Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.02.2010, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Kristiine Ehitus (endine ärinimi OÜ Wolmreks Ehitus) hagi OÜ Kalda Majad vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks ja OÜ Kalda Majad vastuhagi OÜ Kristiine Ehitus vastu leppetrahvi ja kahju hüvitise saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.07.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Kristiine Ehitus apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
02.02.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Kristiine Ehitus (endine ärinimi OÜ Wolmreks Ehitus) (registrikood 10462405, asukoht Spordi 7, Tallinn), esindajad Olavi Israel, Tom Annikve, v.adv Kaido Ehasoo Kostja OÜ Kalda Majad (registrikood 10295060, asukoht Tallinna mnt 70, Pärnu), esindaja Einar Kelder, v.adv Indrek Leppik
ja
OÜ
Kalda
Majad
Resolutsioon
1.Pärnu Maakohtu 23.07.2009 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebused jätta rahuldamata.
3.Kõik menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada
menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.23.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja peatöövõtulepingu korterelamu ehitamiseks Pärnus. Hageja on kostjale esitanud arveid vastavalt teostatud tööde aktidele, millistest tänaseni on kostjal tasumata arved summas 2 855 847,32 krooni ja summas 566 516,65 krooni ning kokkulepitud vaegtööde eest koos käibemaksuga 118 000 krooni. Ehitustööde valmimise tähtaeg oli esialgselt kokku lepitud lepingu p-s 7.1 07.02.2008. Punkti 7.2 kohaselt pidid pooled ehitise ülevaatus- vastuvõtuakti vormistama hiljemalt 15.02.2008. Hiljem lepiti ehitustööde valmimise tähtajaks 16.03.2008. Viivitus oli otseselt põhjustatud kostja tegevusest. Kostja survel valis hageja allhankijaks enne lepingu sõlmimist kostja poolt valitud allhankija AS Pärnu Betoonmeistrid, kelle poolt tarnitud betoondetailid olid väga halva kvaliteediga. Lisaks kostjapoolne viivitus katuse ehituses ning viivitus seoses lifti tehniliste probleemidega. Eeltoodud põhjustel valmis korterelamu 09.04.2008. Hoone kasutusluba väljastati 05.05.2008. Vastavalt poolte kokkuleppele jäi akteerimata vaegtööd summas 118 000 krooni, mis kuulus tasumisele pärast vaegtööde teostamist tähtajaga 30.05.2008. Vaegtööd teostati ettenähtud tähtajaks, kuid tööde eest on siiani tasumata. Hageja kohustuseks oli kütte tagamine ehitustööde käigus, milleks kasutati lokaalseid kütteseadmeid. Selleks sõlmiti hageja ja küttefirma Fortum Termest vaheline leping hoone kütmiseks, mis lõpetati 30.05.2008. Hagejale teadaolevalt ei sõlminud kostja pärast 30.05.2008 küttefirmaga hoone kütmiseks lepingut ja seega ei järginud kostja ise hoone ekspluatatsiooniks vajalikke nõudeid. Kuna kostja ei ole kinni pidanud hoone ekspluatatsiooninõuetest, on niiskuse tase olnud seetõttu kõrge, siis ilmnenud defektid siseviimistluses on tekkinud kostja enda süü läbi. Kostja sai alustada korterite müüki alates 25.04.08, kui hageja andis talle üle korterite võtmed.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista 3 422 363,97 krooni ja vaegtööde eest 118 000 krooni ning viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Tasunõue pole sissenõutav, kuna töövõtulepingu alusel ei tehtud töid valmis ja esinesid kvaliteediprobleemid, mille alusel sai kostja keelduda tööde vastuvõtmisest. Töövõtulepingu p-s 8.3 oli fikseeritud, et poolte volitatud esindajad kinnitavad teostatud ehitustööde aktid, kui tellijal ei ole teostatud ehitustööde mahu ja kvaliteedi osas töövõtjale pretensioone. Alles ehitustööde akti kinnitamise või kinnitatuks lugemisega muutub lepingu tasu sissenõutavaks.
4.Alates oktoobrist 2007 oli kostja poolt tasutud ettemaks 1 102 874 krooni, mis oli kogu aeg hageja kasutuses. Hageja ei ole viivisearvestuses ettemaksu kajastanud. Vastuhagi
5.Seoses hageja poolt peatöövõtulepingu rikkumisega oli kostja sunnitud kasutama töövõtulepingu esemeks olnud ehitise ehitus- ja montaažitööde lõpetamiseks kolmandaid isikuid, millega tekitati kostjale kahju 100 345 krooni.
2(8)
6.Vastavalt 10.01.2008 sõlmitud töövõtulepingu muutmise kokkuleppe p- le 3 oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi alates 16.02.2008 - 16.03.2008 0,05 % töövõtulepingu hinnast iga kalendripäeva eest algselt kokku lepitud ehitustööde lõpetamise tähtpäeva ületamise eest. Alates 01.04.2008 oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,1% töövõtulepingu hinnast ehitustööde lõpetamise tähtaja ületamise iga kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% töövõtulepingu hinnast. Seoses kostja võimetusega teostada oma töövõtulepingu järgseid kohustusi, esitas kostja hagejale 31.03.2008 leppetrahvi arve summas 2 977 881,13 krooni ja 30.06.2008 leppetrahvi arve summas 1 175 479,39 krooni.
7.Lisaks teostas kostja hageja 28.05.2008 esitatud arvest nr 81 tuleneva nõudega summas 566 516,65 krooni tasaarvestuse kostja nõuetega hageja vastu vastavalt VÕS § 197 lg-le 1. Võttes arvesse asjaolu, et kostja poolt 31.03.2008 esitatud arve nr 54 summas 2 855 847,32 krooni on hageja poolt vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 tasaarvestatud, võlgneb hageja tulenevalt leppetrahvi maksmise kohustusest kostjale 730 996,55 krooni.
8.Vastuhagis palus OÜ Kalda Majad välja mõista OÜ-lt Kristiine Ehitus kahju summas 100 345 krooni ja leppetrahvi summas 730 996,55 krooni, kokku 831 341,55 krooni. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus rahuldas osaliselt nii hagi kui vastuhagi ja selle tulemusena mõistis välja OÜ- lt Kalda Majad OÜ Kristiine Ehitus kasuks põhivõla ja viivise kokku summas 2 413 008,03 krooni.
10.Kohus jättis rahuldamata OÜ Kristiine Ehitus nõuded OÜ Kalda Majad vastu tunnustada OÜ-l Kalda Majad nõudeõiguse puudumine seoses 23.04.2007 sõlmitud peatöövõtulepingust nr.9/293 tulenevate garantiikohustustega, kuni OÜ Kalda Majad pole tasunud OÜ-le Kristiine Ehitus ehitustöödega seonduvat võlgnevust ja tunnustada OÜ Kristiine Ehitus õigust õiguskaitsevahendina keelduda 23.04.2007 sõlmitud peatöövõtulepingust nr.9/293 tulenevate garantiikohustuste täitmisest, kuni OÜ Kalda Majad pole tasunud OÜ-le Kristiine Ehitus ehitustöödega seonduvat võlgnevust.
11.Maakohus tühistas 29.09.2008 määrusega seatud hagi tagamise, millega keelati AS-il SEB Pank 05.05.2008 garantiikirja alusel väljamaksete tegemine OÜ-le Kalda Majad ja 22.08.2008 määrusega seatud hagi tagamise, millega seati OÜ Kalda Majad omandis olevatele korteriomanditele Pärnus, Suur-Jõekalda 2, hoones A kohtulik hüpoteek hageja kasuks. Maakohus jättis jõusse 22.08.2008 hagi tagamise määruse osas, millega seati kohtulikud hüpoteegid korteromanditele, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna, Pärnu linna jaoskonna reg.osa nr-d 2615305, 2615405, 2615605, 2616205, 2616305, 2617005, 2617105 ja 2617205.
12.Pooled sõlmisid 23.04.2007 ehitise töövõtulepingu, mille objektiks oli 52 korteriga korterelamu ehitus- ja montaažitööde teostamine töövõtja OÜ Kristiine Ehitus poolt. Ehitustööde kogumaksumuseks lepiti kokku 39 182 646 krooni, millele lisandub käibemaks 18% s.o. kokku 46 235 522,81 krooni. Tegelikuks lepingu hinnaks kujunes koos käibemaksuga 45 908 833,76 krooni , s.o. ilma hageja poolt nõutud vaegtööde maksumuseta 118 000 krooni. Lepingu p. 7.2 järgi ehitise ülevaatus ja vastuvõtuakt pidi vormistatama hiljemalt 15.02.2008.
13.10.01.2008 sõlmisid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe, mille kohaselt muudeti lepingu p. 7.1 ja p.7.2 ning ehitustööde valmimise tähtajaks lepiti kokku 16.03.2008 ja ülevaatus- vastuvõtuakti vormistamise tähtajaks 31.03.2008. 19.03.2008 saatis töövõtja tellijale e-maili, milles tegi ettepaneku alustada korterelamu üleandmis- vastuvõtmise toimingutega. 25.03.2008 alustati vastavate
3(8)
toimingutega ja vormistati vaegtööde aktid perioodil 25.03.2008.- 08.04.2008. Vaegtööd tuli likvideerida erinevate korterite osas erinevatel tähtaegadel, kuid hiljemalt 15.04.2008. 15.05.2008 kirjas märkis tellija, et ei pea võimalikuks allkirjastada üleandmis- vastuvõtmiseakti, kuna ehitustööd on vastavalt lepingule lõpetamata, s.t. korterite laed on viimistlemata ja heakord on halvasti tehtud. Kohaliku omavalitsuse poolt nõuetekohane elamu ülevaatus akt vormistati 28.04.2009, mille on allkirjastanud ka tellija esindajana E. K.. Aktis on märgitud, et ehitis vastab elamutele esitatavatele nõuetele. Kasutusluba on väljastatud 05.05.2008.
14.Vaidlusaluse elamu ehitustööd olid valmis ja saab lugeda vastuvõetuks seisuga 25.04.2008, v.a. 2 postkasti paigaldus, objekti koristustööd ja 21 korteri lagede viimistlus, mis vajasid täiendavalt kuivamist ja värvimist. Seda on tellija ise kinnitanud saates hagejale 06.05.2008 omapoolse nägemuse üleandmisvastuvõtmisaktist. Objekti koristustööde mittetegemine nähtub hageja poolt kostjale esitatud teostatud tööde lõppakti p-st 126. Lae paneelidesse olid tehtud augud, kuna lagedesse s.o. valminud töödesse ilmusid niiskusekahjustused ja lagesid oli vaja täiendavalt kuivatada. Laepaneelidesse tehtud augud ei ole iseloomult vaegtööd, vaid tarvitusele võetud abinõud valminud tööde osas.
15.Sellisele seisukohale on jõudnud ka OÜ Ehitusekspert ekspert L. S. s.o. hageja poolt esitatud spetsialisti arvamus antud asjas, mille kohaselt hageja tegi elamu püstitamisel kvaliteettöid ja elamu on ehitatud ehituse hea tava järgi ja üldisi kvaliteedinõudeid järgides ning seisuga 09.04.2008 oli elamu valminud, kuna ehitusjärelvalve J. R. viseeris tellija poolselt elamu tehnilise valmiduse, võtmed anti tellijale üle 25.04.2008 ja kohaliku omavalitsuse komisjon tunnistas 09.04.2008 alustatud ja 28.04.2008 lõpetatud aktiga korterelamu projektikohaselt ja ehitusseaduse (EhS) järgi valminuks. Aprilli lõpus ilmnesid ootamatult mitmete ruumide viimistletud lagedes niiskusekahjustused, tegemist oli lõplikult väljaselgitamata avariilise niiskusjuhtumiga, mitte vaegtöödega (I toimik, tl.59-72).
16.Hea usu põhimõttega on vastuolus tellija keeldumine vastu võtta kogu tööd ebaoluliste puuduste tõttu. Antud juhul keeldus tellija kõiki töid vastu võtmast ja tasumast tasu töövõtjale summas 3 422 363,97 krooni, samas vajasid 52-st korterist 21 korteri laed kuivatamist ja lõplikku viimistlemist, lõpetamata oli objekti koristus ja paigaldamata 2 postkasti s.t. tööd ca 100 000 krooni eest , mis on tasumata arvetest ainult 2,92 %. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Antud juhul oli töö osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö vastuvõtmine ei oleks kahjustanud tellija õigusi. Kostja väited, et ta on kinnisvaraarendaja ja ei saanud alustada korterite müüki, ei ole usaldusväärselt põhjendatud. Kõikides korterites ei olnud lagedesse puuritud auke kuivatamiseks ning nende korterite müüki oli võimalik alustada. Võtmed olid tellijale üle antud 25.04.2008. 12.06.2008 Eesti Ekspressis on avaldatud kuulutus korterite müügi kohta, mis näitab, et kostja ka alustas korterite müüki.
17.Hageja väited selle kohta, et praod tekkisid elamule kostja süül, s.t. hoone kütmatajätmise ning vale ekspluatatsiooni tõttu, ei ole tõendamist leidnud. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldavad pragude tekkepõhjuste tuvastamist.
18.Hageja väited, et kostja on süüdi lagede niiskuses, kuna kostja tellis korterelamu ehitamiseks vajalikud paneelid, mis olid praakpaneelid, ei ole põhjendatud. Hageja kohustus oli kontrollida raudbetoon elementide vastavust lepingutingimustele.
19.Viimane tellija poolt vastu võetud tööde akt summas 2 855 847,32 krooni on tellija poolt tasumata. Tööde tegemist ja vastuvõtmist kostja ei vaidlusta. Seega aktis
4(8)
märgitud tööd on hageja poolt tehtud ja töötasunõue selle akti alusel on muutunud sissenõutavaks ning hageja poolt nõude esitamine summas 2 855 847,32 krooni on põhjendatud.
20.Teostatud tööde lõppaktis tegemata töid kirjas ei ole ning nende eest hageja tasu ka ei küsinud. Seega on hageja töötasunõue 566 516,65 krooni osas muutunud sissenõutavaks. Kostja väited, et teostatud tööde lõppaktis märgitud tööd tehti maikuus, ei ole leidnud tõendamist. Tööd pidid olema valmis hiljemalt 25.04.2008, mida tõendab kostja poolt saadetud e-mail hagejale koos omapoolse üleandmisvastuvõtmisakti versiooniga.
21.Põhjendatud ei ole hageja väited, et vaegtööde eest tasumine summas 100 000 krooni + 18 % oli pooltel kokkulepe.
22.Hageja tuvastusnõue ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. VÕS § 650 lg 1 järgi töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Pooled on töövõtulepingu p-s 5.1 kokku leppinud, et töövõtja annab ehitusobjektile, arvates kasutusloa saamise päevast, garantii 24 kuud. Siinjuures ei kuulu kohaldamisele hageja viidatud VÕS § 108 lg 1 p 2, kuna hageja soovib tunnustada tema õigust mitte täita garantiikohustust kuni teine pool on oma rahalise kohustuse täitnud. Töövõtulepingu puhul on aga kohaldatav VÕS §- s 646 sätestatud eriregulatsioon. Töövõtulepingu järgi tehtud tööde eest raha maksmise kohustus ja garantiitööde teostamise kohustus ei ole vastastikused kohustused.
23.Arvestades seda, et vaidlusaluse ehitise saab lugeda vastuvõetuks seisuga 25.04.2008 on leppetrahvi nõue põhjendatud perioodi 16.02.2008 - 16.03.2008 eest summas 587 739,70 krooni ja perioodi 01.04.2008 - 25.04.2008 eest summas 979 566 krooni. Kokku on leppetrahvi nõue põhjendatud summas 1 567 305,70 krooni.
24.Kuna kostja on hageja nõude tasaarvestanud oma leppetrahvi nõudega ja leppetrahvi nõue on põhjendatud osaliselt, siis tuleb lugeda hageja põhinõue summas 3 422 363,97 krooni tasaarvestatuks kostja leppetrahvi nõudega. Seega on põhjendatud hageja põhinõue summas 1 855 058,27 krooni.
25.Vastuhagi oli põhjendatud summas 100 345 krooni. Kostja on informeerinud hagejat garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudustest, kuid hageja puudusi ei kõrvaldanud. Seega oli kostjal õigus võtta teine töövõtja s.o. AS City Profid ja OÜ Pärnu Lift puuduste kõrvaldamiseks ning hageja on kohustatud hüvitamata tekitatud kahju.
26.VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on hagejal õigus viivisele. Kostja ei ole vaidlustanud hagejapoolset viivisearvestust. Viivisenõue on põhjendatud arvete nr 102 ja 124 eest vastavalt 5947,84 krooni ja 2130 krooni. Siiani tasumata arvete nr 54 ja 81 eest vastavalt 438 371,44 krooni ja 73 645 krooni. Alates kostja poolt tasaarvestuse tegemisele järgnevast päevast s.o. 26.02.2009 kuni kohtuotsuste tegemise päevani s.o. 23.07.2009 on põhjendatud põhinõude viivisenõue 149 päeva eest summas 138 200,48 krooni Seega oli viivisenõue põhjendatud kokku summas 658 294,76 krooni.
27.Kuna põhjendatud oli vastuhagi kahjunõudes summas 100 345 krooni, siis kohus tasaarvestas poolte nõuded ning OÜ-lt Kalda Majad OÜ Kristiine Ehitus kasuks kuulus väljamõistmisele 2 413 008,03 krooni. OÜ Kristiine Ehitus apellatsioonkaebuse
28.OÜ Kristiine Ehitus palub tühistada kohtuotsuse osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ning jätta vastuhagi täielikult rahuldamata.
5(8)
29.Kostja on ainuisikuliselt süüdi ehitustähtaegade edasilükkumises, kuna sõlmis lepingu ning tellis hoone ehituseks vajalikud paneelid enne hageja ja kostja vahelise peatöövõtulepingu sõlmimist. Nimetatud asjaolu kinnitavad tunnistajate ütlused, millised esimese astme kohus on jätnud tähelepanuta. Seega puudub kostjal alus ka viiviste vm kahju sissenõudmiseks.
30.Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda, kuna hageja tegi esimeses kohtuastmes kostjale kompromissi ettepaneku, millega kostja ei nõustunud.
31.Samuti on kohus vääralt tõlgendanud arvete tasumisel tekkinud töö maksumuse allahindlust ettemaksuna. OÜ Kalda Majad apellatsioonkaebus
32.OÜ Kalda Majad palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt OÜ Kristiine Ehitus hagi ning jättis osaliselt rahuldamata OÜ Kalda Majad vastuhagi ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Kristiine Ehitus hagi täielikult rahuldamata ja rahuldada vastuhagi täis ulatuses. Menetluskulud jätta OÜ Kristiine Ehitus kanda.
33.Kohus on tõendeid ja asjaolusid hinnates jõudnud ebaõigele seisukohale, et vaidlusaluse elamu ehitustööd olid valmis ja saab lugeda vastuvõetuks seisuga 25.04.2008. Ehitustööde valmimist tuleb hinnata eelkõige lähtudes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mida kohus ei ole teinud. Vaidlusaluses töövõtulepingus ei ole kusagil seotud töö valmimist kohaliku omavalitsuse kasutusloa või võtmete kätteandmisega või asjaoluga, et kostja saatis omapoolse nägemuse üleandmisvastuvõtmisaktist e-kirja teel. Nimetatud asjaoludega tööde valmimise tõendatuks lugemisega on kohus kõrvale kaldunud põhimõttest, et lepinguid tuleb täita vastavalt lepingule. Töövõtulepingu p 10.1 kohaselt loetakse ehitustööd vastuvõetuks ainult juhul, kui pooled on allkirjastanud ehitise ülevaatuse/vastuvõtu akti. Hageja poolt töövõtulepingu alusel tehtud töö ei olnud valmis ega vastanud kvaliteedile, mistõttu kostjal puudus kohustus töö vastuvõtmiseks.
34.Kohus on ekslikult asunud vastuhagi osas seisukohale, et kostjal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue arvutatuna kuni 25.04.2008. Kuna vaidlusaluse elamu ehitustööd ei saanud valmis 25.04.2008, siis ei saa neid sellest kuupäevast ka valmis olevaks lugeda. Vastustajate seisukohad
35.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
37.Kogutud tõendite alusel on maakohus õigesti tuvastanud, et kõik tööd olid nõuetekohaselt valminud ja tuli lugeda kostja poolt vastuvõetuks 25.04.2008. VÕS § 638 põhjal on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 6(8)
lg 2 täpsustab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
38.Ehitise valmimist kinnitavad muuhulgas poolte poolt allkirjastatud ehituse töökoosoleku protokollid ning vaegtööde fikseerimise aktid iga korteri kohta eraldi. Hageja ja kostja esindajad, omaniku järelevalve, projekteerija ja Päästeameti esindaja allkirjastasid 09.04.2008 ehitise ülevaatuse akti, milles kinnitati, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadele- ja normidele ning keskkonna -, tervise-, tuletõrje-, tarbija- ja töökaitse nõuetele, samuti kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Ülevaatuseks oli esitatud ehitusseadustikuga ettenähtud mahus ehitise täitedokumentatsioon (ehituspäevikud, teostusjoonised, kaetud tööde aktid, eritööde aktid, õiendid ning seadmete ja süsteemide ekspluatatsiooniload, jt dokumendid). Et ehitis oli valmis, kinnitas ka 17.04.2008 tehtud kasutusloa taotlus, mille allkirjastas kostja esindaja E. K. ning sellele järgnenud ehitise ülevaatuse akt 28.04.2009, mille allkirjastas samuti E. K. ning 05.05.2008 väljastatud ehitise kasutusluba nr KL-1823.
39.Kostja viited ülevaatuse aktidele 19.06.2008 ning 07.08.2008, kus on välja toodud ehitisel esinevad puudused, ei tõenda, et ehitis ei olnud 25.04.2008 lõpetatud. Tegemist on garantiijärgsete töödega, so pärast ehitise vastuvõttu ilmnenud tavapäraste vigadega (kuivamine, nihked konstruktsioonides, temperatuurimuutused jne). Kostja on nõudnud ja koheselt maikuu alguses vastu võtnud hagejalt AS SEB Pank garantiikirja nr. 2008008870 05.05.2008 summas 1 175 473,39 krooni, millega on aktsepteerinud asjaolu, et ehitustööd on lõpetatud ning järgnevalt teostatakse puuduste tekkimisel garantiitöid, mille tagatiseks on AS SEB garantiikiri. VÕS § 230 lg 1 kohaselt algab garantiiaja kulgemine asja ostjale üleandmisest, kui lepingus või garantiikirjas ei ole ette nähtud garantiitähtaja hilisemat algust. EhS § 4 lg-st 2 tuleneb, et garantii kulg ei alga enne ehitise valmimist.
40.Kostja väide, et töövõtulepingu objekt ei olnud valmis 25.04.2008, sest puurimisaukudega ja viimistlemata lagedega korteriomandite näol on tegemist täiesti kasutuskõlbmatu tööga, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kasutusloa vormistamine, kostja esindajate jt ametiisikute allkirjad vastavatel aktidel, võtmete üleandmine, ehituse üleandmise-vastuvõtu akti saatmine hagejale 06.05.2008, kus selgelt märgitud, et lepinguline tööde maht täideti 25.04.2008, tõendavad kogumis, et lepinguline tööde maht oli 25.04.2008 seisuga täidetud.
41.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohus ei ole oma otsuses või otsuse tegemisel õigusnormi rikkunud ega ebaõigesti või ebapiisavalt asjaolusid tuvastanud.
42.Hageja palub rahuldada oma esimese astme kohtus esitatud tuvastusnõuded ja jätta jõusse hagi tagamise määrused. Seejuures ei ole hageja esitanud ühtegi põhjendust või asjaolu, mis esimese astme kohus on jätnud tuvastamata või ebapiisavalt tuvastanud. TsMS § 633 lg 2 p 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida apellatsioonkaebuse põhjendus. Apellatsioonkaebuse põhjenduses tuleb märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud (TsMS § 633 lg 3 p 1). Esimese astme kohus on tõendeid ja asjaolusid õigesti hinnates jõudnud järeldusele, et kostja ei ole süüdi selles, et tarniti ebakvaliteetseid paneele. Hageja võttis vabatahtlikult kirjaliku kokkuleppega kostjalt üle AS Pärnu Betoonimeistritega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused alates 23.04.2007.
43.Seoses nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamisega ja mõlema poole apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel kõik menetluskulud poolte endi kanda.
7(8)
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ülle Jänes
Osaliselt tühistatud Riigikohtu 06.10.2010.a. otsusega nr 3-2-1-73-10
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-0851638 osas, milles tunnustati Osaühingu KALDA MAJAD leppetrahvinõuet 626 922 krooni 15 senti ajavahemiku 10. kuni 25. aprill 2008 eest ja tasaarvestati see OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS haginõudega, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.OSAÜHINGU KRISTIINE EHITUS kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Osaühingu KALDA MAJAD kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Tagastada OSAÜHINGULE KRISTIINE EHITUS (pangakonto nr 10002045251006)
25.märtsil ja 9. aprillil 2010 tema ja OÜ Advokaadibüroo Ehasoo & Partnerid tasutud kassatsioonikautsjon 9795 (üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend viis) krooni 70 senti.
6.Arvata 22. märtsil 2010 Osaühingu KALDA MAJAD tasutud kassatsioonikautsjon 32 443 (kolmkümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend kolm) krooni riigituludesse.
7.Mõista Osaühingult KALDA MAJAD Eesti Vabariigi kasuks välja vähemtasutud kassatsioonikautsjon 7557 (seitse tuhat viissada viiskümmend seitse) krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 (AS SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank AS) (mõlema viitenr 3100058140).
8.Mõista Osaühingult KALDA MAJAD Eesti Vabariigi kasuks välja vähemtasutud riigilõiv 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (AS SEB Pank), nr 221023778606 (Swedbank AS), nr 333416110002 (Danske Bank A/S Eesti filiaal) või nr 17001577198 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal) (viitenr kõigil 2900076284).
9.Resolutsiooni p-des 7 ja 8 nimetatud summad tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates Riigikohtu otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel tuleb alates Riigikohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8(8)
9(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.