lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-51979/32

Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 06.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-51979/32
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1317
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-51979

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2014, Valga kohtumaja

Tsiviilasi

2-12-51979 K. E. hagi OÜ xxxxxxxxxxxxxx osanike otsuse tühisuse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3 500 eurot Hageja: K. E. (ik xxxxxxxxxxx; e-post: x) Hageja esindaja: v.adv A. L. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx&xxxxxxx; e-post x) Kostja: OÜ xxxxxxxxxxxxxx (rk xxxxxxxx; asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Tuvastada OÜ xxxxxxxxxxxxxx 29.11.2012. a osanike otsuse tühisus.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte registriosakonnale.

pooltele

ja

jõustunud

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

otsus

saata

Tartu

Maakohtu

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5.Jätta menetluskulud OÜ xxxxxxxxxxxxxx kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxx menetluskuluna riigilõiv 350 eurot (kolmsada viiskümmend eurot) K. E. kasuks.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud K. E. kui OÜ xxxxxxxxxxxxxx juhatuse liige ja osanik, kellele kuulub 50% nimetatud ettevõtte osadest, esitas kohtule hagi OÜ xxxxxxxxxxxxxx vastu 29.11.2012. a osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks. Nimetatud otsuse kohaselt kutsuti äriühingu juhatuse liikme kohalt tagasi K. E. ja K. S. , muudeti osaühingu põhikirja, pikendati juhatuse liikme J. I. B. volitusi ning otsustati osaühingule kuuluv kinnistu müüa J. I. B.. Osanike koosolekust, kus kõnealune osanike otsus vastu võeti, ei ole hagejat kui äriühingu teist osanikku teavitatud. Hagejale ei ole saadetud teavet osanike koosoleku toimumise kohta, vaatamata sellele, et kostjale ja teisele osanikule oli teada nii hageja postiaadress kui ka elektronposti aadress, mille kaudu on hageja ning teine osanik pidevalt suhelnud. Hagejal ei olnud seega võimalik kõnealusel koosolekul osaleda. Samuti ei ole hageja kiitnud viidatud otsuseid heaks, mistõttu on antud otsus tühine. Hageja viitab, et J.I. B. ei olnud pädev ainuisikuliselt vastu võtma osanike 29.11.2012. a koosolekul nimetatud otsuseid, kuna koosolekul oli esindatud vaid pool osadega esindatud häältest. Eeltoodut kinnitab ka äriühingu põhikiri, mille kohaselt otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Teisele osanikule kuulus samuti vaid 50%. Hageja taotleb, et kõik menetluskulud jääksid kostja kanda. Menetluse käik Kohus viitab, et võttis eelnimetatud hagi menetlusse 27.12.2012. a ning edastas hagimaterjalid kostjale kätte 02.01.2013. a. Hagivastus tuli jurist G. L. poolt (büroost xxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Hagile oli lisatud ka volikiri, mille kohaselt OÜ xxxxxxxxxxxxxx volitab OÜ-d xxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja koos või eraldi xxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ juristid T. M. , G. L. jne esindama OÜ-d xxxxxxxxxxxxxx. Hageja seisukoht Hageja viitab, et kostja on volitanud end käesolevas tsiviilasjas esindama ühe juhatuse liikme isikus. Äriühingul on aga kokku 3 juhatuse liiget ja äriregistri andmetel peavad osaühingut kõigis õigustoimingutes esindama vähemalt kaks juhatuse liiget koos. Volikiri ja seega ka selle alusel väidetavalt tekkinud volitus on praegusel kujul õigustühine. 19.04.2013. a esitas hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kuna esitatud volikiri on tühine, siis taotleb hageja täiendava tähtaja määramist kostjale hagile vastamiseks, et kostja saaks endale sh määrata esindaja. Menetluse käik 28.06.2013. a saatis kohus kostjale kirja, kus selgitas esindaja volituse puudumist ning andis tähtaja täpsustamaks esindaja esindusõiguse olemasolu või esitama kohtule esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatud vastuse hagile. 19.07.2013. a edastati kohtule J. I. B. ja jurist T. M. poolt allkirjastatud taotlus, mille kohaselt

sooviti menetluse peatamist ning kohtule esindusõiguse kinnituse esitamise tähtaja pikendamist. 18.12.2013. a teavitas kohus hagejat tagaseljaotsuse tegemisest ning palus esitada võimalike menetlusekulude korral menetluskulude nimekiri. 18.12.2013. a teavitas kohus menetlusosalisi ka sellest, et kuna menetluse peatamise taotlus on esitatud esindusõiguseta isiku poolt, jätab ta taotluse tähelepanuta. 02.01.2014. a teavitas hageja esindaja, et nad ei soovi esitada menetluskulude nimekirja.

Kohtu põhjendused

1.Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 02.01.2013. a. Hagile vastati büroo xxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx juristide poolt. Hageja leidis, et kostja poolt antud volikiri oli tühine, ning seega puudus esindajal volitus kostja nimel dokumente allkirjastada. Kohus nõustub selles osas hagejaga. OÜ xxxxxxxxxxxxxx põhikirja kohaselt esindavad kõigis õigustoimingutes kaks juhatuse liiget koos. TsÜS § 118 järgi volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale. Volitusel oleks seega pidanud olema ka teise juhatuse liikme, kas siis K. E. või K. S. , allkiri. Kuna volituse andmise puhul on tegemist õigustoiminguga, siis ei saanud J.I. B.kehtivat volitust anda xxxxxxxxxxx&xxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-le esindusõiguse kohta. Seega on volitus tühine ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus asjas tagaseljaotsuse.
2.Vastavalt ÄS 172 lg 1 järgi juhatus saadab osanike koosoleku toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi tuleb teates näidata osanike koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord ning koht või osaühingu kodulehe aadress, kus on võimalik tutvuda otsuste eelnõudega ja põhjendustega, samuti muud koosolekuga seonduvalt tähtsust omavad asjaolud. Hageja viitab, et talle ei saadetud teavet osanike koosoleku toimumise kohta, vaatamata sellele, et kostjale ja teisele osanikule oli teada tema postiaadress ja ka e-posti aadress, mille kaudu hageja ja kostja teine osanik suhtlesid. Teisele osanikule oli ka teada see, et xxxxxxxxxxxxx ei olnud hageja tegelik postiaadress. Seega oli käesoleval juhul rikutud koosoleku kokkukutsumise korda. ÄS § 1721 järgi kui osanike koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kuna hageja ei ole vastuvõetud otsust tagantjärgi heaks kiitnud on vaidlusalune otsus tühine. ÄS § 170 lg 2 järgi osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Seega ei ole J.I. B. pädev ainuisikuliselt vastu võtma osanike otsuseid, kuna ka tema osalus on 50%.
3.TsMS § 162 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks

menetluskulude nimekirja. Kohus viitab, et menetluskulude nimekirja esindajatasude vms kohta hageja ei ole esitanud. Kuna hageja taotles hagis menetluskulude jätmist kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista vaid hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot /tl 21/ ja 50 eurot (hagi tagamiselt) /tl 28/. Seega tuleb riigilõiv 350 eurot kostjalt välja mõista. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium