avaldajalt oodata. Hageja on juriidiline isik ja pole mingit alust arvata, et tal ei oleks võimalik oma õigusi Vene Föderatsioonis kaitsta. Hagile lisatud A. S. M. C. tingimuste punkt 13.2 sätestab, et kõik lepingust tulenevad vaidlused poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus laenuandja asukohajärgses kohtus. Kohtu hinnangul on Laenulepingu tingimuste punkt 13.2 VÕS §-st 42 lg 3 p 10 tulenevalt tühine ja TsÜS §-st 84 lg 1 tulenevalt ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi.

2 (3)

VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. Laenulepingu tingimuste punktis 13.2 olev kohtualluvuse kokkulepe on tühine ka TsMS § 106 lg 1 p 1 järgi tühine, sest see on sõlmitud majandustegevuses osaleva hageja ja kostja vahel, kelle majandustegevusega pole laenuleping seotud. Laenulepingu tingimuste punktis 13.2 olev kohtualluvuse kokkulepe pole kehtiv ka TsMS § 104 lg 3 p 2 järgi, kuna see pole sõlmitud ainult juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui kostja elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada, vaid see on sõlmitud üldise kohtualluvuse kokkuleppena, mis peaks kohalduma vaidluse tekkimise ajal ilma täiendavate eeltingimusteta. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna ja kriminaalasjades (edaspidi välisleping) artikli 21 punktis 1 on sätestatud, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Kostja elukoht on Vene Föderatsiooni territooriumil. Seega välislepingust tulenevalt allub antud hagi kostja elukohajärgsele so mõnele Vene Föderatsiooni kohtule. Kuna hagi ei allu Tartu Maakohtule ja seda ei saa lahendada ka mõni teine Eesti kohus, tuleb hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduda. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on taotletud kogu senises menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Hageja kinnitusel on ta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud 09.05.2013 riigilõivu 45 eurot. Kuigi kohtu käsituses ei ole vastavat maksekorraldust, annab asjaolu, et Pärnu Maakohus on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetlenud, alust arvata, et Pärnu Maakohus on riigilõivu tasumist kontrollinud. Hagile lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel 20.11.2013 täiendavalt 30 eurot riigilõivu. Kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel hagejale tagastada antud asja menetlemisega seoses tasutud riigilõiv 75 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.