Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

3) registriosa numbriga XXX hinnaga 281 250 eurot. Maksu- ja Tolliameti nõuete katteks rahalisi vahendeid ei jätkunud. Kinnistusraamatu andmetel omab hetkel AS XXX kinnistut XXX tänaval registriosa numbriga XXX . Kinnistu on koormatud Clearstream Banking S.A. hüpoteegiga summas 219 304,92 eurot ning kinnistule on seatud kohtutäituri keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Täitemenetluses kinnistu realiseerimisel Maksu- ja Tolliametile raha ei laekuks. Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu AS XXX käesoleval ajal sõidukeid ega väikelaevu. Kuna eelpool nimetatud kinnisasi on AS XXX ainukene vara ning kinnistule on seatud 219 304,92 euro suurune hüpoteek on ilmselge, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Seega maksuhaldur on rakendanud kõiki võimalusi AS XXX maksuvõla sissenõudmiseks. Ettevõtte pangakontod on arestitud ja sundtäitmise toimingute tulemusena ei ole maksuhalduril õnnestunud AS XXX maksuvõlga sisse nõuda ning eelpool toodud põhjendustel ei saa maksuhaldur oma nõudeid rahuldatud ka AS XXX vara arvelt. Vastavalt MKS § 10 lg 2 p-le 3 on maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad. MKS § 133 lg 1 kohaselt esindab maksuhaldur riiki maksuvõlgade sissenõudmisel likvideerimis-, pankroti- ja kohtumenetluses. Tulenevalt MKS § 133 lg-st 3 võib maksuhaldur esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 10 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur edastas 11.01.2013 esimesed nõuded täitemenetluse alustamiseks kohtutäituritele, kuid täitemenetluse tulemusel ei ole rohkem kui kaheksa kuu jooksul õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Arvestades maksuvõla suurust ning asjaolusid, et täitemenetluse ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud rohkem kui kaheksa kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda ning võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, leiab maksuhaldur, et AS XXX ei ole suuteline võlausaldaja nõuet rahuldama, mistõttu tuleb põhjendatult asuda seisukohale, et AS XXX on maksejõuetu ja suutmatus rahuldada võlausaldaja nõuet ei ole ajutine. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes PankrS § 10 lg 2 p-le 2 , § 15 lg-le 1 ja § 31 lg-le 1 palub:

nõudeid, mille osas ei toimu kohtuvaidlust ( 234931.81-149025.88= ) 85 905.93 eurot on põhjendamatu. Harju Maakohtu 12.11.2013 määrusega nimetas kohus AS XXX (registrikood XXX) ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Sepperi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Peeter Sepper esitas 03.12.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmete põhjal võlgniku kohustuste kogusuuruseks vähemalt 18629 094.81 eurot. Võlgniku materiaalne vara on ca 95 195 eurot. Ajutine haldur ei välista, arvestades saneerimismenetluse nurjumist ja sellele järgnenud sundtäitmist, et võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt saneerimismenetluse lõpetamise ajaks, so augustis 2012. Nimetatud asjaolust tulenevalt oli juhatusel kohustus esitada viivitamatult pankrotiavaldus, mida aga ei tehtud. Haldur järeldab, et tegevusetusega rikuti menetlusseadustikuga ja äriseadustikuga juhatusele pandud vastavat kohustust esitada pankrotiavaldus. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise halduri arvates muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes, kuid ei ole välistatud ka raske juhtimisvea tunnused juhatuse liikmete käitumises. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalustele ajutine haldur siinjuures hinnangut ei anna, kuna võlgnikul ja kontserni ettevõtetel olid mahukad laenusuhted, mis vajavad süvendatud analüüsi pankrotimenetluses. Ainult pangakontodel kajastatud liikumiste sh laenu tagastamiste alusel on ennatlik halduri arvates järeldusi teha. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja kohtul on alus pankrot välja kuulutada. Võlgnikul on olemas reaalne vara, mille alusel saab pankrotimenetlust jätkata. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 096,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 361,85 eurot koos käibemaksuga ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 290.80 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise palub ajutine haldur välja mõista Peeter Sepperi kasuks ning määrata need OÜ-le Kelvingi Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et kohus ei peaks pankrotti välja kuulutama. Võlgnik leiab veel, et kuriteo teo tunnustega tegu ei ole olnud. Saneerimismenetlus oli õigustatud. Samuti on 2013 aastal maksuameti ees võlgnevusi vähendatud ligi 50 000eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AS XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul materiaalset vara kokku ca 95 195 euro väärtuses ja kohustusi 18 629 094.81 euro väärtuses. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja päringu vastuse kohaselt on täitemenetluse registris 3 täitetoimikut, mis on avatud Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt saneerimismenetluse lõpetamise ajaks, so augustis 2012. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlgnikul on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste, s.h juhatuse tegevuse, kohta ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kooskõlas PankrS §-ga 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,9 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 096,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 361.85 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 85 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 290.98 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitise palub haldur määrata büroole. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ja võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 ning lg 1 p 2 ja 5 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu summas 1 096,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 361.85 eurot ja kulutuste hüvitis 290.98 OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks välja mõista võlgnikult AS XXX pankrotivarast. Kooskõlas PankrS § 150 lg 2 ja lg 1 p 1 jätab kohus kõik menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.