Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-54419 Kostja võib esitada kaja Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja nõuded ja põhjendused Põlva kohtumajale esitatud hagiavalduse (tl 25-29) järgi sõlmisid K. J. O. ) ja I. R. M. ) 14.09.2012 järelmaksulepingu nr 1212724/96ta, mille alusel andis hageja kostjale üle järelmaksu summas 542,50 eurot, millest 524 euro eest soetas kostja 14.09.2012 1A.EE OÜ-le kuuluvast kauplusest järelmaksuga eseme ning millest 18,50 eurot kuulus poolte kokkuleppel tasaarveldamisele lepingu sõlmimise tasuga. Kostja kohustus tasuma hagejale järelmaksusumma igakuiste osamaksetena maksegraafikus ettenähtud tähtpäevadeks ja tasuma hagejale järelmaksuintressi 17,90% tasumata järelmaksusummalt aastas. Osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel väljastati kostjale automaatselt krediit järelmaksu püsimakses sisalduva järelmaksusumma ulatuses ning krediidisummalt kohustus kostja tasuma krediidiintressi 27% krediidisummast aastas. Lisaks kohustus kostja osamaksete ettenähtud tähtajaks tasumata jätmisel tasuma ettenähtud tähtajaks tasumata krediidisummalt viivist krediidiintressiga samas määras, s.o 27% aastas ja hüvitama hagejale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja ütles 19.06.2013 järelmaksulepingu üles ja nõudis kostjalt kogu järelmaksusumma tagastamist. Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt 725,89 euro väljamõistmist, millest 512,03 eurot on tagastamata krediidisumma, 56,83 eurot järelmaksuintress, 2,14 eurot krediidiintress, 102,24 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 52,65 eurot viivis hagi koostamise aja seisuga (s.o 15.11.2013). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist 27% tagastamata krediidisummast aastas alates hagi esitamisest 16.11.2013 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tagastamiseni. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõivu – 125 euro ja õigusabikulude – 114 euro väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 30.11.2013 (tl 36), kuid ta ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 32).

Kohtu põhjendused

2 (6)

2-13-54419

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 järgi eeldatakse hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus on hagiavalduse ja selle lisad saatnud kostjale postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel. Nimetatud menetlusdokumendid on kostjale üle antud isiklikult 30.11.2013 (tl 36). TsMS § 312 lg 1 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte toimetada postiteenust majandustegevusena osutava isiku vahendusel tähitult väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 järgi tõendab dokumendi kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata kohtule tagastada. Seega on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud TsMS §-de 312 lg 1 ja 313 lg 1 alusel. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o

3 (6)

2-13-54419 VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud tõenditega (tl 8-18) ja õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 396 lg 2; 402; 416 lg 1; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 järgi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus - 512,03 eurot – VÕS §-de 396 lg 2; 402; 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel, järelmaksuintress 56,83 eurot, krediidiintress 2,14 eurot ja võla sissenõudmise kulud 102,24 eurot – VÕS §-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel ning viivis – 52,65 eurot – VÕS §-de 415 lg 1; 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 kolmanda lause alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist ka alates hagi esitamisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27% tagastamata krediidisummalt aastas, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis 27% aastas tagastamata krediidisummalt - 512,03 eurot - alates hagi esitamisest 16.11.2013 kuni tagastamata krediidisumma kohase tasumiseni. Antud tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi on 864,14 eurot (725,89 + 138,25). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

4 (6)

2-13-54419 Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, milles on taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv – 125 eurot ning õigusabikulu – 114 eurot. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 125 eurot (maksekorraldus tl 7). TsMS § 162 lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hagi on esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu hagihinna järgi soodusmääras, on TsMS § 162 lg 5 alusel võimalik kostjalt hageja kasuks välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks olnud Balti V. S. K. O. ja Balti V. S. K. O. arvest lähtuvalt peab hageja maksma Balti V. S. K. O. -le 114 eurot tasu hagi koostamise ja esindamise eest võlglase I. R. M. . Kuna antud hagi hind on 864,14 eurot, siis on TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) § 1 lg 1 alusel võimalik antud asjas lepingulise esindaja kulude katteks teiselt menetlusosaliselt välja mõista maksimaalselt 1600 eurot. Seega jäävad hageja nõutavad lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 4 kehtestatud piirmäära sisse. Samuti vastab hageja nõutav õigusabikulu hageja lepingulise esindaja tehtud töö mahule hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel. Samas tuleb arvestada, et antud asi pole olnud keerukas ega töömahukas, hageja lepingulise esindaja ülesanded antud asjas on piirdunud vaid hagiavalduse koostamisega ning kohtu menetluses on massiliselt hageja lepingulise esindaja koostatud sarnaseid menetlusdokumente. Eelneva tõttu leiab kohus, et hageja nõutud õigusabikulud 114 eurot pole põhjendatud, arvestades antud õigusabi lihtsust. Kohus loeb hageja põhjendatud õigusabikuluks 90 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks kokku 215 eurot (125 + 90). TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

5 (6)

2-13-54419

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.