Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

S. P.

T. P.

antud menetluskulult solidaarselt tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-13-54516 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid 23.05.2007 AS S. (hageja) ning S. P. T. P. ) laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele laenu summas 157 963 eurot kinnistu ostmiseks Vissi külas Nõo vallas Tartu maakonnas. Kostjad kohustusid laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi osamaksetena lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tähtpäevadel. Laenusumma ettenähtud tähtajaks tagastamata jätmisel kohustusid kostjad tasuma hagejale viivist ettenähtud tähtajaks tasumata laenusummalt. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistule asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandile asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad tagastasid 30.08.2007 hagejale ennetähtaegselt laenu summas 14 045,48 eurot ning 27.09.2007 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu lisa, mille alusel kustutati hüpoteek korteriomandilt asukohaga xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 02.11.2009 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu lisa, mille alusel anti kostjatele maksepuhkust kuni 25.12.2009 ja määrati uueks laenu tagastamise lõpptähtajaks 25.11.2037. Kuna kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, ütles hageja 08.07.2011 laenulepingu üles ning realiseeris laenulepingu tagatiseks olnud hüpoteegid. Kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx müügist laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse katteks 67 595,14 eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjate võlgnevus hageja ees 140 182,65 eurot ning pärast kostjatele kuuluva kinnistu ja korteriomandi müügist saadud raha laekumist on kostjate võlgnevus hageja ees 87 494,52 eurot, millest 69 728,17 eurot oli põhivõlgnevus, 2315,75 eurot intress, 273,34 eurot varakindlustuse võlgnevus, 15 127,99 eurot viivised põhivõlgnevuselt ja 49,27 eurot varakindlustuse viivised. Kuna kostjad ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjatelt solidaarselt 24 000 euro väljamõistmist laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse katteks. Peale selle nõuab hageja kostjatelt solidaarselt menetluskulu, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 750 euro, väljamõistmist ning menetluskulult viivise

2 (5)

2-13-54516 väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostjate vastuväited S. P. hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 29.11.2013 (tl 52), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. T. P. hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 05.12.2013 (tl 53), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjaid hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 49).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud S. P. majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud kostja emale - T. P. .11.2013 (tl 52), kes on S. P. eluruumis elav isik (tl 54). Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud T. P. majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud talle isiklikult 05.12.2013 (tl 53). TsMS § 312 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. TsMS § 322 lg 1 sätestab, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kättetoimetatuks S. P. § 322 lg 1 alusel ning T. P. §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o vastavalt 20. detsembriks 2013 ja 27. detsembriks 2013) vastanud ja kohus on neid hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine praegusel juhul

3 (5)

2-13-54516 TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 punkti 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 10-44) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 65 lg 1; 396 lg 1; 402; 416 lg 1; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 24 000 eurot – VÕS §-de 65 lg 1; 396 lg 1; 402; 416 lg 1; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel.

Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 24 000 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostjate kanda. Kuna tagaseljaotsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest TsMS § 165 lg 3 alusel samuti solidaarselt. 4 (5)

2-13-54516 Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, milles on taotlenud kostjatelt solidaarselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 750 euro – väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 750 eurot (maksekorraldus tl 6). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinna järgi soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjatelt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 750 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja menetluskulude katteks 750 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 peavad kostjad solidaarselt tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.