Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

kohustuste nõuetekohase ja tähtaegse täitmise, arvestades kostja II vastutuse maksimumsummat. Kostja II vastutab käendajana hageja ees ka intressi ja viivise tasumise eest. Kostja II ei ole oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja palub tunnustada nõuet 959 321 eurot 46 senti PankrS § 153 lg 1 p 2 kohase teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja ei taotle nõude tunnustamist põhinõuet ületava viivise osas (99 294 eurot 46 senti) ehk osas, milles nõudele esitas vastuväite pankrotihaldur. Seega ei ole haldur hagis kostjaks. Kuna kostja I ei täpsustanud, kas, miks ja millisel alusel ta vaidlustab põhi-, intressi- või viivisenõuet, siis hageja esitab hagi nõude tunnustamiseks ulatuses, milles kostja I vastuväite tõttu jäi nõue tunnustamata, s.o 930 892 eurot 92 senti. Kuna kostja II esitas hageja nõudele täies ulatuses võlgniku vastuväite, taotleb hageja kostja II suhtes nõude tunnustamist 959 321 eurot 46 sendi ulatuses. Vaidluse esemeks olevat käendust on Tallinna Ringkonnakohus juba hinnanud ning pidanud seda kehtivaks ja lugenud kostja II vastuväited käendusele alusetuteks. Tähtsust ei oma kostjal II vara olemasolu kogu käendatud kohustuse ulatuses, kuivõrd kostjalt II nõutakse käenduskohustuse täitmist mitu korda väiksemas ulatuses kui käenduse maksimumsumma. Kostjal II oli võimalik teha käenduslepingu osas muudatusettepanekuid, mida kostja II ka tegi. Seega väide pealesurutud tingimustest on alusetu. Käenduslepingut ei ole tühistatud. Kostja II on käenduslepingu allkirjastatud. Asjaolu, kas ja millal sai kostja II kätte käenduslepingu tõlke eesti keelde, ei oma tähtsust, sest lepingud valmistati ette eesti keeles. Isegi kui võlausaldaja loobuks kogu oma nõudest mõne solidaarvõlgniku suhtes, siis VÕS § 66 kohaselt oleksid teised solidaarvõlgnikud ikka kohustatud täitma kogu kohustuse täies ulatuses. Täitekulud on hageja nõudest maha arvatud. Kostja I saaks tõendeid välja nõuda üksnes enda vastuväidete tõendamiseks, näidates ära, millist konkreetset vastuväidet ta antud tõendiga tõendada soovib. Kostjate vastuväited

alusel tühine ning hagejal ei saa TsÜS § 84 lg 1 kohaselt olla käenduslepingust tulenevaid nõudeid kostja II vastu. Juhul, kui kohus leiab, et käendusleping ei ole tühine, palub kostja I arvestada, et kostja II on käenduslepingu kehtivalt tühistanud TsÜS § 90 lg 1 alusel. Kostja II on viidud eksimusse, kuna panga poolt tehtud laenupakkumises on räägitud, et Hermes Projektijuhtimise OÜ osanikud peavad laenu käendama. Laenulepingu sõlmimisel anti kostjale II allkirjastamiseks ingliskeelne garantiileping, mille ärakirja kostjale II ei antud. Leping allkirjastati olukorras, kus kostja II ei teadnud ega saanud aru, millele täpselt ta alla kirjutab. Kostjal II oli võimalik garantiilepinguga tutvuda alles koos hageja esitatud pankrotiavaldusega. Panga käitumine rikub head pangandustava. Formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus toob kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb ning eraldi hagi tehingu tühisuse tuvastamiseks esitada vaja ei ole (nt 3-2-1-32-06, p 21). Lisaks ei saanud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal käenduslepingust tulenevaid nõudeid hagejale loovutada, kuna laenuandjal puudus õigusvõime kehtiva nõude loovutamise lepingu sõlmimiseks. Laenulepingu pooleks oli Soome äriühing Nordea Bank Finland Plc. Kuna käendusleping on tühine või kehtetu, siis ei olnud käenduslepingul õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei oleks kostja II vastu nõuet ka juhul, kui käendusleping oleks kehtiv ning sellest tulenevad nõuded oleks kehtivalt hagejale loovutatud, kuna hageja nõue on kogu ulatuses rahuldatud. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 07.08.2008 teatest nähtub, et laenuandja nõue laenusaaja vastu oli 5 498 706 eurot 93 senti, millest tuleb maha arvata Põllu 63a/Sanatooriumi 2a, Tallinn asuva kinnistu enampakkumisel võõrandamisest laekunud 4 870 067 eurot 62 senti (nimetatud summast arvati ilmselt maha ka täitemenetluse kulud), hageja poolt eelnimetatud enampakkumise arve alusel riigilt tagasinõutud käibemaks 876 612 eurot 17 senti (analoogia alusel võib kohaldada VÕS § 127 lg 5 koosmõjus VÕS §-ga 78) ning teise käendaja T A poolt käenduslepingust tuleneva kohustuse laenuandjale või hagejale tasutud summa 319 558 eurot 24 senti. Seega on käenduslepingust tulenevate nõuete omajale laenusaaja võlgnevuse katteks laekunud 6 066 238 eurot 3 senti, s.o laenuandja algsest nõudest 567 631 eurot 10 senti rohkem. Faktiline laekumine on suurem ka pärast enampakkumisel müüdud kinnistu ostuhinnast mahaarvatud täitekulude selgumist. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid lepingu p-de 9.2 ja 9.4 alusel ka Aktsiaseltsi YIT Ehitus garantii ja Sihtasutuse KredEx garantii. Laenuandja tegevuse tulemusena SA KredExi garantii lõppes ning Aktsiaseltsi YIT Ehitus garantiist hageja loobus. Kuna laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded hagejale, teatas SA KredEx 21.10.2008 ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) § 7 lg-le 2 ning laenuandja ja SA KredExi vahel 25.08.2004 sõlmitud koostöölepingu p-le 6.4 viidates käenduslepingu lõppemisest. Kui laenuandja ei oleks laenulepingust tulenevaid nõudeid hagejale loovutanud, ei oleks SA KredExi käendus lõppenud. Seega vähenesid laenulepingu tagatised laenuandja tegevuse tulemusena 511 293 eurot 19 senti, mis tuleb hageja nõudest VÕS § 145 lg 5 alusel maha arvata. Kostjale I teadaolevalt ei ole laenuandja ega hageja teinud midagi Aktsiaseltsi YIT Ehitus antud garantii 4 870 068 euro realiseerimiseks. Seega tuleb Aktsiaseltsi YIT Ehitus tagatis hageja nõudest VÕS § 145 lg 5 alusel maha arvata. Hageja viivisenõue 421 029 eurot on ebamõistlikult suur, kuna oluline osa laenusaaja võlgnevusest on tasutud. Kostja II on püsivalt maksejõuetu. Hageja ei ole esitanud viivisearvestust.

osaliselt viivise 99 394 eurot 46 senti osas ning kostja I vaidlustas nõude 930 892 euro 92 sendi osas ja tunnustas nõuet 127 823 eurot. Hageja esitas hagi nõude tunnustamiseks kostja II pankrotimenetluses 959 321 eurot 46 senti teise rahuldamisjärgu nõudena, mis liidetuna juba tunnustatud nõudega on 28 428 eurot 54 senti suurem kui esialgne nõue pankrotimenetluses. PankrS § 107 järgi ei saa hageja nõue olla suurem kui nõuete kaitsmise koosolekule esitatud nõue. Pooled vaidlevad, kas sõlmitud käendusleping on kehtiv ja, kas kostjal II tekkisid käendajana kohustused. Kostja II leiab, et käenduslepingust ei tekkinud võlasuhet, kuna lepingu sõlminud Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalil puudub filiaalina õigusvõime. Tsiviilasjas nr 2-0882444 on kohus leidnud, et kostja väide on ainetu. ÄS § 384 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei ole filiaali tehingute ja muude õigustoimingute osapooleks filiaal, vaid välismaa äriühing. Seega on kostja II eeltoodud vastuväide alusetu ja põhjendamata. Kostjate väited justkui käendusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna leping sõlmiti kostjale II ebasoodsatel tingimustel, ei ole põhjendatud. Laenu tagatiseks ei olnud ainult kostja II käendus, seda tagati ennekõike soetatava kinnisvara koormamisega. Lisaks sellele oli laen tagatud erinevate garantiidega (YIT Ehitus, KredEx). Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevat ei saa seada käendamise soovile summalist piiri ja käendaja ise peab lepingut sõlmides suutma objektiivselt hinnata oma võimalusi kellegi kohustuste täitmist tagada. Kostja II käenduslepingu tühistamisavaldus on tehtud peale TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumist. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja II sõlmis lepingu eksimuses olles. Tühistamisavaldus on esitatud rohkem kui aasta peale lepingu sõlmimist. Käendusleping koostati eestikeelsena ja selle tingimustes lepiti varasemalt käendajaga kokku. Kostja II aktsepteeris lepingu tõlkimist inglise keelde. Tunnistaja E. Sõmeri ütluste kohaselt vaadati lepingutingimused enne lepingute sõlmimist korduvalt läbi. Tavapärane oli, et käenduse summa võis olla suurem kui käendaja vara, kuna tegu oli isikuga, kes oma tegevusega sai tulu. Seega käenduslepingu tühistamine ei ole kehtiv. Eeltoodust tulenevalt on hagi aluseks olev käendusleping kehtiv ja sellest tuleneva nõude loovutamise lepingust tulenevalt on hagejal nõue kostja II vastu. Lisaks vaidlevad pooled asjaolu üle, milline on hageja nõude suurus kostja II vastu. Kostja II leiab, et hageja nõue on kogu ulatuses rahuldatud. Hageja on nõudest maha arvanud tagatiseks olnud kinnistu realiseerimisest saadud 4 870 067 eurot 62 senti ja ei pea võimalikuks käibemaksu teistkordset mahaarvamist nõudest, mis on kohtu hinnangul põhjendatud. Tegemist ei ole kahjunõudega. Sissenõudjale kanti üle kinnisvara realiseerimisest saadud summa, mis on nõudest juba maha arvatud ja mida on kinnitanud tunnistajana ütlusi andnud P. Lantin oma ütlustes. Vastavalt esitatud arvele sisaldas see käibemaksu 11 623 729 krooni. Kostja I taotleb viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel, kuna viivisenõue on ebamõistlikult suur. Loovutatud nõudest oli viivis 207 112 eurot 73 senti ja sellele lisandub täiendav viivis 313 310 eurot 73 senti, s.o kokku 520 423 eurot 46 senti. Seega on viivisenõue ligilähedane põhivõla ja intressi nõudele. Arvesse võttes poolte majanduslikku seisundit ja asjaolu, et kostja II on maksejõuetu, tuleb viivisenõuet vähendada, kuna hageja ei ole võlgnevuse tasumisega viivitusest kahju saamist tõendanud. Kuivõrd nõude täies mahus tunnustamise korral toimuks viivise väljamaksmine pankrotimenetluses sisuliselt teiste võlausaldajate arvel, siis on põhjendatud viivis summas, mille on laenuandja loovutanud hagejale. Kohus arvestab kohustuse täitmise ulatust ja asjaolu, et tegu on teisele isikule antud laenu käendusega. Hageja on nõude omandanud nõude loovutamise lepinguga laenuandjalt ja ei

ole esitanud tõendit selle kohta, millise hinnaga ta nõuded omandas. Nõude loovutamisega on ära langenud KredExi antud tagatis, seega väheneb käendaja vastutus VÕS § 145 lg 5 järgi ning hageja nõue on põhjendatud suuruses 1 058 715, 92 - 313 310, 73 eurot = 745 405, 19 eurot. Apellatsioonkaebus

kohustuste tagamisega, mistõttu, kui ainuüksi sel põhjusel vähendada käendaja vastutust viivise eest, muutuks VÕS § 145 lg 2 sisutuks. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud poolte endi kanda, rikkudes TsMS § 163 lg-t 1. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnustas nõuet kummagi kostja suhtes summas 745 405,19 eurot, s.o 78% ulatuses. Kohus ei tohi kohaldada normis sisalduvaid kulude jaotamise võimalusi suvaliselt. Arvestada tuleb hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone ning kui hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk on oluliselt erinev, on põhjendatum rakendada kulude proportsionaalse jaotuse põhimõtet (3-2-1-109-08, p 30). Kohus pidanuks jätma hageja menetluskuludest 80% kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 20% (st kummagi kostja menetluskuludest 10%) hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebusele

sest pankrotimenetluses nõude tunnustamisel on võlgnik alati maksejõuetu. Ekslik on maakohtu põhjendus, et viivise vähendamiseks annab käesoleval juhul alust kohustuse täitmise ulatuse arvestamine, kuna kostja II kohustust täitnud ei ole. Samuti ei oma tähtsust maakohtu poolt arvesse võetud asjaolu, et kostja II on laenu käendaja, sest VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses ning ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest. Käendusleping on kehtiv. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et viivist maksma kohustatud isik võib VÕS § 113 lg 8 järgi nõuda ebamõistlikult suure viivise vähendamist. Riigikohus on märkinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-10 p 12). Käeoleval juhul pani maakohus põhjendamatult viivitusest kahju saamise tõendamise kohustuse hagejale, sest hageja viivise nõue ei ületanud põhivõlga. Käesolevas vaidluses jäi kahju puudumise tõendamise kohustus kostjatele. Kuna kostjad seda ei teinud, ei olnud maakohtul sel alusel põhjust viivist vähendada. Nõustuda tuleb apellandiga, et maakohus rajas otsuse asjaolule, mida menetluses ei käsitletud ja millele kostjad ka ei tuginenud, st et hageja ei esitanud tõendit selle kohta, millise hinnaga ta nõuded omandas. Selle maakohtu etteheite kõrvaldamiseks esitas apellant koos kaebusega tõendi, mille ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4 võttis asja materjali juurde. Tõendist nähtuvalt omandas hageja nõude 908 134 euro 8 sendi eest, mis on samas suurusjärgus nõuete kogusummaga loovutamise hetkel (III kd, lk 87). Ringkonnakohtu hinnangul ei oma käesolevas vaidluses nõude omandamise hind viivise vähendamise seisukohalt tähendust. Maakohus on viivise vähendamisel arvestanud veel asjaoluga, et hageja poolt nõude omandamisel langes ära SA KredEx tagatis ja üldse kostja II olukord halvenes. Seda vastuväidet on kostja II maakohtu menetluses korduvalt esitanud, kuid need väited on osutunud ebaõigeteks. Kostja II on käenduslepingus nõustunud kõigi laenulepingu tingimustega, sh punktiga 15, mis ei välista, et nõuet võib loovutada kolmandale isikule, kes ei vasta ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagatise seaduse tingimustele, mille kohaselt riikliku tagatise saajaks võib olla kehtivat tegevusluba omav krediidiasutus. Selle tingimusega nõustumisel ei saa hagejale ette heita, et ta tagatise saaja tingimustele ei vasta ning SA KredEx käendusleping lõppes. SA KredEx käenduslepingu lõppemisest ei saanud kostjale II kahju tekkida, sest SA KredEx vastutus ei olnud käenduse realiseerimise ajaks tekkinud, sest ta oleks vastutanud laenusaaja kohustuste täitmise eest üksnes juhul, kui laenuandja ei saa nõuet laenusaaja ning laenu tagavate kolmandate isikute vastu rahuldada. Lisaks oleks SA KredEx väljamakse tegemisel omandanud nõude laenusaaja ja laenu käendanud kolmandate isikute vastu. Väited AS YIT Ehitus garantii kohta on samuti eksitavad, sest nimetatu oleks realiseerunud pärast hüpoteegi ja kostja II ja T A käenduste realiseerimist. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamata jäetud osas tühistada, teha uus otsus, millega hagi täielikult rahuldada ning samuti jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostjate kanda võrdsetes osades.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.