Kohtulahend

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 06.12.2010 tegi Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-08-51638 otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivised summas 3 039 930,03 krooni. Kohus otsustas jätta hageja maakohtu menetluskulud asjas täielikult kostja kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ning 20% ulatuses hageja kanda. Nimetatud ringkonnakohtu otsus on jõustunud Riigikohtu 07.03.2011 määrusega. Riigikohus on määruses märkinud, et kassatsiooniastme menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 23.03.2011 esitas hageja kohtule avalduse hageja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, näidates menetluskuluna riigilõivu 11 711,84 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 25 779,20 eurot. 14.04.2011 esitas kostja kohtule vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ja oma avalduse menetluskulude summa kindlaksmääramiseks, näidates menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 11 184,54 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtu menetluses summas 4 904,68 eurot. Kostja taotles 20% ringkonnakohtu menetluskulude väljamõistmist hagejalt, kokku summas 3217,84 eurot. Kostja ei nõustunud hageja lepingulise esindaja kuludega, sest menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on esitatud pärast tähtaja möödumist, kulud on tõendamata, ületavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ülempiiri ja on põhjendamatud. Käesoleval juhul ei ole hageja kohtule esitanud ühtegi õigusabi eest tasumist tõendavat dokumenti ega dokumenti, millest nähtuks hageja kohustus tasuda õigusabi eest. Kuna hageja ei ole esitanud kuludokumente, siis tuleb jätta hageja avaldus lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata. Isegi kui hageja nõue oleks tõendatud, siis hageja nõutav summa ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära. Tsiviilasi ei olnud keerukas, mis õigustaks maksimummääras õigusabikulude väljamõistmist. Kuigi tõendite maht oli suur, ei pidanud pooled andma tõenditele keerukaid õigusikke hinnanguid. Hageja lepingulise esindaja kulusid tuleks vähendada 70 tunni võrra. Põhjendatud kulu õigusabile ei saa olla enam kui 9574,38 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2010 otsuse järgi peab kostja kandma ka hageja poolt tasutud riigilõivust 80%, mitte 100% nagu hageja on märkinud. Hageja on tasunud maakohtus riigilõivu 5 320,64 eurot ja ringkonnakohtus 6 391,2 eurot. Seega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetav riigilõiv kokku summas 10 433,6 eurot. 12.05.2011 esitas hageja kohtule teate, mille kohaselt ta on menetluskulude nõude kostja vastu loovutanud advokaadibüroole OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid. Hageja kui loovutaja ja OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid kui saaja vahel on 15.04.2011 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise leping, mille alusel on loovutuse saajale üle läinud nõue kostja kui võlgniku vastu tulenevalt kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-08-51638, millega kohustati võlgnikku tasuma nimetatud tsiviilasja menetluskulud. Koos nõude loovutamisega on üle läinud ka seda nõuet tagavad tagatised ja kõrvalkohustused. Tulenevalt eeltoodust, tuleb võlgniku ja loovutaja vahelisest võlasuhtest tulenevad kohustused täita loovutuse saajale. 14.09.2012 teavitas vandeadvokaat Kaido Ehasoo kohut, et asja materjalidest on ilmnenud, et hageja on saatnud kostjale nõude loovutuse kohta kinnituskirja, milles on kahetsusväärselt eksinud kuupäeva märkimisega. Ekslikult on kinnituskirja koostamise kuupäev 15.04.2012 märgitud ka nõude loovutamise lepingu kuupäevaks, kuigi nimetatud leping on sõlmitud OÜ KRISTIINE EHITUS (pankrotis) ja OÜ Advokaadibüroo Ehasoo ja Partnerid vahel juba 23.03.2011. OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid on esindanud hagejat tsiviilasjas 2-08-51638, mille kohta sõlmiti 22.06.2010 õigusabileping. Vastavalt lepingule kohustus

2(9)

klient tasuma iga õigusabi jaoks kulunud töötunni eest 127,82 eurot (2000 krooni) juhul, kui ei realiseeru lepingu p-s 3.3 sätestatud tulemustasu kokkulepe. Vastavalt lepingule pidi hageja tasuma tulemustasuna kogu võidetud summa, mis ületas maakohtus väljamõistetud summat (s.o 2 413 008,03 krooni). Tulemustasu materiaalõiguslikud eeldused täitusid. Tsiviilasja lõpplahendi kohaselt mõisteti OÜ-le KRISTIINE EHITUS (pankrotis) välja 626 922,15 krooni enam, kui oli esialgne maakohtu otsus. Seega oli advokaadibürool õigus 626 922,15 kroonile. Kokku kulus hageja esindajal asja menetlemisele 212 töötundi (tööaja arvestus esitatud koos esialgse avaldusega), mis arvestusega 2000 krooni tunnis, moodustab 424 000 krooni. Arvestades menetluskulude jaotust, koosnevad kostjalt sissenõutavad kulud esindaja kulust maakohtus summas 12 414 eurot, ringkonnakohtus summas 5 427,20 eurot (80% kogu kulust) ja Riigikohtus summas 7 936 eurot. Kokku 25 779,20 eurot. Lisaks kandis hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses riigilõivu kokku 11 711,84 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus vandeadvokaat Kaido Ehasoo rahuldada avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja määrata kindlaks OÜ KALDA MAJAD poolt tsiviilasjas nr 2-08-51638 hüvitatava menetluskuluna riigilõiv summas 11 711,84 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 25 779,2 eurot. Hageja ei nõustunud kostja menetluskulude arvestusega, mis puudutab esindajakulude suurust. Kostja on ringkonnakohtus kantud esindajakulu tõendamiseks esitanud advokaadibüroo arved nr 038-11-10, nr 089-10-10, nr 1053, nr 71-02-10 ning nr 968. Arvete nr 038-11-10, nr 089-10-10, nr 1053 selgitustest nähtub, et need on koostatud menetluse eest maakohtus, milline kulu on täielikult jäetud kostja enda kanda. Seega nimetatud arvetel näidatud õigusabiteenust mingiski osas hageja kostjale hüvitama ei pea. Nimetatud kolme arve kogusumma on 1871,01 eurot, millises summas tuleks kostja esindajakulu vähendada. Pärast nimetatud mahaarvamist jääks kostja menetluskulu suuruseks 14 218,21 eurot, millest 20% oleks 2843,64 eurot. 23.05.2011 kuulutas Harju Maakohus välja Osaühingu KRISTIINE EHITUS pankroti ja määras pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Pankrotihaldur Peeter Sepperile teadaolevalt ei ole Osaühingule KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esitatud ühtegi arvet OÜ-lt Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid või vandeadvokaadilt Kaido Ehasoolt. Pankrotihalduri valduses on üksnes 22.06.2010 kuupäeva kandev õigusabileping nr 13. Samuti puudub pankrotihalduril teave nõude loovutamise kohta. Isegi kui nõude loovutamine toimus 15.04.2011, siis on see tühine tulenevalt asjaolust, et 25.03.2011 määrati Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) varale käsutuskeeld ja ilma ajutise halduri nõusolekuta ei tohtinud Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) tehinguid teha. Ajutine haldur ei ole andnud nõusolekut nõude loovutamiseks. Advokaat ei või AdvS § 44 lg-st 3 tulenevalt õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi. TsÜS § 87 järgi seadusest tulenva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Pankrotihaldur Peeter Sepper palus määrata Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulude suuruseks 11 711,81 eurot (183 250 krooni). Nimetatud summa on hagilt tasutud riigilõiv, mis on ka ainukeseks menetluskuluks. Kostja nõude loovutamise lepingut ei tunnistanud, sest esinevad tõendi tagantjärele koostamise tunnused. Kostja vaidlustas 23.03.2011 dokumendi ehtsuse ja palus seda tõendina mitte arvestada. Kui Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) on menetluse kestel nõude loovutanud OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid ning viimane on menetlusse astunud nõude loovutaja asemel, siis nõude loovutuse kehtetuse korral tuleb menetlus lõpetada. Kui hageja on menetluse kestel asendatud ja tema asemele astunud isikul puudub nõue kostja vastu, siis ei ole võimalik menetluskulude kindlaksmääramise avaldust läbi vaadata.

3(9)

Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) ja Osaühingu KALDA MAJAD menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt: • määras kindlaks hageja Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulud summas 11 711,84, millest Osaühingu KALDA MAJAD kanda jääb 10 433,60 eurot. • määras kindlaks Osaühingu KALDA MAJAD menetluskulud summas 15 820,79 eurot, millest Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kanda jääb 3 164,16 eurot. • mõistis välja lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras Osaühingult KALDA MAJAD Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 7 269,44 eurot. TsMS § 210 lg 3 sätestab, et nõude loovutamise puhul võib õigusjärglane vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid ei ole käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses taotlenud kohtult menetlusse astumist Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) õigusjärglasena. Seega menetlusosaline Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) ei ole menetluse kestel asendatud ja kohus vaatab läbi Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. 23.05.2011 kuulutas Harju Maakohus välja Osaühingu KRISTIINE EHITUS pankroti ja pankrotihalduriks määrati Peeter Sepper. Advokaadibüroo volitused esindada käesolevas tsiviilasjas hagejat lõppesid 23.05.2011 seoses pankroti väljakuulutamisega ja pankrotihaldur Peeter Sepper, kes on Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindaja, kinnitab 13.12.2012 kohtule, et uut volitust hageja endisele esindajale ta andnud ei ole. TsÜS § 125 lg 2 p 11 kohaselt lõpeb volitus, kui kuulutatakse välja esindatava pankrot. Eeltoodu alusel lahendab kohus Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis), keda esindab pankrotihaldur Peeter Sepper, menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Käesolevas menetluses ei ole vandeadvokaat Kaido Ehasoo ega OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindaja, kohus luges OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid asjast puudutatud isikuks. AdvS § 44 lg 3 kohaselt ei või advokaat õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi. TsÜS § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Eeltoodust tulenevalt on nõude loovutamine olnud tühine. Kohus on nõudnud TsMS § 174 lg 5 alusel pankrotihaldurilt ja vandeadvokaat Kaido Ehasoolt Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. Pankrotihaldur Peeter Sepper teatas kohtule, et vandeadvokaat Kaido Ehasoo poolt ega OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid poolt ei ole Osaühingule KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esitatud ühtegi arvet, on esitatud üksnes 22.06.2010 kuupäeva kandev õigusabileping nr 13. Kuna õigusabiarveid ei ole esitatud, siis Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) ei ole õigusabikulusid kandnud ja tal ei lasu ka tulevikus täitmisele kuuluvat kulude kandmise kohustust. Vandeadvokaat selgitas, et nimetatud lepingu kohaselt kohustus klient tasuma iga õigusabi jaoks kulunud töötunni eest 127,82 eurot (2000 krooni) juhul, kui ei realiseeru lepingu punktis 3.3. sätestatud tulemustasu kokkulepe. Vastavalt lepingu punktile 3.3. pidi hageja tasuma tulemustasuna kogu võidetud summa, mis ületas maakohtus väljamõistetud summat (so 2 413 008,03 krooni). Punktis 3.3. oli kokku lepitud, et klient advokaadibüroole arvet ei tee. Tulemustasu materiaalõiguslikud eeldused täitusid. Tsiviilasja lõpplahendi kohaselt mõisteti Osaühingule KRISTIINE EHITUS (pankrotis) välja 626 922,15 krooni enam, kui oli esialgne maakohtu otsus. Õigusabilepingu punkti 3.4. kohaselt olid klient ja advokaadibüroo kokku leppinud, et omandiõigus tulemustasule tekib lahendi jõustumisel

4(9)

tsiviilasjas nr 2-08-51638. Lepingu punkti 3.5. kohaselt pidi punktis 3.3. sätestatud tulemustasu kantama advokaadibüroo arveldusarvele 5 pangapäeva jooksul, arvates lahendi jõustumisest. AdvS § 61 kohaselt määratakse tasu kas ajatasuna (tunnitasu), kindlas suuruses (koondtasuna), osana kliendi kasust, mida ta saab õigusteenuse osutamise tõttu (osatasu) või tulemustasuna. AdvS § 63 sätestab, et advokaat on kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus. Seega advokatuuriseadusest tuleneb, et kõikide tasu vormide kohta tuleb esitada arve. AdvS §-ga 63 on vastuolus leppida kokku arvete mitteesitamises. Kohus on arveid nõudnud, kuid neid ei ole esitatud. Seetõttu ei kuulu Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) õigusabikulud OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid taotlusel kindlaksmääramisele ja Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kasuks väljamõistmisele. Vandeadvokaat Kaido Ehasoo Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindajana on taotlenud ka nende õigusabikulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist, mis hagejal tekkisid enne vandeadvokaat Kaido Ehasoo poolt esinduse algust (vastavalt tsiviilasja toimikus olevale volikirjale algas Kaido Ehasoo poolt esindus 01.02.2010). Menetluse algusest 30.07.2008 kuni vandeadvokaat Kaido Ehasoo poolt esindamise alguseni esindas Osaühingut KRISTIINE EHITUS (pankrotis) (end. OÜ Wolmreks Ehitus) õigusbüroo OÜ Eurohelp juhataja Tom Annikve. Vaatamata kohtu nõudmisele arved esitada ei ole kohtule esitatud ka OÜ Eurohelp arveid tema poolt õigusteenuse osutamise kohta hagejale. Seega ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks õigusabi eest tasumist või kohustust tasuda õigusabi eest oma esindajale. Eeltoodu alusel ei kuulu ka enne 01.02.2010 osutatud õigusabikulud kindlaksmääramisele ja väljamõistmisele Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kasuks. Võttes aluseks asjaolu, et peale Osaühingu KRISTIINE EHITUS pankroti väljakuulutamist 23.05.2011 ei ole pankrotihaldur Peeter Sepper advokaadibüroole uut volitust andnud, siis on Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindajaks pankrotihaldur Peeter Sepper ja kohus, lahendades Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulude kindlaksmääramise avaldust, määras hageja menetluskuluna kindlaks hagi esitamisel tasutud riigilõivu suuruses 5320,64 eurot ja ringkonnakohtus tasutud riigilõivu suuruses 6391,20 eurot, kokku 11 711,84 eurot, kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse esitamisel, millest vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub kostjalt Osaühingult KALDA MAJAD väljamõistmisele kokku 10 433,60 eurot (riigilõiv hagi esitamisel 5320,64 eurot + 80 % ringkonnakohtus tasutud riigilõivust apellatsioonkaebuse esitamisel, s.o 5112,96 eurot). Menetluskulu tuleb välja mõista Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kasuks. Avalduse kohaselt taotles Osaühing KALDA MAJAD apellatsioonkaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu summas 11 184,54 eurot ja ringkonnakohtus õigusabikulude summas 4904,68 eurot (käibemaksuta) kindlaksmääramist. Lisatud on Advokaadibüroo Glimstedt OÜ arved nr 1053, 968, 089-10-10, 71-02-10 ja 038-11-10 koos spetsifikatsioonidega. Osaühingu KALDA MAJAD vältimatu ja vajaliku menetluskuluna tuleb kindlaks määrata kostja poolt tasutud riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel summas 11 184,54 eurot, millest 20 % summas 2236,91 eurot kuulub Osaühingult KRISTIINE EHITUS (pankrotis) väljamõistmisele Osaühingu KALDA MAJAD kasuks. Osaühingu KALDA MAJAD esitatud arved koos tööaruannetega on esitatud ringkonnakohtu menetluses tehtud tööde eest. Vaidlustatud arvetele lisatud tööaruannetes olevate tööde kirjeldustest nähtub selgelt, et kirjeldatud tööd on tehtud seoses esindamisega ringkonnakohtu menetluses. Arvetelt nähtub ka, et need on esitatud ajal, mil asi oli ringkonnakohtu menetluses. Seega on arved

5(9)

nr 038-11-10, 089-10-10 ja 1053 esitatud täies ulatuses ringkonnakohtu menetluses tehtud tööde eest. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus vähendas 28.02.2010 arve nr 71-02-10 alusel taotletud õigusabikulude väljamõistmist 268,43 euro võrra (2 tunni ulatuses), kuna tööaruandes näidatud kohtukõne koostamise ja täiendamisega ning kliendiga nõupidamisega koos toimus ka juba kohtuistungiks valmistumine ning kõige selle aeg kokku 9 tundi ja 25 minutit ei ole vajalik ja põhjendatud ajakulu, kuivõrd esindaja, olles eelnevalt asjaga tegelenud juba rohkem kui aasta, pidi asjaoludega olema juba tuttav ja vaidlusalused asjaolud ei olnud nii oluliselt muutunud. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks arve nr 71-02-10 alusel 7 tundi ja 25 minutit, lisaks kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund ja 30 minutit. Eeltoodu alusel määras kohus kindlaks Osaühingu KALDA MAJAD menetluskuludena õigusabikulud ringkonnakohtus summas 4636,25 eurot, mis jääb alla menetluse alustamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära. Osaühingult KRISTIINE EHITUS (pankrotis) väljamõistmisele Osaühingu KALDA MAJAD kasuks kuulub sellest 20 % ehk 927,25 eurot. Määruskaebus OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid palub tühistada maakohtu määruse. 23.03.2011 hageja ja OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid vahel sõlmitud lepinguga loovutas hageja kõnealuses tsiviilasjas menetluskulude hüvitamise nõude kostja vastu tervikuna advokaadibüroole. Kohut teavitati nõude loovutusest 12.05.2011 ning alates nimetatud kuupäevast on advokaadibüroo esitanud tsiviilasjas dokumente kui menetluskulude nõude omandaja. Seega oli nii kohtule kui ka vastaspoolele üheselt selge, et edaspidiselt menetletakse advokaadibüroo ja kostja vastastikuseid menetluskulude nõudeid. Kohus ei ole kohtumääruse tegemise ajaks kordagi juhtinud tähelepanu võimalusele, et ta advokaadibüroo õigust avaldajana ei tunnusta. Kui maakohtu jaoks oli määrava tähtsusega taotluse esitamine hageja asendamiseks, siis ei viidanud kohus kordagi vastava taotluse esitamise vajadusele. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 351 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust. Kohus on vääralt kohaldanud AdvS § 44 lg-t 3. Käesoleval juhul osutas advokaadibüroo hagejale õigusteenust kohtuasja ajamisel, milleks pooled sõlmisid 22.06.2010 õigusabilepingu nr 13. Advokaadibüroo poolt osutatavale õigusteenusele vastas hageja kohustus maksta tasu lepingu järgi. Seega tekkis advokaadibürool õigusteenuse osutamise tõttu rahaline nõue hageja vastu, kuid mille täitmiseks loovutas hageja advokaadibüroole iseenda rahalise nõude (menetluskulude näol) kostja vastu. Seega saanuks advokaadibüroo rahaliselt tasustatud tehtud töö eest ning viisil, mida oleks täitnud ka hageja. AdvS § 44 lg-s 3 sätestatud piirang puudutab üksnes selliseid tehinguid, mille tulemusena saab advokaat kliendilt põhjendamatu eelise millegi suhtes, milleks advokaat muidu õigustatud ei oleks. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid ja hageja vaheline nõude loovutuse tehing kehtiv. Kohus on õigustamatult jätnud tähelepanuta õigusabilepingu kui menetluskulu tõendava dokumendi. Advokaadibüroo ja hageja leppisid õigusabilepingu p-s 3.4 kokku, et hageja kohustus tasuma iga õigusabi jaoks kulunud töötunni eest 127,82 eurot (2000 krooni) juhul, kui ei realiseeru lepingu p-s 3.3 sätestatud tulemustasu kokkulepe. Vastavalt lepingule pidi hageja tasuma tulemustasuna kogu

6(9)

võidetud summa, mis ületas maakohtus väljamõistetud summat. Tulemustasu materiaalõiguslikud eeldused täitusid, nagu on kohus ka määruses tuvastanud. Tsiviilasja lõpplahendi kohaselt mõisteti hagejale välja 626 922,15 krooni enam, kui oli esialgne maakohtu otsus. Seega oli advokaadibürool õigus 626 922,15 kroonile ning tulemustasu omandiõigus tekkis tsiviilasja lõpplahendi jõustumisega, mida samuti maakohus vaidlustatavas määruses nõuetekohaselt tuvastas. Seega olid pooled seadnud tulemustasu sissenõutavuse lepingu p-s 3.5 sõltuvusse lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2010 otsus jõustus Riigikohtu 07.03.2011 määrusega ning seega jäi hageja alates 07.03.2011 võlgnevusse Advokaadibüroo ees. Eeltoodust hoolimata on kohus eiranud pooltevahelist ühist tahet ning vääralt leidnud, et kuna AdvS § 63 näeb advokaadile ette õigusteenuse eest arve esitamise ja käesoleval juhul ei ole advokaadibüroo seda teinud, ei ole hagejal tekkinud tasu maksmise kohustust. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse lõppjäreldus on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 järgi maakohtu määruse põhjendusi. Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis), mida esindas vandeadvokaat Kaido Ehasoo, esitas avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 23.03.2011. 25.03.2011 algas hageja pankrotimenetlus. 12.05.2011 teatas Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis), et nõue on 15.04.2011 loovutatud OÜ-le Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid ja palus kanda väljamõistetavad menetluskulud nõude omandanud isikule. 23.05.2011 kuulutati välja Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrot ja TsÜS § 125 lg 1 p 11 järgi lõppesid vandeadvokaat Kaido Ehasoo volitused Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindamiseks. Pankrotihaldur Peeter Sepper teavitas 31.10.2011 kohut, et pankrotihaldur ei ole andnud nõusolekut nõude loovutamiseks ja pankrotihalduri valduses on ainult õigusabileping, kuid muud Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) menetluskulude nõuet põhistada võivad dokumendid puuduvad. 02.03.2012 on vandeadvokaat Kaido Ehasoo esitanud Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) nimel menetluskulude nõude täpsustuse. Pankrotihaldur Peeter Sepper täpsustas 07.06.2012 Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus välja mõista üksnes riigilõivu 11 711,81 eurot. 14.09.2012 esitas vandeadvokaat Kaido Ehasoo menetlusdokumendi, mille kohaselt oli nõude loovutamise teatel ebaõige kuupäev ja õige menetluskulude nõude loovutamise lepingu sõlmimise päev oli 23.03.2011. 13.12.2012 kinnitas Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper, et vandeadvokaat Kaido Ehasoo volitused hagejat esindada lõppesid 23.05.2011 ja pärast seda ei ole vandeadvokaat Kaido Ehasool õigust Osaühingut KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindada. OÜ KALDA MAJAD vaidlustas 20.12.2012 avalduses 23.03.2011 nõude loovutamise lepingu ehtsuse, väites, et tegemist on tagantjärele koostatud dokumendiga. OÜ KALDA MAJAD leidis, et OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid on asunud menetlusse hageja asemel, kuid määruskaebuse esitaja nõuet ei saa rahuldada, kuna see põhineb võltsitud tõendil. 18.01.2013 on vandeadvokaat Kaido Ehasoo esitanud menetlusdokumendi, milles nimetab ennast Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindajaks. Menetlusdokumendis selgitab ta, miks on OÜ-l Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid õigus taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Määruskaebuse lahendamiseks tuleb esiteks määrata, kes on käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetlusosalised. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-18-11 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlus on iseseisev hagita menetlus. Eeltoodust tulenevalt on menetlusosalisteks TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi avaldaja ja puudutatud isikud. TsMS § 174 lg 1

7(9)

järgi määratakse menetluskulud kindlaks menetlusosalise poolt esitatud avalduse alusel. Käesolevas menetluses on nii Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) kui ka Osaühing KALDA MAJAD avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitanud, seega on nad avaldajad. Järgnevalt tuleb määrata, kes on käesolevas menetluses määruskaebuse esitaja OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid. Maakohus on määruskaebuse esitajat käsitlenud puudutatud isikuna. TsMS § 477 lg 1 järgi vaadatakse hagita asi läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid omandas väidetavalt 23.03.2011 menetluskulude hüvitamise nõude Osaühingult KRISTIINE EHITUS (pankrotis), kes oli samal kuupäeval esitanud maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid soovib menetluskulude kindlaksmääramist oma kasuks. Analoogilist olukorda hagimenetluses reguleerib TsMS § 210, mille kohaselt võib pool menetluse ajal vaidlusalust eset võõrandada ja see ei mõjuta menetlust. TsMS § 210 lg 3 järgi võib õigusjärglane, kellele vaidlusalune nõudeõigus on üle antud, vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul asuda menetlusse õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane asuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Kohaldades analoogia alusel TsMS § 210 lg-s 3 sätestatut käesolevale hagita menetlusele, oleks OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid saanud asuda menetlusse avaldaja Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) asemel ainult siis, kui Osaühing KALDA MAJAD ja Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) oleksid andnud selleks nõusoleku. Sõnaselgelt ei ole kumbki menetlusosaline sellist nõusolekut andnud. Osaühing KALDA MAJAD on 20.12.2012 esitatud menetlusdokumendis möönnud, et määruskaebuse esitaja on asunud menetlusse hageja asemel, kuid on väitnud, et nõude loovutamise leping on võltsitud. Osaühing KRISTIINE EHITUS (pankrotis) on kõigis menetlusdokumentides määruskaebuse esitaja menetlusse astumisele vastu vaielnud. Seega TsMS § 210 lg 3 järgi Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) singulaarse õigusjärglasena OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid menetlusse lubamiseks alust ei olnud. Eeltoodu tõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et hagita menetluse eripära arvestades tuleb OÜ-d Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid käsitelda puudutatud isikuna. Kuna Osaühingut KRISTIINE EHITUS (pankrotis) ei olnud asendatud, siis on maakohus õigesti läbi vaadanud Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis), mis esindab pankrotihaldur Peeter Sepper, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebuse esitaja väitis, et maakohtu seisukoht Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) asendamata jätmise kohta tuli talle üllatusena ja maakohtu menetluses oli kõigile menetlusosalistele selge, et menetletakse OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Samuti heitis määruskaebuse esitaja maakohtule ette, et kordagi ei juhitud määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et ta peaks esitama taotluse avaldaja asendamiseks. Kolleegium määruskaebuse esitaja etteheidetega ei nõustu. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta ei olnud teadlik Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) pankrotihalduri vastuväidetest määruskaebuse esitaja nõudele kanda üle menetluskulu määruskaebuse esitajale. Kolleegium märgib, et eksitav on määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu menetluses oli kohus aktsepteerinud teda isikuna, kes nõuab menetluskulude hüvitamist endale. Vandeadvokaat Kaido Ehasoo on kõigis maakohtule esitatud menetlusdokumentides nimetanud ennast Osaühingu KRISTIINE EHITUS (pankrotis) esindajaks, kuigi alates 23.05.2011 ta selleks õigustatud ei olnud. Määruskaebus on esimene menetlusdokument, mis on esitatud OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid nimel. Seega on määruskaebuse esitaja ise käitunud maakohut eksitaval viisil. Arvestades, et määruskaebuse esitaja esindajaks on vandeadvokaat, siis menetlusõigusjärglusega seonduv ei tohiks olla talle üllatuseks.

8(9)

Maakohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata ennekõike põhjusel, ta pidas AdvS § 44 lg 3 ja TsÜS § 87 järgi 23.03.2011 nõude loovutamise lepingut tühiseks. Kolleegium selles osas maakohtu käsitlusega ei nõustu. AdvS § 44 lg 3 sätestab, et advokaat ei või õigusteenust osutades omandada kliendi õigusi. TsÜS § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Advokatuuriseadusest ei tulene, et AdvS § 44 lg-s 3 sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing oleks tühine. Seega tuleb kontrollida, kas AdvS § 44 lg-s 3 sätestatud keelu mõtteks oli keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. AdvS § 44 kannab pealkirja advokaadi kohustused. Tegemist on advokaadi ja kliendi vaheliste kohustustega ning kolleegiumi arvates on AdvS § 44 lg-s 3 sätestatu eelkõige kliendi kaitse normi ja selle eesmärgiks on vältida olukordi, kus advokaat võib kliendilt õiguste saamise eesmärgil käituda viisil, mis on klienti kahjustav. AdvS § 44 lg 3 rikkumine võib anda kliendile aluse esitada näiteks kahju hüvitamise nõue advokaadi vastu. Kolleegiumi arvates ei ole AdvS § 44 lg-s 3 sätestatud keelu mõtteks välistada igasugused nõuete loovutused kliendi ja advokaadi vahel ja lugeda need igal juhul tühiseks. Kolleegium leiab, et AdvS § 44 lg 3 tõlgendamine viisil, et kõik advokaadi ja kliendi vahel sõlmitud loovutustehingud on tühised, võib ebamõistlikult kahjustada isikuid, kes on nõude omandanud, ja seeläbi mõjuda tsiviilkäibe kindlust kahjustavalt. Eeltoodud osas tuleb maakohtu määrust muuta. Kuna määruskaebuse esitaja ei olnud käesolevas menetluses isik, kes saaks taotleda teiselt menetlusosaliselt menetluskulude väljamõistmist enda kasuks, siis on maakohtu lõppjäreldus õigusabikulude väljamõistmata jätmise kohta õige.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.