Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-13-27720 Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse järgi sõlmisid Elisa Eesti AS ja K. S. (kostja) 22.01.2011 liitumislepingu ja järelmaksulepingu, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus tasuma saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Kostja saadud kaubale koostas Elisa Eesti AS maksegraafiku, mille alusel kohustus kostja ostetud kauba maksumuse tasuma vastavalt järelmaksegraafikus fikseeritud tingimustel ja tähtaegadel. Arvete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel kohustus kostja maksma viivist 0,15% tasumata arvel märgitud summast iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale teenuste kasutamise eest igakuiseid arveid, kus oli märgitud maksetähtaeg, arvelduskonto ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks. 20.12.2012 loovutas Elisa Eesti AS oma nõude kostja vastu summas 289,03 eurot OÜ-le Aktiva Finants (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 578,01 euro väljamõistmist, millest 289,03 eurot on põhivõlgnevus ja 288,98 eurot viivis. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu – 45 euro, hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu – 55 euro ning õigusabikulude – 210,91 euro väljamõistmist ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 27.11.2013 (tl 61), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 56).

2 (6)

2-13-27720 Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on üle antud 27.11.2013 kostja vennale Algis S. (tl 61), kes elab kostjaga samas eluruumis (tl 62). TsMS § 322 lg 1 sätestab, et menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab lugeda menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-13-27720 VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ette nähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 21) nähtub, et 21.12.2012 saatis Elisa Eesti AS kostjale kirjaliku teate, milles teatas, et ta on loovutanud 20.12.2012 nõude loovutamise lepinguga nõude kostja vastu summas 289,03 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid OÜ-le Aktiva Finants (hageja). Kuna senine võlausaldaja Elisa Eesti AS on kostjale kui võlgnikule kirjalikult teatanud nõude loovutamisest OÜ-le Aktiva Finants (hagejale), on VÕS § 170 järgi toimunud nõude loovutamine kostja suhtes ning seega on hagejal uue võlausaldajana õigus nõuda VÕS § 164 lg 2 järgi kostjalt võlgnevuse tasumist senise võlausaldaja Elisa Eesti AS asemel. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 21-49) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 164 lg 2; 208 lg 1; 396 lg 2; 402; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning 415 lg 1 ja 113 lg 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus – 289,03 eurot – VÕS §-de 164 lg 2; 208 lg 1; 396 lg 2; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis – 288,98 eurot – VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 6; 415 lg 1 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 578,01 eurot (289,03 + 288,98). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud kohtule koos hagiavaldusega ka menetluskulude nimekirja (tl 50), milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: maksekäsu kiirmenetluse

4 (6)

2-13-27720 avalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 45 eurot, hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõiv – 55 eurot ning õigusabikulu – 210,91 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 7 järgi on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Hageja pole kohtule esitatud tõendit riigilõivu tasumise kohta maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, kuid kuna Pärnu Maakohtu 17.10.2013 määrusest sisust tulenevalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldust menetletud, annab see alust arvata, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ettenähtud riigilõivu 45 eurot. Hageja on hagi esitamisel täiendavalt tasunud riigilõivu 55 eurot (maksekorraldus tl 17). Seega kokku on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinna järgi soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud OÜ Julianuse Õigusbüroo ja OÜ Julianuse Õigusbüroo arvest (tl 51) lähtuvalt peab hageja maksma OÜ-le Julianuse Õigusbüroo 210,91 eurot tasu hagi koostamise ja hageja esindamise eest võlglase K. S. kohtumenetluses. Kuna antud hagi hind on 578,01 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 320 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Samas on hageja lepingulise esindaja ülesandeid piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamisega, antud asi pole eriti töömahukas ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud analoogilisi hagiavaldusi. Seega mõistab kohus kostjalt hageja õigusabikulud välja põhjendatud suuruses, milleks on kohtu arvates 100 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 200 eurot (100 + 100). Hageja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb kohtuotsuses märkida, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5 (6)

2-13-27720

TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.