Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

laenusaajale ja kostjale laenu summas 81 539,00 eurot, sihtotstarbega korteriomandi ostmiseks ja renoveerimiseks asukohaga XXX. Lepingust tulenevate kostja ja laenusaaja kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga XXX ja hüpoteek korteriomandile asukohaga

XXX/XXX.

Lepingu punkti 5.1 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

Juhindudes eeltoodust palub hageja mõista kostjalt AS-i Swedbank kasuks välja 20 000 eurot, jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 650 eurot) ning mõista kostjalt Swedbank AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja vabanes 17.02.2012 vangistusest ja kontakteerus viivitamatult hagejaga, et taastada laenuleping. Kohtutäituri ametnik koostas kostjale uue maksegraafiku, mille kohaselt kostja pidi tasuma igakuiselt 600 eurot. Viimast korda tasus kostja vastava makse 08.02.2013, pärast seda ei olnud kostjal enam võimalik nii suurt summat igakuiselt maksta. 08.02.2013 edastas kohtutäituri büroo kostjale XXX asuva korteri enampakkumise akti. 14.02.2013 müüdi korter oksjonil ning kohtutäitur edastas kostjale jaotuskava, kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsuse, täitekulu väljamõistmise otsuse ning täitemenetluse lõpetamise otsuse. Poole aasta jooksul hageja ei kontakteerunud kostjaga kordagi, nüüd nõuab hageja kostjalt 20 000 eurot. Samuti nõuab hageja kostja abikaasalt 21 316, 36 eurot. Kostja on nõus võlgnevuse tasuma, kui hageja taastab laenulepingu ning tagastab kostjale tema korteri.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega ning kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Käesoleval juhul on hageja ning XXXja kostja sõlminud 24.08.2006 laenulepingu nr XXX (lk 511), millega hageja andis XXXja kostjale laenu 81 539 eurot. Nähtuvalt hageja esitatud tõendist, mis kajastab lepingul sooritatud operatsioone, oli kostjal seoses laenulepinguga 11.03.2013 seisuga hageja ees põhivõlgnevus 29 885,34 eurot, intresside võlgnevus 2510,37 eurot, varakindlustuse võlgnevus 200,30 eurot, ja viiviste võlgnevus 13 783,14 eurot (lk 42-52). Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 46 379,15 eurot. Hageja on nõuet vähendanud ning taotleb kostjalt üksnes põhivõlgnevuse 20 000 euro ulatuses välja mõistmist. Kostja on esitanud vastuväite, et hagejal puudub õigust temalt antud summa nõudmiseks, kuna hageja on esitanud Soomes nõude 21 316,34 euro ulatuses ka laenusaaja XXXvastu. Kohus märgib, et XXX ja kostja on võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 mõttes kõnealuse laenulepingu täitmise puhul solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lähtuvalt eeltoodud sättest on hagejal õigus valida, kas ta pöördub oma nõudega kohtusse üksnes kostja vastu või nõuab täitmist kostjalt ja laenusaajalt ühiselt või esitab eraldi nõude nende mõlema vastu. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-90-07 punktis 14 asunud seisukohale, et hageja ei pea esitama hagi kõikide solidaarvõlgnike vastu samasse kohtusse. Seega oli hagejal VÕS § 65 lg 1 alusel õigus esitada oma nõue kostja vastu Eesti Vabariigi kohtusse ning laenu kaassaaja vastu Soome Vabariigi kohtusse. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus hageja nõuab kostjalt 20 000 eurot ning laenusaajalt Soome kohtus veel 21 316,34 eurot, mis on kokku 41 316,34 eurot, rikastub hageja laenusaajate arvelt, kuna laenu andis hageja üksnes 81 539 eurot, kuid saab lisaks väljalaenatud summale tagasi veel 53 000 eurot. Kohus märgib, et nähtuvalt hageja ning kostja ja laenusaaja vahel sõlmitud laenulepingust on hagejal õigus laenuga seoses saada laenusummalt intresse (lepingu punkt 2.6) ning maksete tähtaegselt tasumata jätmisel ka viivist (lepingu punkt 9.1). Hageja on

kõiki laenulepinguga seoses tehtud tehinguid ning intresside ja viiviste kujunemist kajastanud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttes ning sellest nähtuvalt ei ole hageja kostjalt nõudnud summasid, mille tasumiseks kostjal laenulepingust tulenevalt kohustust ei oleks. Kostja leiab, et hageja poolt nõude esitamiseks pärast XXX asuva korteri realiseerimist täitemenetluse raames ei ole alust, kuna kohtutäitur lubas kostjale, et korteri müügiga seoses likvideeritakse kõik käesoleva laenulepinguga seotud kostja võlgnevused. Kohus on seisukohal, et ka juhul, kui kohtutäituri poolt kostjale vastavat asjaolu kinnitati, ei saa see olla hagejale kui laenuandjale siduv. Kohtutäituril ei ole vastava volitusteta õigus kolmandate isikute nimel nõudest loobuda ning hageja on kinnitanud, et antud juhul ei ole hageja vastavat volitust kohtutäiturile andnud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja ja kostja sõlmitud laenulepingut kostja tähtaegselt täitnud ei ole, kuna nähtuvalt laenlepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest jättis kostja alates 2009. aasta juunikuust võlgnevuse osamaksed tasumata. Sellest tulenevalt oli hagejal õigus VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel laenulepingu ülesütlemiseks. Hageja on laenulepingu ülesütlemise teatise saatnud kostjale 19.11.2010 (lk 36) ning lugenud laenulepingu ülesöelduks 09.12.2010 (lk 38). Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 20 000 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 20 000 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi ja teeb otsuse kostja kahjuks, tuleb tsiviilasja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kristi Rickberg /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.