Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

XXXesitas 29.11.2013 avalduse XXXOÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerijate määramiseks. Avalduse kohaselt on XXXOÜ äriregistrist kustutatud ning seetõttu puudub võimalus käsutada olemasolevat äriühingu vara. Avalduses märgitakse, et XXXOÜ (kustutatud) väärtpaberikontol on erinevate börsiettevõtete aktsiaid turuväärtuses 6 186 113,49 eurot ning arvelduskontol raha 21 642,69 eurot. Avaldaja on palunud määrata likvideerijateks XXX, kes oli äriühingu juhatuse liige ning ainuosanik ja XXX, kes vastutas äriühingu raamatupidamise eest. Avaldaja põhjendab kahe likvideerija määramise vajadust asjaoluga, et likvideerimiseks on vajalik suhelda muuhulgas Soomes asuva SEB pangaga ning äriseadustiku § 206 lg 2 kohaselt peab vähemalt ühe likvideerija elukoht olema Eestis. Ühtlasi taotleb avaldaja, et kohus määraks likvideerijate esindusõiguse selliselt, et likvideerijad saaksid esindada äriühingut üksinda. Kohtule on edastatud XXX ja XXX nõusolekud enda likvideerijaks määramise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldus XXXOÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse otsustamiseks ja likvideerija määramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Harju Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki kohaselt on XXXOÜ (kustutatud) äriregistrisse kantud 22.12.2008 ning registrist kustutatud 24.07.2012 ÄS § 60 lg 3 alusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et XXXOÜ (kustutatud) arvelduskontol on rahalisi vahendeid summas 21 642,69 eurot ning väärtpaberikontol on börsiettevõtete aktsiaid turuväärtuses 6 186 113,49 eurot. Seega on likvideerimise läbiviimine põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Avaldaja taotleb XXXOÜ (kustutatud) endise juhatuse liikme XXX määramist likvideerijaks. Kuivõrd nimetatud isiku elukoht ei asu Eestis, siis taotleb avaldaja ka XXX määramist likvideerijaks. XXX on avalduse kohaselt vastutanud äriühingu raamatupidamise korraldamise eest. Mõlemad isikud on andnud kirjaliku nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Kohtu hinnangul on nimetatud isikud võimelised likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus XXXOÜ (kustutatud) likvideerijateks XXX ja XXX. ÄS § 209 lg 4 kohaselt likvideerijatest juhatuse liikmete esindusõigus likvideerimise puhul ei muutu, kui põhikirjaga, osanike otsusega või kohtulahendiga ei nähta ette esindusõiguse muutumist ühiseks esinduseks või ainuesinduseks. Osanike otsusega või kohtulahendiga nimetatud likvideerijad võivad osaühingut esindada üksnes ühiselt, kui osanike otsuse või kohtulahendiga ei ole ette nähtud, et likvideerijad või osa neist võivad esindada osaühingut

üksinda või mitmekesi. Seaduses sätestatust erinev esindusõiguse jaotus kehtib kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui see on kantud äriregistrisse. Avaldaja taotleb, et kohus määraks likvideerijate esindusõiguse selliselt, et likvideerijad saaksid esindada äriühingut üksinda. Avaldaja põhjendab seda asjaoluga, et likvideerimismenetluse käigus on vaja suhelda muuhulgas Soomes asuva pangaga, kus asuvad XXXOÜ (kustutatud) varad. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja määrab likvideerijate esindusõiguse likvideerimismenetluses selliselt, et XXX ja XXX on õigus likvideerimismenetluses esindada XXXOÜ-d (kustutatud, registrikood XXX) üksinda. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 alusel tuleb määrus saata äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud XXXOÜ (kustutatud) kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.